Read Elektripaigaldiste aparatuur text version

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

ELEKTRIVARUSTUSPAIGALDISTE APARATUUR JA JUHTIMINE

Elektripaigaldiste, elektriaparaatide ja elektriaparaadikoostete standardimisest

Loengumaterjalid Koostanud Endel Risthein

Tallinn 2007

1

SISUKORD

1 1.1 1.2 1.3 2 2.1 2.2 2.3 2.4 2.5 2.6 2.7 2.8 3 Standardimise üldpõhimõtted .............................................................................3 Elektrialase standardimise ajaloost Eestis .........................................................3 Eesti Standardikeskuse tehniliste komiteede tegevus .........................................7 Euroopa Liidu direktiivid ................................................................................13 Madalpingeliste elektriaparaadikoostete standardimisest ................................14 Põhimääratlused ..............................................................................................14 Ajaloost ...........................................................................................................14 Madalpingelisi aparaadikoosteid käsitlevate standardite süsteem ...................16 EVS-EN 60439-1:2006 sisu ............................................................................17 Koostete nimiandmed ......................................................................................20 Sildiandmed .....................................................................................................21 Töökindlus .......................................................................................................22 Euroopa direktiivide nõuded ............................................................................23 Koostete korraline kontroll ..............................................................................23

Kirjandust ..................................................................................................................25

2

1

Standardimise üldpõhimõtted

1.1

Elektrialase standardimise ajaloost Eestis

NSV Liidule alluvuse ajal (1945...1991) kehtisid Eesti kõigil rahvamajandusaladel, sealhulgas ka elektrotehnikas nõukogude standardid, eeskirjad ja muud normdokumendid. Eesti keelde neid enamasti ei tõlgitud, sest vene keele staatus üleliidulise suhtlemiskeelena järjest tugevnes ja paljudes energeetika- ja elektrotehnikaettevõtetes käis asjaajamine vene keeles. Mitmed laiema kasutusalaga eeskirjad ja normid (elektripaigaldiste ehituseeskirjad, elektripaigaldiste käidu- ja ohutuseeskirjad, elektrija soojusenergia tarbimiseeskirjad jms) tõlgiti siiski aga ka eesti keelde. Esimene suurem seda tüüpi elektrialane normdokument kandis nime Elektriseadmete ehituse eeskirjad ja selle esimese eestikeelse väljaande esimene jagu ilmus aastal 1964. NSV Liidu elektriseadmeid, -paigaldisi ja -ohutust käsitlevad standardid ja eeskirjad olid tunduvalt vähem nõudlikud kui rahvusvahelised ja Lääne-Euroopa riikide sama ala normdokumendid ja lubasid rakendada võtteid, mis mujal olid juba ammu keelatud, nagu näiteks · · · · 0-klassi elektritarvitite kasutamist, tarbijate madalpingejuhistike neutraal- ja kaitsejuhi ühitamist, ebatöökindlate väikese ristlõikega alumiiniumjuhtide kasutamist, paigaldisemaanduse ja potentsiaaliühtlustuse mitterakendamist jm.

Selline olukord kajastus ka elektriõnnetuste 10...20 korda suuremas arvus 1 mln elaniku kohta kui Kesk-Euroopas või Põhjamaades. Kui Eesti iseseisvus aastal 1991 taastus, tuli elektrotehnika alal kohe püstitada kolm põhieesmärki: · luua oma rahvuslik elektrialane standardiorganisatsioon, · luua kontakt rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega ja saada infot kehtivate standardite kohta, · teha kindlaks, millised rahvusvahelised standardid tuleksid Eestis kõigepealt kehtestada, ning ühtlasi alustada nende tõlkimist. 29.09.1993 asutatigi Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna õppejõudude, dotsent Olev Tapupere ja allakirjutanu algatusel Eesti Elektrotehnikakomitee, mille esimeseks ülesandeks sai kontakti loomine kahe juhtiva rahvusvahelise standardiorganisatsiooniga ­ · Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoniga (International Electrotechnical Commission, IEC), · Euroopa Elektrotehnilise Standardimise Komiteega (Comité Européen de Normalisation Électrotechnique, CENELEC). 3

Mõlemad nimetatud organisatsioonid töötavad tihedas omavahelises koostöös välja rahvusvaheliselt kehtivaid standardeid ja standardilaadseid dokumente elektrotehnika ja elektroonika üldnõuete, paigaldiste ja seadmete alal. 15.08.1995 sai Eesti Elektrotehnikakomitee IEC Eesti rahvusliku komitee staatuse ja oli IEC assotsieerunud (hääletamisõiguseta) liige; alates 01.04.1996 oli ta ka CENELECi assotsieerunud liige (affiliate). Komitee hakkas saama kõiki uusi IEC ja CENELECi standardeid ning informatsiooni nende standardiorganisatsioonide tehniliste komiteede tegevuse kohta (sealhulgas standardikavandeid ja -eelnõusid), mis tegi võimalikuks värskelt ilmunud standardite tutvustamise asjasthuvitatud ettevõtetele ning kiire ülevõtmise Eesti standardeina või eeskirjadena. Eeskirjade tegeliku koostamise ja väljaandmisega hakkas tegelema Eesti Energia allasutuse Energiamüük struktuuriüksusena 1. aprillil 1994 loodud Eesti Elektrikontrollikeskus. Esimesena võeti Eestis 9. märtsil 1995 majandusministri määrusega üle Elektrikontrollikeskuses valminud väga tähtis rahvusvaheline standardisari IEC 60364, mis ilmus 9-osalise kohustusliku eeskirjana EEI 3 (Ehitiste madalpinge-elektripaigaldised) aastail 1994...1996. Seejärel valmisid Elektrotehnikakomitee, Elektrikontrollikeskuse ja Eesti ettevõtete algatusel · IEC nimipingeid ja -voolusid sätestavad standardid EVS-IEC 60038:1996 ja EVS-IEC 60059, · elektriskeemide tingmärkide standardisari EVS-IEC 60617:2000 (10 standardit), · tingmärkidealane juhendstandard EVS-ISO 81714-1:2000, · elektromagnetiline ühilduvuse põhimääratluste ja -terminite standard EVS-EN 61000-1-1:2000, · madalpingelisi elektriaparaadikoosteid käsitlev standard EVS-EN 60439-1:2001, · ümbristega tagatavaid kaitseastmeid normiv standard EVS-EN 60529:2001, · IEC rahvusvahelise elektrotehnikasõnastiku IEC 60050 koostisse kuuluvad 6 standardit elektrienergia tootmise ja jaotamise oskussõnavara alal. Komitee viimaseks tööks jäi CENELECi harmoneerimisdokumendil põhineva Eesti standardi EVS-HD 637 S1:2002 (Tugevvoolupaigaldised nimipingega üle 1 kV) koostamine. See standard ilmus trükis 2002. aasta augustis. 22. veebruaril 1999 võeti Eestis vastu Tehnilise normi ja standardi seadus, mille kohaselt Eesti ainsaks standardiorganisatsiooniks sai Eesti Standardikeskus, mis loodi 1. aprillil 2000 senise Eesti Vabariigi Standardiameti asemele. Vastavalt sellele lõpetas Eesti Elektrotehnikakomitee 22. jaanuaril 2001 oma tegevuse ja nii kõik selle ülesanded kui ka liikmesus rahvusvahelistes elektrotehnilise standardimise organisatsioonides läksid üle Standardikeskusele. Et selgitada võimalusi ja vahendeid elektriala standardimise jätkamiseks, kutsuti Standardikeskuses 28. veebruaril 2002 kokku elektrisektori erialaliitude, Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna, Eesti Energia AS, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja AS Elektrikontrollikeskuse esindajad. Leiti, et elektrotehnika valdkonnas tuleks moodustada Standardikeskuse juurde vähemalt alljärgnevad 6 rahvuslikku tehnilist komiteed: · kõrgepingepaigaldised ja -seadmed, · madalpingepaigaldised ja -seadmed (sealhulgas ka elektriaparradikoosted), 4

· · · ·

terminoloogia, tingmärgid ja tehniline dokumentatsioon, elektrimasinad, elektrisüsteemide juhtimine, valgustus.

