Read infoleht206.pdf text version

TEATAJA

Nr 10(206) November 2011

H A A S L AVA VA L L A I N F O L E H T

Aasta põllumeheks valiti Haaslava mees Avo Samarüütel

Alles selle aasta algul pärjati OÜ Männiku Piima juht Avo Samarüütel aasta piimakarjakasvataja tiitliga. 25. oktoobril 2011 sai väike piimavasika kuju riiulil täiendust " K ü lv a ja " ku j u n ä o l. A a st a põllumeheks valiti meie valla oma mees Avo Samarüütel. Tiitlile ,,Aasta põllumees 2011" kandideeris 13 põllumeest üheksast maakonnast. Teravilja- ja piimakarjakasvatajate kõrval olid esindatud nii hobuse-, lamba- kui vähikasvatajad, oma esindaja panid välja ka lihaveise- ja maakarjakasvatajad. Võistlust on korraldanud Maaleht koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga juba üksteist korda.

Lumetõrjetöödest eeloleval talvel lk 2 Appi! Ooper! II teatritund lk 3 Kooli hoolekogust läbi aegade lk 4 Rahvaloendusest lk 5 Andres Anvelt Roiu Raamatukogus lk 7 Persoon: Laura Valli lk 8

Aasta põllumees Avo Samarüütel Foto: P-R Raudsepp

tööülesannete automatiseerimine, mis Männiku Piima piimakarjakasvatuse teeb töö inimese jaoks lihtsamaks. teeb eriliseks võimalikult paljude Lüpsirobotid töötavad seal aastast 2007 ning on aidanud karja tootlikkust tublisti tõsta. Firma töötab tõhusalt 1990. aastate algusest, olles läbi teinud nii tõuse kui ka languseid, mis on ühele normaalselt toimivale ettevõttele tavaline. Männiku Piima 344 pealine kari annab 10 000 kg piima lehma kohta aastas. Kokku majandatakse 1300 hektarit maad, millest suurem enamus on rendimaad ning ettevõttes töötab selle rajamisest alates 15 töötajat. Lisaks piimakarjale kasvatatakse ka vilja ja rapsi. Pille-Riin Raudsepp kultuurinõunik

