Read Astelpajust ja astelpaju kasutamine text version

Astelpajust

Sissejuhatus Astelpaju on pikkade kitsaste ja astlaliste võrsetega kahekojaline põõsas või puu.Ta on tuultolmleja.Väikesed luuviljad sarnanevad marjadega. Möödunud sajandi 60-ndatel aastatel hakati astelapju kasutama põlevkivikarjääride haljastamisel.Praeguseks on maailmas üle 100 astelpaju sordi. Rõhu katsejaamas Tartumaal on astelpajuga tegeldud 21 aastat. 1981.rajati Rõhul sordivõrdluskatse Altai sortidega, mis on praeguseks täielikult hävinenud. 1988 rajati uus katse Moskva Riikliku Ülikooli botaanikaaiast toodud sortidega,mis kannavad vilja tänaseni.Kahes võrdluskatses on lähemalt uuritud 21 sorti.Praegu on 14-aastase istandiku pindala 0,3 ha ja 1997.a. laiendati kasvupinda veelgi Istutamine Koduaias on vajalik istutada 1 isastaim 6-8 emastaime kohta.Saagikus sõltub ka tuule suundadest, seepärast tuleb istutamisel arvestada tolmlemise ajal valitsevate tuulte suunda.samas ka külm ja vihmane ilm mais takistab tolmlemist.Optimaalne istutustihedus on 2x4 m. Ühele hektarile arvestatakse1152-1176istikut, millest 85-100 on isastaimed. Hooldamine Astelpaju on suhtelislt vähenõudlik kultuur, sest tema juurtel asuvad kiirikseente mügarad nagu on mügarpakterite kolooniad liblikõieliste juurtel. Seetõttu ongi ta võimeline kasvama toitainete poolest küllaltki kehval pinnasel. On selgunud, et muld peab olema parasniiske.Seisvat vett astelpaju ei talu. 1981.a. rajatud katses, kui sademete vesi jäi pikemaks ajaks istandikku, hävis ligi 20 % põõsastest.Põua ajal peaks astelpaju kastma, niiskusepuudumisel võivad marjad variseda. Astelpaju on soovitatav kasvatada murus.Tal on nõrgad pinnalähedased juured, neid võib mullaharimine vigastada, siis hakkab juurevõsa rohkelt kasvama ja võivad levida seenhaigused. Murul on ka marju mugavam korjata. Astelpaju ei talu meie niiskeid ning ebapüsivatetemperatuuridega talvitumistingimusi.Eriti hukutavalt mõjuvad need talve teisel poolel ja varakevadel. Kahjustuvad pungad ja okste koor laiguti.Varakevadine soe ilm ja päike põhjustavad vegetatsiooniprotsesside algamise, järnevad külmad tekitavadki kahjustuse.Põõsas taastub uinuvate pungade varal.Tüvel tekivad mustad laigud, kus koed on kärbunud. Saksamaal ja Soomes aretatud sortidel võib olla vegetatsiooniperiood pikk, mistõttu saak valmib hilja ja võib kahjustuda öökülmade tõttu. Võra kujundamine Nooremaid taimi tuleks kindlasti kärpida, et saada madalam, kompaktsem ja hästi argneva võraga põõsas.Vanemaid viljakandvaid põõsaid võib lõigata kahel erineval viisil: 1. kärpida tagasihoidlikult ja panna pearõhk saagile.Seoses viljakandmisega põõsaste alumine osa järk-järgult hõreneb ja põhiline saak jääb okste ladvaossa. Põõsad taastuvad imekiiresti ja 3 aasta pärast tuleb neid taas madalamaks lõigata. 2. Kärpida pidevalt tugevamini ka vanemaid põõsaid ja nõnda kasvu aeglustada. Paljundamine Paljundamine tundub pistokste või haljaspistikute abil. 1. pistokste abil- võetakse 18-24 cm pikkused oksad, mida hoitakse paar päeva üleni vees, seejärel pikeeritakse mulda.