Kohe loodi ja alustasid tegevust madal- ja kõrgepingekomitee, aasta hiljem (mais 2003) ka valgustuskomitee. Novembris 2003 loodi kõrgepingekomitee juurde piksekaitse alamkomitee. Komiteede ülesandeks on saada täpne ülevaade oma valdkonna standarditest ja valida välja need, mille ülevõtt kas tõlke teel või muul meetodil on esmatähtis. Eelkõige on nende hulgas Euroopa nn uue lähenemisviisi direktiivide alla kuuluvad standardid ning need, mis sätestavad elektriohutuse, töötervishoiu ning elektriseadmete ja -süsteemide koostoime nõudeid ja pakuvad seetõttu üldisemat huvi ning reguleerivad elektriala rakenduslikku poolt tervikuna. Eesti Standardikeskuse sidemeid rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega, Eesti valitsusasutustega ja muude organisatsioonidega kajastab joonisel 1 esitatud skeem.

5

Ehitus, masinaehitus, materjalid, ergonoomika, ...

Elektrotehnika, elektroonika

ISO

International Organization for Standardization (asut. 1946)

CEN

Comité Européen de Normalisation

IEC

International Electrotechnical Commission (asut. 1906)

CENELEC

Comité Européen de Normalisation Électrotechnique (asut. 1973)

(asut. 1961)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Muud valitsusasutused

EVS

Eesti Standardikeskus (asut. 2000)

CEN/CENELEC täisliige 1.1.2004

Eesti KaubandusTööstuskoda Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit

EVS nõukoda Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskond

TK 17 "Madalpinge" (asut. 2002)

Muud asutused, ettevõtted ja organisatsioonid

TK 19 "Kõrgepinge" (asut. 2002) Alamkomitee "Piksekaitse" (asut. 2004)

TK 24 "Valgus ja valgustus" (asut. 2003)

Muud 29 tehnilist komiteed

Joonis 1. Eesti Standardikeskuse sidemeid rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega, Eesti valitsusasutustega ja muude organisatsioonidega

Vanim ülemaailmne standardiorganisatsioon on Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC), mis tegeleb elektri- ja elektroonikaalase standardimisega ja mille peakorter asub Genfis.. Tal on · · 68 täisliiget (IEC rahvuslikku komiteed), 8 liitunud (assotsieerunud) liiget, sealhulgas Eesti Standardikeskus.

6

Standardite koostamiseks on 178 tehnilist komiteed ja alamkomiteed. 31. detsembil 2006 kehtis 5613 IEC publikatsiooni, sealhulgas 5075 standardit ja töös oli 422 eelnõu (neist 320 eeldavad rööphääletust CENELECiga). Internetiaadress: www.iec.ch Ülemaailmne Standardiorganisatsioon (ISO), mille peakorter on samuti Genfis, tegeleb kõigi tehnikaaladega, väljaarvatult elektrotehnika ja elektroonika. 31. detsembril 2006 oli sellel 103 täisliiget, 46 korrespondentliiget (nende hulgas Eesti Standardikeskus) ja 9 abonentliiget. Tegevus toimub 193 tehnilises komitees, 540 alamkomitees ja 2244 töörühmas. 31. detsembril 2006 kehtis 16 455 ISO standardit kogumahuga 620 768 lehekülge. Aastal 2006 avaldati 1388 standardit, standardite eelnõusid oli aasta lõpus 1793. Internetiaadress: www.iso.org Euroopa Elektrotehnilise Standardimise Komitee (CENELEC) tegevusala langeb kokku IEC omaga ja enamik IEC standardeid võetakse muutmatult või muudetud (modifitseeritud) kujul üle Euroopa standardeiks (EN) või (vähemal määral) harmoneerimisdokumentideks (HD). CENELECi liikmeteks on kõigi Euroopa Liidu maade standardiorganisatsioonid ja peale nende veel Island, Norra ja Sveits. Assotsiatiivliikmeid (affiliates) on 8: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Horvaatia, Serbia, Türgi, Ukraina ja Tuneesia. 31. detsembril 2006 kehtis 4804 CENELECi poolt väljatöötatud või IEClt üle võetud Euroopa standardit ja 324 harmoneerimisdokumenti. 2006. aasta jooksul kinnitati 393 standardit ja 9 harmoneerimisdokumenti. Tehnilisi komiteesid on 73, töörühmi 220, peakorter asub Brüsselis. Internetiaadress: www.cenelec.org Euroopa Standardimiskomitee (CEN) tegevusala langeb kokku ISO omaga. 31. detsembril 2006 kehtis 12 736 CENi poolt väljatöötatud Euroopa standardit ja ette valmistatud oli 3510 standardikavandit. Internetiaadress: www.cenorm.be

1.2

Eesti Standardikeskuse tehniliste komiteede tegevus

Madalpinge tehnilise komitee asutamiskoosolek oli 17. mail 2002 ja sellel

osalesid

· · · · · ·

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, AS Elektrikontrollikeskus, AS Harju Elekter, Tallinna Tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts.

Komitee esimeheks valiti professor Endel Risthein (Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts), aseesimeheks elektriinsener Arvo Kübarsepp (AS Elektrikontrollikeskus) ja sekretäriks elektriinsener Meelis Kärt (Tehnilise Järelevalve Inspektsioon). Sekretariaat asub Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis. Komitee töö tulemusena ilmusid 2003. aastal järgmised eestikeelsed standardid:

· elektriohutuse põhistandard EVS-EN 61140:2003 (Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele), · oskussõnavarastandard EVS-IEC 60050-195:2003 (Rahvusvaheline elektrotehnika sõnastik. Osa 195: Maandamine ja kaitse elektrilöögi eest), · EVS-EN 50110-1:2003 (Elektripaigaldiste käit),

7

· EVS-IEC 60364-1:2003 (Ehitiste elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused), · elektriohutuse rühmastandard EVS-IEC 60364-4-41:2003 (Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest), · EVS-IEC 60364-4-42:2003 (Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest), · EVS-IEC 60364-4-43:2003 (Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse), · EVS-IEC 60364-4-44:2003 (Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest), · EVS-IEC 60079-14:2003 (Gaasplahvatusohtlike keskkondade elektriseadmed. Osa 14: Plahvatusohupiirkondade elektripaigaldised (välja arvatud kaevandused)).

Ehitiste elektripaigaldisi käsitlevad standardid sarjast EVS-IEC 60364 asendavad seniste Eesti eeskirjade EEI 3:1994 vastavaid osi, käidustandard EVS-EN 50110-1 aga eeskirja EEI 4:1998. 1. jaanuaril 2004 sai Eesti Standardikeskusest Euroopa standardiorganisatsioonide CEN (Comité Européen de Normalisation, Euroopa Standardimiskomitee) ja CENELEC (Comité Européen de Normalisation Électrotechnique, Euroopa Elektrotehnilise Standardimise Komitee) täisliige. Sellega seoses tuli kehtestada kõik nende organisatsioonide standardid (EN) ja harmoneerimisdokumendid (HD) kas tõlkimatult või tõlkimise teel Eesti standardeina. Ühtlasi on Eesti Standardikeskus nüüd kohustatud kõik uued Euroopa standardid ja harmoneerimisdokumendid Eestis kasutusele võtma ja nendele vasturääkivad normdokumendid etteantud tähtajaks tühistama. See tähendab ka seda, et kui näiteks mõne IEC standardi kohta on koostamisel Euroopa harmoneerimisdokument, tuleb üle võtta mitte IEC standard, vaid oodata vastava harmoneerimisdokumendi ilmumist. Kahjuks käib see ka ehitiste elektripaigaldisi käsitleva standardisarja IEC 60364 kohta, mille eri osade harmoneerimine võib mõnikord kesta mitu aastat. Aastal 2004 anti madalpingekomitee töö tulemusena eesti keeles välja järgmised Euroopa standardid ja harmoneerimisdokumendid:

· EVS-EN 61000-6-1:2004. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6: Erialased põhistandardid. Jagu 1: Häiringukindlus olme-, kaubandus- ja väiketööstuskeskkondades · EVS-EN 61000-6-2:2004. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6: Erialased põhistandardid. Jagu 2: Häiringukindlus tööstuskeskkondades · EVS-EN 61000-6-3:2004. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6: Erialased põhistandardid. Jagu 3: Olme-, kaubandus- ja väiketööstuskeskkondade emissioonistandard · EVS-EN 61000-6-4:2004. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6: Erialased põhistandardid. Jagu 4: Tööstuskeskkondade emissioonistandard · EVS-HD 384.6.61 S2:2004. Ehitiste elektripaigaldised. Osa 6-61. Kontrollitoimingud / Kasutuselevõtukontroll · EVS-HD 384.7.702 S2:2004. Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-702. Ujumis- ja muud basseinid · EVS-HD 384.7.704 S1:2004. Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-704. Ehituspaikade paigaldised

8

· EVS-HD 384.7.711 S1:2004. Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-711. Näitused, esitused ja stendid · EVS-HD 384.7.714 S1:2004. Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-714. Välisvalgustuspaigaldised · EVS-HD 60364-7-717:2004. Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-717. Liikuvad ja veetavad üksused

Aastal 2005 ilmus standardi EVS-EN 50110-1 (Elektripaigaldiste käit) uus trükk ja elektriseadmete ja -aparaatide ehitust käsitlevad standardid

· EVS-EN 50366:2005. Kodumasinad ja muud analoogilised elektriseadmed. Elektromagnetväljad. Hindamise ja mõõtmise meetodid · EVS-EN 60947-1:2005. Madalpingelised lülitusaparaadid. Osa 1: Üldreeglid · EVS-EN 60947-2:2005. Madalpingelised lülitusaparaadid. Osa 2: Kaitselülitid · EVS-EN 60947-6-2:2005. Madalpingelised lülitusaparaadid. Osa 6-2: Mitmetoimelised aparaadid. Juhtimis- ja kaitselülitid

Peale selle ilmusid aastal 2005 raudteede elektripaigaldisi käsitlevad standardid

· EVS-EN 50121-1:2005. Raudteerakendused. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 1: Üldpõhimõtted · EVS-EN 50122-1:2005. Raudteerakendused. Kohtkindlad paigaldised. Osa 1: Kaitsemeetmed elektriohutuse tagamiseks ja maandamisel · EVS-EN 50122-2:2005. Raudteerakendused. Kohtkindlad paigaldised. Osa 2: Kaitse korraldamine alalisvooluveosüsteemide põhjustatud uitvoolude tagajärgede vastu

Aastal 2006 ilmus väga tähtsad elektripaigaldiste oskussõnavara, elektrimasinate tunnussuurusi ja puutevoolu mõõtmist sätestavad standardid

· EVS-IEC 60050-826:2006. Rahvusvaheline elektrotehnika sõnastik. Osa 826: Elektripaigaldised · EVS-EN 60034-1:2006. Pöörlevad elektrimasinad. Osa 1: Tunnussuurused ja talitlusviisid · EVS-EN 60990:2006. Puutevoolu ja kaitsejuhivoolu mõõtemeetodid

Elektripaigaldiste ehitust käsitlevatest standarditest ilmusid

· EVS-HD 60364-5-51:2006. Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamise. Üldjuhised · EVS-HD 60364-5-559:2006. Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-55: Elektriseadmete valik ja paigaldamise. Muud seadmed. Jagu 559: Valgustid ja valgustuspaigaldised · EVS-HD 60364-7-703:2006. Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-703: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Saunakeriseid sisaldavad ruumid ja kabiinid · EVS-HD 384.7.708 S2:2006. Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Jagu 708: Sõidukelamute laagripaikade elektripaigaldised

9

· EVS-HD 60364-7-712:2006. Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-712: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Solaar-fotoelektrilised toiteallikad · EVS-HD 384.7.753 S1:2006. Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Jagu 753: Põranda- ja laeküte · EVS-HD 384.7.754 S1:2006. Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Jagu 754: Sõidukelamute elektripaigaldised

Elektromagnetilise ühilduvuse alal ilmus uues trükis

· EVS-EN 61000-6-2:2006. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6-2: Erialased põhistandardid. Häiringukindlus tööstuskeskkondades

Uues trükis ilmusid ka elektriohutuse põhistandard

· EVS-EN 61140:2006. Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele

ja elektriaparaadikoostete põhistandard

· EVS-EN 60439-1:2006. Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 1: Täielikult või osaliselt tüüpkatsetatud koosted

Elektriaparaatide ja -koostete alal ilmus peale selle kaitseastmestandard

· EVS-EN 50102:2006. Elektriseadmete ümbristega tagatavad kaitseastmed väliste mehaaniliste löökide eest (IK-kood)

2007. aastal jätkati ehitiste elektripaigaldisi käsitleva standardisarja HD 60364 kõigi osade tõlkimist eesti keelde vastavalt nende kehtestamisele CENELECis, kusjuures on ette näha ka mõnede standardite uusi trükke. Peale selle nähti ette madalpingepaigaldiste pistikühendusi, elektriaparaate, elektriaparaadikoosteid ja elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate üldist huvi pakkuvate standardite koostamine. Alustati ka elektriliste ja magnetiliste suuruste tähiseid sätestavate standardite tõlkimist. 1. novembriks 2007 olid uues trükis ilmunud

· EVS-HD 60364-4-41:2007. Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest (elektriohutuse rühmastandard) · EVS-HD 60364-6:2007. Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 6: Kontrollitoimingud · EVS-HD 60364-7-704:2007. Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-704. Ehituspaikade paigaldised · EVS-EN 61000-6-1:2007. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6: Erialased põhistandardid. Jagu 1: Häiringukindlus olme-, kaubandus- ja väiketööstuskeskkondades · EVS-EN 61000-6-3:2007. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6: Erialased põhistandardid. Jagu 3: Olme-, kaubandus- ja väiketööstuskeskkondade emissioonistandard · EVS-EN 61000-6-4:2007. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6: Erialased põhistandardid. Jagu 4: Tööstuskeskkondade emissioonistandard

10

Peale nende on ilmunud

· EVS-HD 60364-4-443:2007. Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest. Jaotis 443: Kaitse pikse- ja lülitusliigpingete eest · EVS-HD 60364-5-54:2007. Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitse-potentsiaaliühtlustusjuhid · EVS-HD 60364-7-701:2007. Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-701: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Vanne ja dusse sisaldavad ruumid · EVS-HD 60364-7-705:2007. Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-705: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Põllundus- ja aiandusehitised · EVS-HD 60364-7-706:2007. Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-706: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Ahtad juhtivad paigad · EVS 873:2007. Kodumajapidamises ja muudes taolistes oludes kasutatavad pistikühendused · EVS-HD 308 S2:2007. Kaablite ja paindjuhtmete soonte tähistamine