2. Haljaspistikute abil- okste pikkus on 10-12 cm , enne pikeerimist hoitakse 1416 tundi kasvustimulaatori lahuses.Tuleb jälgida, et õhutemperatuur kasvulavas oleks 20-25° ja õhuniiskus üle 80 % Väetamine Väetistest tuleb kasutada fosforväetisi, vähemal määral lisada kaaliumväetisi.Pealtväetistena peaks kasutama kaaliumkloriidi ­ 40g/m² ja superfosfaati ­ 120g/m². Lämmastiväetiste kasutamisel tuleks olla ettevaatlik, sest see vähendab talvekindlust. Saakide põhjal võib öelda, et astelpaju kannab rikkalikult ka väetamata. Aia viimane katseistandik on rajatud kergele liivsavi mullale. 1997.a. rajatud istandik sai kompost mulda ainult istutusaukudesse.taimekaitset on tehtud paaril viimasel aastal lehetäide vastu.Kahjureid pole esinenud ja taimede lehestik on terve. Sordid ja saak Aastas on siberi sortidelt keskmiselt ühelt põõsalt kogutud 6,2 kg, niisama vanadelt Moskava RÜ botaanikaaias aretatud sortidelt 13,4 kg. Hästi on vastu pidanud ja head saaki andnud Moskva RÜ botaanikaaias aretatud sordid `Avgustinka', `Botanitseskaja', `Otradnaja', `Trofimovskaja', `Botanitseskaja Aromatnaja', `Botanitseskaja Ljubitelskaja','Gibrid Pertsika', `Podarok Sadu','Vorobjevskaja'. Keskmise kasvutugevusega põõsad on sortidel'Botanitseskaja' ja `Botanitseskaja Ljubitelskaja'. Astlaid on vähe sortidel `Avgustinka', `Botanitseskaja', `Podarok Sadu'. Närbumistõppe on seni haigestunud kõige rohkem põõsaid sordil `Botanitseskaja Aromatnaja' (28%) Haigustest Närbumistõbi ­ Põhjustajaks on seen Verticillium dahliae.Koorel tekivad oranzikad laigud .Võra on hõrenenud.Lehed on väikesed, hallid ning varisevad varakult.Viljad jäävad väikeseks ja on halvema maitsega.Ka võivad olla kahjustatud üksikud oksad. Endomükoos ­ põhjustajaks seen Monilia. Viljad on kahvatud, sisu veeldunud,värvunud määrdunudvalgeks.Viljal on ebameeldiv lõhn. Kärntõbi ­ levib sademeterikkal aastal.põhjustajaks seen Fusicladium carpophilum.Lehed ja viljad kattuvad järk ­järgult tumeda kirmega ja varisevad. Eriti rohkelt on kärntõbe Taga ­ Baikali sortidel.

Astelpaju kasutamine

Astelpaju viljaliha ja seemned saisaldavad ravitoimega õli.Astelpajuõli on efektiivne ravim mädaste haavade, haavandtõve, krooniliselt kulgevate põletike, ekseemi, kiiritustõve ravimisel ning vananemisprotsessiga kaasnevate vaevuste leevendamisel. Astelpaju viljade üks paremaid säilitusviise on sügavkülmutamine. Tõõtlemisviisidest lihtsaim on mahla valmistamine. Seda tuleks teha pressimise teel. Naturaalne mahl tuleb villida pukidesse, sest mahla pinnale tekkivat õlikihti on purgist lihtsam kätte saada.Säilitamiseks tuleb mahla pastöriseerida 80° juures 20 min. Mahla saab suure happesuse tõttu säilitada ka pastöriseerimata külmas kohas.Selleks lahustatakse 45 kaaluosa mahla kohta 55 kaaluosa suhkrut.Astelpaju mahla võib valmistada ka järgnevalt: 0,5 kg viljade kohta võtta 0,5 kg suhkrut.Purustatud marjad keeta 100 ml veega 15-20 min. Hõõruda läbi sõela ja alles siis lisada suhkur.Saadud mahl kallata pudelitesse ja kuumutada veel 85° juures 20 min (juhul, kui tahetakse kauem säilitada). Astelpaju mahla võib segada