Käesoleva aasta töökavas on veel

· · · · · · ·

EVS-EN 60027-1:2007. Elektrotehnikas kasutatavad tähttähised. Osa 1: Üldtähised EVS-EN 60027-2:2007. Elektrotehnikas kasutatavad tähttähised. Osa 2: Telekommunikatsioon ja elektroonika EVS-EN 60027-3:2007. Elektrotehnikas kasutatavad tähttähised. Osa 3: Logaritmilised ja logaritmilistega seotud suurused ja nende ühikud EVS-EN 60027-4:2007. Elektrotehnikas kasutatavad tähttähised. Osa 4: Pöörlevad elektrimasinad EVS-EN 60027-6:2007. Elektrotehnikas kasutatavad tähttähised. Osa 6: Juhtimis- ja reguleerimistehnika EVS-EN 50191:2007. Elektriliste katsetuspaigaldiste ehitamine ja käit EVS-EN 60439-3:2007. Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 3: Erinõuded madalpingelistele aparaadikoostetele, mis on mõeldud paigaldamiseks paikadesse, kus neile pääsevad kasutamiseks juurde tavaisikud. Jaotuskilbid

Viis esimest ülalnumetatud standardit põhinevad IEC ja ISO vastavail standardeil ja kehtestavad ühtselt mitte üksnes füüsikaliste suuruste ja nende ühikute tähised, vaid ka nende kasutamise reeglid.

11

Kõrgepinge tehnilise komitee (esimees Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika instituudi dotsent Rein Oidram) käsitlusalasse kuuluvad eeskätt elektrijaamade ja alajaamade kõrgepingepaigaldised, kõrgepingelised õhu- ja kaabelliinid ning ehitiste piksekaitse. Selles valdkonnas on kehtestunud, nagu juba öeldud, Eesti standard

· EVS-HD 637 S1:2002. Tugevvoolupaigaldised nimipingega üle 1 kV

Aastal 2004 ilmusid selle komitee töö tulemusena mahukad standardid

· EVS-EN 60664-1:2004. Madalpingesüsteemide seadmete isolatsiooni koordinatsioon. Osa 1: Põhimõtted, nõuded ja katsetused · EVS-EN 60099-4:2004. Liigpingepiirikud. Osa 4: Sädemiketa metalloksiidliigpingepiirikud vahelduvvoolusüsteemidele · EVS-EN 60099-5:2004. Liigpingepiirikud. Osa 5: Valik ja kasutamissoovitused

Esimene neist määratleb madalpingepaigaldiste liigpingekategooriad ja on seega aluseks nii isolatsiooni projekteerimisel ja katsetamisel kui ka liigpingekaitse valikul. Aastal 2008 on kavas välja anda selle standardi uustrükk. Aastal 2005 lisandus

· EVS-EN 60664-3:2005. Madalpingevõrkudes kasutatavate seadmete isolatsiooni koordinatsioon. Osa 3: Ühe- ja kahepoolsete pinnakatete ning kompaundivormide kasutamine saastekaitseks

ja aastal 2006 kõrgepingelisi õhuliine käsitlev standard

· EVS-EN 50341-1:2006. Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV. Osa 1: Üldnõuded ­ ühised eeskirjad

Aastal 2007 ilmus selle täiendusena Eesti erinõudeid käsitlev standard

·

EVS-EN 50341-3-20:2007. Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV. Osa 3-20: Eesti siseriiklikud erinõuded

Pidevalt on olnud arutusel rahvusvaheliste piksekaitsestandardite tõlkimine eesti keelde. Aastal 2003 võeti Eesti standardeina tõlkimata üle ehitiste piksekaitset sätestavad standardid IEC 61024-1:1990 (üldnõuded), IEC 61024-1-1:1993 (riskianalüüs) ja IEC 61024-1-2:1998 (projekteerimisjuhised). Aastal 2006 jõustus Euroopa kauaoodatud standardisari

· EN 62305-1:2006 Protection against lightning ­ Part 1: General principles · EN 62305-2:2006 Protection against lightning ­ Part 2: Risk management · EN 62305-3:2006 Protection against lightning ­ Part 3: Physical damage to structures and life hazard · EN 62305-4:2006 Protection against lightning ­ Part 4: Electrical and electronic systems within structures

12

Kohe kehtestati need (alguses tõlkimatult) Eesti standardeina ja 2007. aasta alguses ilmusid kaks neist ka eesti keeles ­

· EVS-EN 62305-1:2007. Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted · EVS-EN 62305-3:2007. Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht elule

Aasta 2007 lõpus peaks ilmuma ka selle sarja 2. osa ­

· EVS-EN 62305-2:2007. Piksekaitse. Osa 2: Riskianalüüs

Peale selle on kõrgepingekomitee 2007. aasta plaanis Eesti standard elektriseadmete nimipingete kohta ja Euroopa standard õhuliinide kohta pingega kuni 45 kV.

1.3

Euroopa Liidu direktiivid

Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu (1. mail 2004) said meile kohustuslikuks kõik Euroopa Liidu direktiivid, sealhulgas

· · · · · · · · · · ·

madalpingedirektiiv elektromagnetilise ühilduvuse direktiiv masinadirektiiv liftidirektiiv plahvatusohutusdirektiiv luminofoorlampide liiteseadiste direktiiv mänguasjadirektiiv meditsiiniseadmete direktiivid kahjulike ainete keelu direktiiv elektri- ja elektroonikatoodetes elektri- ja elektroonikaseadmete romu taaskasutuse direktiiv CE-märgistuse direktiiv

Iga direktiivi nõuded realiseeritakse vastavate tootestandardite kaudu, mille täitmine annab tootjale õiguse kasutada direktiividele vastavuse märgistust (CE-märki). Eesti Standardikeskuses on olemas igale direktiivile vastavate standardite loetelud. Tooteid, millel CE-märki ei ole ja mille vastavust direktiivide nõuetele ei ole järelikult kontrollitud, ei tohiks seega elektripaigaldiste projektides ette näha ega tegelikkuses kasutada. Eesti Standardikeskuse madalpinge-, kõrgepinge- ja valgustuskomitee esimesed viis tegevusaastat on olnud küllaltki tulemuslikud. On tekkinud ka võimalus kaasa rääkida Euroopa standardite koostamisel ja arutamisel, mida me aga seni veel kasutanud ei ole. Loodetavasti laieneb asjatundlike ning keeleteadlike tõlkijate ring ja lähevad lahedamaks ka rahastamise probleemid. Euroopa ja ülemaailmseid standardeid, mida on vaja eesti keeles kättesaadavaks teha, on veel väga palju. Seetõttu oodatakse kõiki asjasthuvitatud ettevõtteid osalema elektriala tehniliste komiteede töös.

13

2

Madalpingeliste elektriaparaadikoostete standardimisest Põhimääratlused

2.1

Madalpingeliseks aparaadikoosteks (ingl low-voltage switchgear and controlgear assembly, pr ensemble d'appareillage à basse tension, sks NiederspannungsSchaltgeräte-kombination, sm [jako]keskus, vn ) nimetatakse aastal 2001 esimese ja aastal 2006 teise trükina ilmunud Eesti standardis EVS-EN 60439-1:2006 (Madalpingelised aparaadikoosted / Osa 1:. Täielikult või osaliselt tüüpkatsetatud koosted) ühe või mitme madalpingeaparaadi kombinatsiooni koos juhtimis-, mõõte-, signalisatsiooni-, kaitse-, reguleerimis- jms seadmetega, mis on täies ulatuses, koos kõigi sisemiste elektriliste ja mehaaniliste ühendustega ning struktuuriosadega, koostatud tootja vastutusel.

Määratlus käib igasuguse kokkumonteeritud madalpingelise lülitus- ja juhtimisaparaatide kombinatsiooni kohta, kusjuures kooste komponendid võivad olla nii elektromehaanilised kui ka elektroonilised. Kooste kokkupanek toimub üldreeglina tootjatehases, kuid mõnikord, nt transpordi hõlbustamiseks, võivad mõned kokkupanekutööd olla ette nähtud ka kohapeal, paigaldamise käigus.

Tüüpkatsetatuks nimetatakse väljakujunenud tüübile või süsteemile vastavat aparaadikoostet, mille erinevused standardikohaselt kontrollitud tüüpsest koostest ei mõjuta kuigivõrd märgatavalt tema toimivust. Osaliselt tüüpkatsetatuks nimetatakse koostet, mis sisaldab nii tüüpkatsetatud kui ka mittetüüpkatsetatud sõlmi, kusjuures aga viimaste ehitus nt arvutustega kontrollitult põhineb tüüpkatsetatud koostetel, mis rahuldavad vastavate katsetuste nõudeid.

Oskussõna kooste võeti eestikeelse uudissõnana kasutusele ülalnimetatud standardi tõlkimisel aastal 2001 kui elektrikilpide, -paneelide, -kastide, -kappide, -pultide jms ühisnimetus. Teiste keelte oskussõnade assamblee, ansambel, kombinatsioon, keskus, jaotusseade (vt ülal) otsetõlked ei olnud vastuvõetavad, nii et tuli kasutada eesti keele omi sõnatuletuse võimalusi: ltiti, et kui nt puistamise tulemus on puiste, rüüstamise tulemus rüüste jne, peaks koostamise tulemus päris loomulikult olema kooste.

2.2

Ajaloost

Madalpingetehnika alguseks tuleb pidada detsembrit 1799, mil Pavia ülikooli katselise füüsika professor Alessandro Volta valmistas esimese galvaanielementide patarei (Volta samba). Kuni selle ajani tunti ainult kõrgepinget, mida saadi elektrostaatilistest generaatoritest. Esimesed madalpingeaparaadid ­ vinnaklülitid ­ tulid ilmselt kasutusele aastail 1800...1802, kui hakati uurima galvaanielementidest saadava alalisvoolu soojuslikku ja elektrokeemilist toimet ja kui tuli sel eesmärgil hakata koostama madalpingelisi sisse- ja väljalülitatavaid elektriahelaid.

14

Millegipärast ei usutud alguses tahkemetallkontaktide talitlusvõimesse ja peaaegu pool sajandit eelistati nende kõrval või isegi nende asemel kasutada elavhõbekontakte. Elavhõbelüliti koosnes elavhõbedaga täidetud kausist ja sellesse sukeldatavast metallvardast või -traadist. Kes ja millal tuli esimesena mõttele panna ühele puitplaadile kaks vinnaklülitit ja valmistada seega esimene aparaadikooste, ei ole teada, kuid ilmselt pidi seegi sündima 19. sajandi esimesel kümnendil. Sajandi keskel kujunes välja lülitite, reguleerimis- ja mõõteriistade kinnitamine lahtiselt puit- või marmortahvlile ja taolisi elektrikilpe on praegugi veel mõnedes laboratooriumides ning ka mujal näha. Kui aastal 1849 Pariisi Ooperi lavatööline kaarlambi palja osa puudutamisel surma sai, hakati elektriseadmetes kasutama kaitsekatteid. Eeskirjaliselt sätestati kaitsekatete ja -ümbriste kasutamine esmakordselt aastal 1882 Suurbritannia elektriohutusseaduses Electric Lighting Act. Ühtlasi tulid kasutusele esimesed jaotuskapid ja nendest koostatud jaotlad. Et elektriohutust veelgi kindlamalt tagada, võeti Saksamaal aastal 1927 kasutusele aparaadikoostete isoleerümbrised, mis koos pingestatud osade põhiisolatsiooniga tagasid nende topelt- ehk kaitseisolatsiooni; hiljem hakkasid mõned Saksamaa firmad seda kaitseviisi nimetama totaalseks isoleerimiseks. 1950ndail aastail hakkasid nii Euroopas kui ka Ameerikas kujunema ühtsed nõuded koostete puutekaitsele ja lühisekindlusele, 1960ndail aastail aga tehasetooteliste koostete katsetamisele. Esimene sellekohane rahvusvaheline standard ­ Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (International Electrotechnical Commission, IEC) standardi IEC 439 esimene trükk (Factory-built assemblies for low-voltage switchgear and controlgear) ilmus aastal 1973. Sellest ajast on madalpingeliste aparaadikoostete ehitus, standardimine ja katsetamismeetodid kiiresti arenenud. Aastal 1990 võttis IEC standardi mõnevõrra muudetud kujul üle Euroopa Elektrotehnilise Standardimise Komitee (Comité Européen de Normalisation Électrotechnique, CENELEC) ja aastal 1999 jõuti nii kaugele, et IEC ja CENELECi standardid (standardisarjad IEC 60439 ja EN 60439) langevad omavahel täielikult kokku. Eestis kehtestati selle standardisarja põhistandardi EN 60439-1:1999 (Lowvoltage switchgear and controlgear assemblies ­ Part 1: Type-tested and partially type-tested assemblies) ekvivalentne tõlge Eesti standardina, mis tähendab, et alates sellest ajast peavad Eestis toodetavad elektriaparaadikoosted vastama ülemaailmselt kehtivatele ja järjest uuenduvatele nõuetele. Ühtlasi tähendab see ka seda, et need Eesti tooted on tänu standardite hoolikale järgimisele ja sellekohasele sertifitseerimisele võistlusvõimelised mitte üksnes Euroopa, vaid ka teiste maailmajagude turgudel. Aastal 2004 ilmus IEC standardi suuremahuline muudatus A1:2004, mis kohe võeti üle ka Euroopa standardi EN 60439-1:1999 muudatusena. Seejärel ilmus IEC standardi 4. trüki uus, nimetatud muudatust sisaldav väljaanne (trükk 4.1) IEC 60439:2004. Eestis anti aastal 2006 välja nii Euroopa standardi muudatus eraldi kui ka Eesti standardi uus (konsolideeritud) versioon EVS-EN 60439:2006. Nagu juba öeldud, kuuluvad madalpingeaparaate ja madalpingelisi aparaadikoosteid käsitlevad standardid Eesti Standardikeskuse juures alates aastast 2002 tegutseva

15

tehnilise komitee TK-17 (Madalpinge) pädevusse. Selle komitee töö tulemusena on ilmunud elektriaparaatide ja nende koostete kohta káivad üldstandardid

· elektriohutuse põhistandard EVS-EN 61140:2006 (Kaitse elektrilöögi eest / Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele), mis käib nii üksikseadmete kui ka seadmekoostete ja elektripaigaldiste kohta ning nii madalpinge kui ka kõrgepinge kohta · EVS-EN 60664-1:2004. Madalpingevõrkudes kasutatavate seadmete isolatsiooni koordinatsioon. Osa 1: Põhimõisted, nõuded ja katsetused · EVS-EN 60529:2001. Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood) · EVS-EN 50102:2006. Elektriseadmete ümbristega tagatavad kaitseastmed väliste mehaaniliste löökide eest (IK-kood)

Sstandardis EVS-EN 60664-1:2004 on muuhulgas määratletud madalpingeaparaatide liigpingekategooriad, mis iseloomustavad aparaatide vastupidavust pikse- ja lülitusliigpingetele. Aastail 2005 ja 2006 on madalpingekomitee töö tulemusel eesti keeles välja antud peale eelnimetatud koostetestandardi kolm madalpingelisi elektriaparaate käsitlevat standardit:

· · ·

EVS-EN 60947-1:2005. Madalpingelised lülitusaparaadid. Osa 1: Üldreeglid EVS-EN 60947-2:2005. Madalpingelised lülitusaparaadid. Osa 2: Kaitselülitid EVS-EN 60947-6-2:2005. Madalpingelised lülitusaparaadid. Osa 6-2: Mitmetoimelised aparaadid. Juhtimis- ja kaitselülitid

Viimatinimetatud standard on aastal 2008 kavas välja anda uues eestikeelses trükis.