teiste mahladega, eriti hea on pirnimahlaga vahekorras 3:2. Suurepäraselt sobib ta äädika ja sidrunhappe asendajana.Mahla lisatakse mitmesugustele puu- ja köögivilja konservidele ning jookidele nende vitaminiseerimise ja aromatiseerimise eesmärgil. Toorhoidise valmistamiseks purustatakse pestud viljad puust nuiaga ja hõõrutakse segu läbi jõhvsõela. Saadud massile lisatakse kahekorden kogus suhkrut,segatakse ja pannakse purki.peale riputatakse kiht suhkrut.kaanetatakse ja säilitatakse jahedas. Kompoti valmistamiseks valatakse äsja küpsenud ja terved viljad purgi üle 50 %-se suhkrusiirupiga ning pastöriseertitakse 85° juures, pooleliitriseid purke 10 min.,liitriseid purke 15 min. Purgid kaanetatakse ja jahutatakse. Ravitoitlustamise eesmärgil võib astelpaju vilju kompoti valmistamisel kombineerida teiste puuviljade ja marjadega, näit. Õunte, ebaküdooniate või kibuvitsamarjadega.Köögiviljadest sobib eriti porgand. Siirupi valmistamiseks võtta 1kg purustatud astelpaju marju ja valada üle ¾ l kuuma veega.Nõu sulgeda õhukindlalt kaanega ja hoida 24 t. pimedas,külmas kohas. Seejärel lisada maitsejärgi kuni 1 kg suhkrut ja 3 tl.sidrunimahla.Pudeleid (250-500 ml)kuumutada koos siirupiga 70° juures 20 min. Moosi valmistamiseks võtta ½ l astelpajumahla ja 250-500 g suhkrut. Pidevalt segades siirupipaksuseks keeta. Astelpaju-seguvilja-marmelaadi valmistamiseks segada ½ l astelpajumahla 0,5-1 kg väikesteks tükkideks lõigatud puu-või köögiviljadega. Eriti hästi sobivad need sordid, milles on vähe hapet ja pole tugevat lõhna, näit. Pirn, melon, kõrvits. Lisada 250-500 g suhkrut ja pidevalt segades keeta 15-20 min. Astelpaju sobib suurepäraselt seguteedesse, näit. Hibiskusõite,kuivatatud õunatükkide, kibuvitsamarjade, melissi juurde. Rahvameditsiinis kasutatakse õieteed ja noorte võrsete ning lehtede teed reuma ja podagra raviks. Värskendav jook ­ 4 spl.purustatud marja või 2 spl. Pressitud mahla 1 kl.vee või piima sisse, soovi korral võib lisada suhkrut või mett. Jäätee ­ teeks kasutada segu astelpajust kibuvitsamarjade, laukapuu, hibiskuse, õunte, kaanelikoore, apteegitilli ja aniisiga.Seda võtta 4 spl.,lisada 2/3 l vett, 1/3 l punast veini, kuumutada, lasta tõmmata 10 min.Seejärel kurnata, maitsestada meega. Maitseb hästi nii soojalt kui külmalt. Astelpajumari sobib hästi müsli, värske või kuivatatud puuvilja juurde, jogurti, piima ja kohupiima maitsestamiseks. Terav astelpaju kaste ­ peeneks hakitud punane sibul ja küüslaauguküün röstida oliiviõlis.Lisada peenteks ribadeks lõigatud tsillikaun jm. Vürtsid ning sidrunimahlaga üle valatud 6 spl. Purustatud astelpajuvilju.Lõpuks segada juurde 100 ml köögivilja puljongit.

Information

Astelpajust ja astelpaju kasutamine

3 pages

Find more like this

Report File (DMCA)

Our content is added by our users. We aim to remove reported files within 1 working day. Please use this link to notify us:

Report this file as copyright or inappropriate

452928