2.3

Madalpingelisi aparaadikoosteid käsitlevate standardite süsteem

Seisuga 25. aprill 2007 käsitlevad madalpingelisi aparaadikoosteid, peale eesti keeles väljaantud standardi EN 60439-1, veel alljärgnevalt loetletud Euroopa standardid (mis langevad, nagu eelpool öeldud, kokku IEC samanimeliste standarditega) ja nende muudatused; viimased on tähistatud tähega A (ingl amendment).

· ·

· ·

EN 60439-2:2000 + A1:2005 (nõuded lattliinidele) EN 60439-3:1991 + A1:1994 + A2:2001 (nõuded jaotuskoostetele, mis on ette nähtud paigaldada kohtades, kuhu pääsevad juurde tavaisikud). See standard on kavas avaldada eesti keeles aastal 2008 EN 60439-4:2004 (nõuded ehitusplatsidel paiknevatele koostetele); ka see standard on kavas avaldada eesti keeles EN 60439-5:2006 (nõuded avalike elektrivõrkude jaotuskappidele)

Madalpingelisi elektriaparaate käsitlevad peale eesti keeles avaldatud kolme standardi veel järgmised:

16

· · · · · · · · · · · · · ·

EN 60947-3:1999 + A1:2001 + A2:2005 (nõuded muudele lülititele) EN 60947-4-1:2001 + A1:2002 + A2:2005 (nõuded kontaktoritele ja mootorite käivituslülititele) EN 60947-4-2:2000 + A1:2002 (nõuded vahelduvvoolupooljuhtkontaktoritele), EN 60947-4-3:2000 + A1:2006 (nõuded mittemootorkoormuse vahelduvvoolu-pooljuhtkontrolleritele ja -kontaktoritele), EN 60947-5-1:2004 (nõuded juhtimisahelate elektromehaanilistele aparaatidele), EN 60947-5-2:2007 (nõuded kontaktivabadele lähedusanduritele) (see standard ei ole veel ilmunud), EN 60947-5-3:1999 + A1:2005 (nõuded eriomadustega kontaktivabadele lähedusanduritele), EN 60947-5-4:2003 (kontaktide katsetamine); EN 60947-5-5:1997 + A1:2005 (nõuded hädapeatusaparaatidele), EN 60947-5-6:2000 (nõuded kontaktivabade lähedusandurite alalisvooluliidestele), EN 60947-5-7:2003 (nõuded analoogväljundiga lähedusanduritele) EN 60947-5-8:2006 (kolmeseisundilised lülitid) EN 60947-5-9:2006 (vooluhulgalülitid) EN 60947-6-1:2005 (mitmeotstarbelised vahelülitid)

Kõigi nende standardite tõlkimine eesti keelde ei ole suure töömahu ega suhteliselt kitsa kasutajaskonna tõttu ilmselt otstarbekas, mistõttu need on üle võetud tõlkimatult ehk, nagu eelpool öeldud, tiitellehe meetodil.

2.4

EVS-EN 60439-1:2006 sisu

Selle standardi peatükid võib tinglikult rühmitada 4 osaks: 1. 2. 3. 4. Üldsätted Määratlused Koostete liigitus Koostete elektrilised omadused Vastused küsimustele mis mida tähendab

5. Koostete kohta antav informatsioon 6. Talitlusolud 7. Projekteerimine ja ehitus 8. Katsetamine Lisad

Vastused küsimustele mida peab kasutaja teadma Vastused küsimustele missugused kokkulepped koostete tootmisel ja katsetamisel kehtivad Lisainfo, sealhulgas elektromagnetilise ühilduvuse nõuete kohta

Standard kehtib kõigi madalpingeliste aparaadikoostete kohta, sõltumata sellest, kas need on

17

· täielikult või osaliselt tüüpkatsetatud (prantsuse keele eeskujul öeldakse ka lühemalt: tüüpsed või osaliselt tüüpsed), · mõeldud jõu- või juhtimissüsteemidele, · kohtkindlad või teisaldatavad, · lahtised või kinnised, · energia tootmis-, jaotus-, muundus- või tarbimispaigaldiste jaoks, · üld- või eriotstarbelised (nt kasutamiseks masinatel, kraanadel, laevadel jne).

Standardis esitatud täpsed määratlused võimaldavad vältida arusaamatusi ja eksitusi. Standardi ühtsed nõuded käidu- ja ümbrusolude arvestamisel võimaldavad koosteid ratsionaalselt ning kulusäästlikult toota. Ühtsed nõuded koostete ehitusele võimaldavad vältida vigu ning tagavad, mis on väga tähtis, vastavuse tehnika nüüdistasemele. Ettekirjutatud katsetamisviisid peavad nii tootjat kui ka tarbijat veenma, et katsetuse läbinud koosted on töökindlad, ohutud ning kõrgkvaliteetsed. Välise ehitusviisi järgi eristatakse

· lahtisi, · kilbi- või paneelitaolisi, · kinnisi (kapp-, kast-, lattliin-, pult-) koosteid.

Lahtiste elektriaparaadikoostete kasutamine on elektriohutuse põhistandardi EVS-EN 61140 järgi sisuliselt keelatud, sest iga elektriseade peab olema varustatud elektriohutusliku põhi- ja rikkekaitsega. Paigalduskoha järgi eristatakse

· sisekoosteid, mis on ette nähtud paigutamiseks ehitise siseruumidesse, · väliskoosteid, mis on ette nähtud paigutamiseks väljapoole ehitisi.

Kasutus- ja paigaldusviisi järgi eristatakse muutmatuid ja muudetavaid koosteid, ümbrise järgi metall- ja isoleerümbrisega koosteid, moodulite ühendusviisi järgi kindlalt kinnitatud, eemaldatavate ja väljatõmmatavate moodulitega koosteid. Koostete kaitseaste võib olla väga mitmesugune (IP 00 kuni IP 65) ja elektriohutuse tagamiseks võidakse kasutada kõiki põhi- ja rikkekaitse (otse- ja kaudpuutekaitse) võtteid sõltuvalt juhistikusüsteemist ja ümbruseoludest. Koosted võivad, nagu elektriseadmedki, kuuluda I, II või III elektriohutusklassi. Ülevaade kaitseastmetest on esitatud joonisel 2.

18

IPXXXX

Esitähed IP = International Protection, `Rahvusvaheline kaitseaste' Esimene number: kaitse võõrkehade sissetungi eest ning inimese juurdepääsu eest ohtlikele osadele 0 1 2 3 4 5 6 Kaitset ei ole Võõrkeha läbimõõt 50 mm Võõrkeha läbimõõt 12,5 mm Võõrkeha läbimõõt 2,5 mm Võõrkeha läbimõõt 1,0 mm Kaitse tolmu eest Tolmutihe ehitus Kaitset ei ole Juurdepääsu eest käeseljaga Juurdepääsu eest sõrmega Juurdepääsu eest tööriistaga Juurdepääsu eest traadiga Juurdepääsu eest traadiga Juurdepääsu eest traadiga

Teine number: kaitse vee kahjuliku sissetungi eest 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Kaitset ei ole Kaitse püstloodis langevate tilkade eest Kaitse püstsuunast 15o kalde all langevate tilkade eest Kaitse piserduse eest Kaitse pritsmete eest Kaitse veejugade eest Kaitse tugevate veejugade eest Kaitse ajutise sukelduse korral Kaitse kestva sukelduse korral teatud sügavusele

Mittekohustuslik lisatäht: kaitse inimese juurdepääsu eest ohtlikele osadele A B C D Juurdepääsu eest käeseljaga Juurdepääsu eest sõrmega Juurdepääsu eest tööriistaga Juurdepääsu eest traadiga H M S W

Mittekohustuslik täiendav täht: lisateave Nimipinge üle 1000 V Veekindlusteim liikuvas olekus Veekindlusteim seisvas olekus Ilmakindlus

Joonis 2. Elektriseadmete ja elektriaparaadikoostete kaitseastmed (IP-kood)

Suurt tähelepanu on standardis pööratud juhtide ja aparaatide valikule vastupidavuse järgi lühisvoolude soojuslikule ja mehaanilisele toimele. See on ka täiesti põhjendatud, sest madalpingevõrkude lühisvoolud on viimase 30 aasta jooksul märgatavalt suurenenud, juhtidevahelised kaugused aga vähenenud. Võib selgelt täheldada näiteks järgmisi muutusi:

Näitaja

Lattidevaheline kaugus cm Lühisvoolu vahelduvkomponendi algväärtus kA Tugiisolaatoritele toimiv jõud kN

Varem

10 10 0,6

Nüüd

2,5 80 200

19

Koostete mõõtmed, sealhulgas ka õhkvahemikud pingestatud osade vahel on vähenenud, töökindlusnõuded on aga muutunud rangemaks. Sellele vastavalt on koostete katsetamine kestev- ja impulsspingega muutunud tähtsamaks. Vastavad nõuded on standardis üksikasjaliselt esitatud. Elektriohutuse seisukohast on tähtis tagada lihtne ja ohutu juurdepääs kooste üksikosadele nende seisundi jälgimiseks, tarbe korral aga ka reguleerimiseks ja vahetamiseks. Kui koostete kasutamisel nähakse ette üksikute moodulite või aparaatide ajutine eemaldamine, tuleb tagada kaitsejuhtide katkematus ja potentsiaaliühtlustuse säilimine. Ka nendele küsimustele on standardis pööratud tõsist tähelepanu. Standardis on esitatud konkreetsed nõuded ka koostete üksikosade tähistamisele ning kooste varustamisele selge, arusaadava ning aja toimele vastupidava skeemiga, tarbe korral aga ka kasutamisjuhisega. Standardi lisades on esitatud ühendusjuhtide ristlõike valiku nõuded, kaitsejuhtide ristlõike valiku nõuded lühiajalise kuumenemise järgi, põhimõttejoonised koostete siseosade eraldamise kohta üksteisest, tootja ja kasutaja vaheliste erikokkulepete võimalik sisu, õhk- ja roomevahemike mõõtmise metoodika, toitesüsteemi nimipinge ja seadmete nimi-impulsspingetaluvuse vaheline sõltuvus, · elektromagnetilise ühilduvusega seotud nõuded, · standardiga seotud rahvusvaheliste normdokumentide loetelu.

· · · · · ·

Päris tihti on Euroopa standardite lisade hulgas esitatud eri maades kehtivaid erinevusi, mis on tingitud kohalikust seadusandlusest või kohalikest erioludest. Selles standardis niisuguseid lisasid ei ole. Üheski Eestis seni avaldatud Euroopa madal- ega kõrgepingestandardis ei ole mingeid lisasid, mis arvestaks Eesti mingeid eriolusid.

2.5

Koostete nimiandmed

Standardi peatükis 4 on esitatud järgmised koostete iseloomustamiseks kasutatavad arvutuslikud ja nimisuurused:

4.1.1

nimitalitluspinge, mis võib olla eri ahelail erisugune

4.1.2 isolatsiooni nimipinge, mille järgi valitakse mingi ahela isoleerosade mõõtmed ja määratakse teimipinge. See pinge on tavaliselt suurem kui nimitalitluspinge 4.1.3 nimi-impulsstaluvuspinge, mille järgi valitakse õhk-isoleervahemikud ja kooste liigpingekategooria

20

4.2 4.3

nimivool, mis võib olla eri ahelail erisugune enimalt lubatav lühiajaline vool, enamasti kestusega 1 s

4.4 enimalt lubatav löökvool, mis määrab kooste elektrodünaamilise (mehaanilise) vastupidavuse lühisvoolu tippväärtusele 4.5 tinglik nimilühisvool, mis enamasti kujutab endast lühisvoolu vahelduvkomponendi efektiivväärtust, mida antud ahel lühisekaitseaparaadi rakendumisaja jooksul peab olema suuteline taluma 4.7 arvutuslik samaaegsustegur, mis arvestab, et mitme ahela resulteeruv koguvool on väiksem kui eri ahelate voolude summa. See tegur on olenevalt ahelate arvust piirides 0,6 kuni 0,9 4.8 nimisagedus, mis võib kokku langeda võrgusagedusega (Euroopas 50 Hz, Põhja-Ameerikas ja mõnel muul maal 60 Hz), kuid võib olla ka teistsugune

2.6

Sildiandmed

Kooste nime- ehk andmesildil ja/või kasutamisjuhendis peab tootja esitama kooste kohta järgmised andmed:

a) tootja nimi ja kaubamärk (nt logo kujul) ­ tingimata nimesildil b) toote tüübitähis (nt tähtede ja numbrite kombinatsioon) ­ tingimata nimesildil c) standardi number EN 60439-1:2004 või IEC 60439-1:2004 (või, kui kooste on mõeldud turustamiseks üksnes Eestis, EVS-EN 60439-1:2006) või muude sarja EN 60439 asjakohaste standardite numbrid d) voolu liik ja vahelduvvoolu puhul sagedus e) nimipinge, nt 230/400 V. Kasutatakse ka esitamist pingevahemikuna, nt 220­240 V f) isolatsiooni nimipinge ja (kui see on tootja poolt deklareeritud) nimi-impulsstaluvuspinge g) abiahelate nimipinged, kui need erinevad põhiahelate omadest j) k) l) kõigi peaahelate nimivoolud (kui seda peetakse vajalikuks) vastupidavus lühisvoolule (lubatav löökvool, lubatav vool 1 s jooksul jm) kaitseaste (IP-kood), mis võib olla antud eraldi kooste suletud ja avatud ukse puhul

21

m) rakendatud meetmed kaitseks elektrilõõgi eest, nt elektriohutusklass n) talitlusolud (sise- või välispaigaldus, lubatav temperatuurivahemik, lubatav kõrgus merepinnast jms), kui need erinevad tavaoludest (mille all võidakse mõelda nt paigaldamist kuiva ruumi temperatuuriga +20 oC) juhistikusüsteem, mille jaoks kooste on ette nähtud (TN-S, TN-C, IT, TT) mõõtmed (nt kõrgus × laius × sügavus), tavaliselt millimeetrites mass, tavaliselt kilogrammides eraldusmoodus sisevaheseinte kasutamisel (1, 2, 3 või 4 vastavalt lisale D) funktsionaalühikute elektrilise ühendamise viisid (nt F jäiga, D lahutatava ja W väljatõmmatava ühenduse puhul); kasutatakse ka skeeme ja pilttähiseid elektromagnetiline keskkond (A olme-, kaubandus- ja väiketööstuspaigaldistes, B tööstuspaigaldistes)

o) p) q) r) s)

t)

Peale nende võib siltidel olla ka muid andmeid, sealhulgas nt sertifitseerimistähis (CE-märk, EC-EN-märk, sertifitseerimislabori märk vms) liigpingekategooria tähis (I, II, III või IV) valmistamisaasta valmistamise järjekorranumber lubatava või nõutava asendi tähis IK-kood

2.7

Töökindlus

Kooste kõrge töökindlus saavutatakse eeskätt

· ·

· · · · · · · ·

kõrgkvaliteetsete aparaatide jm komponentide kasutamisega, õigesti valitud juhtmetega ja nende töökindla kingastamisega (alumiiniumjuhtmete kasutamine tuleb kõne alla üksnes alates ristlõikest 16 mm2, jootmine on tugevvooluahelates keelatud), töökindlate klemmidega, elektriliselt ja mehaaniliselt tugevate isoleertarinditega, nõuetekohast vee- ja võõrkeha- tolmu- ja saastekindlust ning puuteohutust tagava ümbrisega (IP-kood), tugeva ehitusega, sealhulgas löögikindlusega (IK-kood), keskkonnakindlate pinnakatetega, aparatuuri ja tariosade ülevaatliku ja nõuetekohase paigutusega, nõutavate õhk- ja roomevahemike järgimisega, piisava jahutuse tagamisega.

22

Põhinõuded töökindluse tagamiseks on esitatud koostete kohta kehtivate eri standardite vastavates osades.

2.8

Euroopa direktiivide nõuded

Madalpingeliste aparaadikoostete kohta kehtivad kaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi, mis kuuluvad standarditest kõrgema tasemega, ligikaudu seaduse jõuga normdokumentide hulka:

·

·

madalpingedirektiiv 73/23/EMÜ (ingl Low Voltage Directive, LVD), milles on esitatud üldnõuded madalpingeaparatuuri ja -seadmete elektriohutuse kohta, elektromagnetilise ühilduvuse direktiiv 2004/108/EN, milles esitatakse üldnõuded elektriseadmete ja -paigaldiste häiringukindlusele ning elektromagnetiliste häiringute emissiooni piiramisele.

Kui direktiivide ja nendele vastavate standardite nõuded on täidetud ning vastavus nendele nõuetele korrakohaselt dokumenteeritud (kui toode on sertifitseeritud), võib aparaadi või kooste tootja panna oma toote nimesildile CE-märgi, mis võimaldab toote vaba turustamist kõigis Euroopa Liidu ja Euroopa Ühisturu maades.

Lühend CE tuleb sõnadest Communauté Européenne (Eurropa Ühendus).

3

Koostete korraline kontroll

Elektripaigaldiste korralise kontrolli käigus tuleb Eesti aastal 2007 ilmunud standardi EVS-HD 60364-6:2007 (Madalpingelised elektripaigaldised. Kontrollitoimingud) kohaselt kontrollida ka jaotuskilpe ja muid elektriaparaadikoosteid. Väljavõttena sellest standardist tuleb kontrollida muuhulgas alljärgnevaid asjaolusid.

5 · · · · · · · · ·

Jaotuskilbid

Nähtav kirje vastavuse kohta sellekohasele tootestandardile, kui see on tootestandardis ette nähtud Sobivus ettenähtud kasutamiseks Kindel kinnitus ja vajaliku sildi olemasolu Jaotuskilbi mittejuhtivate viimistlusosade kõrvaldus kaitsejuhi ühenduskohas ja tarbe korral tagasipaigutus pärast kaitsejuhi ühendamist Õige maandamine Sobivus ettenähtud ümbrusele ja vastupidavus võimalikele löökidele Õige kaitseaste (IP-kood) Sobivus kaitselahutuseks, kui see on ette nähtud Ligipääsmatus vanni või dussi kasutava inimesele

23

· · · · · · · · · · · ·

8

Kaitselahutuse, ohulülitite, talitluslülitite ja mehaaniliseks hoolduseks vajalike lülitite olemasolu Kõigi ühenduste töökindel seisund Juhtmete ja kaablite korrektne ühendatus klemmidega ja korrektne tähistus Juhte kahjustada võivate teravate servade, kruvipeade jms puudumine juhisisendites Kõigi katete ja seadmete paigasolek ja kindel kinnitus Adekvaatne juurdepääs ja tööks vajalik ruum Mehaaniliseks kaitseks ja vajaduse korral tulekaitseks sobiv ümbris Põhikaitse (kaitse otsepuute eest) Seadmete korrektne ühendatus Liigvoolukaitseaparaatide ja nende sätete õige valik Eraldi kaitseaparaatide olemasolu igas ahelas Juhistiku korrektne kinnitus kilbi sees

Kaitseaparaadid

Nähtav kirje vastavuse kohta sellekohasele tootestandardile, kui see on tootestandardis ette nähtud · Rikkevoolukaitselülitite olemasolu, kui see on ette nähtud · Rikkevoolukaitselülitite selektiivsuse tagamine

·

24

Kirjandust

1. Annsoo, M. Elektriala standardimisest Eestis // Elektriala 4 (2002) nr. 3, lk. 8...9. 2. Risthein, E. Ilmus kõrgepingepaigaldiste standard // Elektriala 4 (2002) nr. 4, lk. 22...23. 3. Risthein, E. Neli tähtsat standardit on ilmunud // Elektriala 5 (2003) nr. 3, lk. 27. 4. Risthein, E. Standardid kaitseviiside kohta elektripaigaldistes // Elektriala 5 (2003) nr. 6, lk. 22. 5. Risthein, E. Sisevalgustusnormid on lõpuks ilmunud // Elektriala 5 (2003) nr. 6, lk. 26. 6. Risthein, E. Madalpingedirektiiv on konkretiseerunud // Elektriala 6 (2004), 3, lk. 19. 7. Risthein, E. Ilmusid neli elektromagnetilise ühilduvuse standardit // Elektriala 6 (2004), 3, lk. 30. 8. Risthein, E. Elektripaigaldiste kasutuselevõtukontrolli standard // Elektriala 6 (2004), 6, lk. 36. 9. Risthein, E. Uusi standardeid // Elektriala 7 (2005), 1, lk. 32. 10. Juhanson, R. Eesti Standardikeskus sai viie aastaseks // Elektriala 7 (2005), 2, lk. 26. 11. Risthein, E. Uus valgustehnikastandard // Elektriala 7 (2005), 3, lk. 37. 12. Risthein, E. Elektripaigaldiste käidu standard uuenes // Elektriala 7 (2005), 3, lk. 31. 13. Risthein, E. Madalpingevõrkude juhistikusüsteemid. ­ Tallinn: EETEL-Ekspert, 2001. ­ 48 lk. 14. Risthein, E. Kaitseviisid elektriohutuse tagamisel. ­ Tallinn: EETEL-Ekspert, 2002. ­ 116 lk. 15. Risthein, E. Maandamine ja potentsiaaliühtlustus. ­ Tallinn: EETEL-Ekspert, 2004. ­ 120 lk. 16. Teemets, R. Rikkevoolukaitse. ­ Tallinn: EETEL-Ekspert, 2004. ­ 74 lk. 17. Roasto, R. Elektripaigaldiste ehitamine. ­ Tallinn: EETEL-Ekspert, 2006. ­ 60 lk. 18. Liigpingekaitse. Tallinn: EETEL-Ekspert, 2007. ­ 112 lk. 19. Madalpingedirektiivi rakendamise juhis. ­ Tallinn: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2004. ­ 28 lk.

25

Information

Elektripaigaldiste aparatuur

25 pages

Find more like this

Report File (DMCA)

Our content is added by our users. We aim to remove reported files within 1 working day. Please use this link to notify us:

Report this file as copyright or inappropriate

700492