"Külvaja" Foto: P-R Raudsepp

2

HAASLAVA VALLA INFOLEHT TEATAJA

Lumetõrjetöödest eeloleval talvel Haaslava vallas

Rahvatarkus ütleb, et ega tali taeva jää. Viimased lumerohked talved on sellele vaid kinnitust lisanud. Oktoobrikuu keskel meie poolt välja kuulutatud lumetõrje hankele laekus kolm pakkumist ja praeguseks on sõlmitud lepingud kõikidele valla teede talihoolduse piirkondadele. Selgituseks: toimunud hange lumetõrje teenust osutavate ettevõtjate osas piirkondades muutusi kaasa ei toonud. Riigimaanteede talihoolet tellib Maanteeamet hangete korras hooldeettevõtjatelt. Maanteedele on kehtestatud nõutavad seisunditasemed. Mida suurem on liiklustihedus mingil maanteelõigul, seda kõrgem on nõutav seisunditase, millest oleneb omakorda tehtavate hooldustööde maht ja koosseis. Seisunditase 3 - kõik põhimaanteed ning tugi- ja kõrvalmaanteed alates aasta keskmisest liiklussagedusest 3000 autot ööpäevas. Meie vallas seisunditasemele "3" vastavaid teid ei ole. Seisunditase 2 - tugi- ja kõrvalmaanteed alates aasta keskmise liiklussagedusega 1000 autot ööpäevas. Libedusetõrjet tehakse küll regulaarset, kuid eesmärgiks ei ole sõidujälgede lume- ja jäävaba hoidmine. Hooldustsükli ajad: lumetõrjele 12 tundi alates lumesaju või tuisu lõpust ja libedustõrjele 8 tundi pärast libeduse tekkimist. Kell 21.00 ­ 7.00 on lubatud seisunditaseme "2" teel seisunditaseme "1" nõuded. Seisunditasemele "2" vastavad meie vallas Tõrvandi-Uniküla maanteelõik Tõrvandist Päkste külani ja Kaagvere ­ Roiu teelõik. Seisunditase 1 - piirdutakse üldjuhul lumetõrje tegemisega, libedustõrjet tehakse ainult ohtlikel teelõikudel, milleks on järsud tõusud, langused, raudteeületuskohtade lähedus vms, tagades haardeteguri väärtuse nendel lõikudel vähemalt 0,25. Muudel lõikudel toimub libedustõrje tegemine ainult erandlike olude korral, kui haardeteguri väärtus langeb alla 0,20. Lumetõrje tehakse hiljemalt 36 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu ja libedustõrjet 24 tunni jooksul libeduse tekkimisest arvates. Seisunditasemele "1" vastavad kõik meie vallas ülejäänud riigimaanteed. Talihoolde tellijaks valla- ja erateedel ning elamuteni viivatel teedel on Haaslava Vallavalitsus, kontaktisik majandus- ja keskkonnanõunik Jüri NB! Vallavalitsus ja lumetõrjet teostavad Raudseping, telefonid 7446527, 5094896, ettevõtjad juhivad teeomanike tähelepanu e-posti aadress [email protected] nõuetele, mille kohaselt tuleb teede servad puhastada takistustestet Lumetõrjetöödeks on vald jaotatud puhastamisel ei peaks lõhkuma tehnikat kolmeks piirkonnaks: ning lükatavale lumele oleks piisavalt I piirkond - valla kirde, ida ja kagu osa. ruumi. Juhul, kui teel esineb takistusi, on Unikülast, Kitsekülast, Roiu alevikust, hooldajal õigus teed mitte puhastada. Kurepalu külast ida suunas jääv piirkond. Kindlasti tuleb tähistada tee ohtlikumad Piirkonda jäävad Metsanurga, Koke, servad ja seal olevad ohud (madalad Kriimani, Paluküla ja Alaküla külad ning põõsad, istikud ja aiad, suuremad kivid, Uniküla küla Mõra jõe paremkaldale väikeehitised jms.) nii, et nende nähtavus jäävad teed. Töid teostab OÜ Männiku oleks tagatud ka pimedal ajal, olenemata Piim. Kontaktisik Toomas Pungar, lumekihi paksusest. Tähistamiseks on telefon 52 67 830. kõige lihtsam kasutada puutoikaid, II piirkond ­ valla lõuna osa. Reola ­ millele kleepida helkurriba või värvida Hammaste maanteel Igevere külast ots erksas toonis värviga. Kindlasti ei tohi Uniküla külani jäävast teelõigust lõuna teehooldajalt nõuda õuealade ja muude suunas olev piirkond. Piirkonda jäävad eraobjektide puhastamist, kuna seda Ignase ja Aadami külad ning Uniküla hiljem jõuab masin järgmise majani. küla Mõra jõe vasakkaldale jäävad teed Hanke maht näeb ette teede puhastamist kuni Reola- Hammaste maanteeni. Töid võimalusel elamute väravateni ning teostab OÜ Sulase PT. Kontaktisik Kalle elamute hoovide puhastamise Mölder, telefon 51 27 147. korraldamine või teostamine jääb omanike enda hooleks. Sama on kehtiv III piirkond ­ valla kesk, lääne ja loode ka korruselamute majaesiste platside osa. Piirkonda jäävad Tõõraste, Lange, puhul. Kuna lumelükkamine toimub Aardla, Aardlapalu, Haaslava, Kurepalu, kaldteraga, siis ka väike ootamatu Mõra, Tuigo, Päkste, Kitseküla, takistusemuutus võib traktori liikumisKõivuküla ja Igevere külad, Uniküla küla suunda järsult muuta, mille tulemusena Mõrajõe vasakkaldale jäävad teed Reolavõib kannatada saada maja ette pargitud Hammaste maanteest Päkste külani ning auto. Roiu alevik. Töid teostab OÜ Ojamaa Talu. Kontaktisik Juhan Ojamaa, telefon Lumetõrjetöödega soovitakse võimalikult 52 33 643. kiiresti toime tulla, et lumetakistused Töövõtjad on kohustatud teostama teedel võimalikult vähe liiklemist lumetõrjet selleks vastava korralduse häiriksid ja elanikud õigeks ajaks saamisel tellijalt või kui lumekihi paksus soovitud kohta jõuaksid. Valla poolt teedel ületab 15 cm. Sahkamise järgselt ei korraldatav talihooldus näeb ette 252-l tohi koheva lumekihi paksus teel ületada erineva pikkusega teel ja teelõigul 4 cm. Töövõtjad on kohustatud lumetõrje teostamist. Suurema osa organiseerima lumetõrje töid vastavalt hooldustööde tegemisest jääb pimedale ettenähtud kellajaks: ajale. Tahtmatult võib siis lükkajal mõni teeots märkamata jääda. Samuti esineb 1) vallavalitsuse, Sillaotsa Kooli, Roiu alati juhtusid, kus enamik tee kaupluseesise ja lasteaia parklates ning sõidetavusest on normaalne, kuid üksik Roiu-Päkste kergliiklusteel ja juurde- koht teel on täis tuisanud. Helistage pääsuteedel riigimaanteelt kella 7.00-ks; sellistel juhtudel oma piirkonna lumetõrje 2) Roiu aleviku, Kurepalu, Mõra, Aardla, tegijale või vallaametnikule. Aardlapalu, Haaslava, Päkste ning Ignase külade teed ja tänavad hiljemalt 4 tunni Ilusat talve ja normaalseid liiklemisjooksul peale lumesaju lõppu; tingimusi kõigile! 3) kohalikel maanteedel ja tänavatel, parklates ning avahooldusel olevate Jüri Raudseping inimeste teedel hiljemalt 12 tunni jooksul majandus- ja keskkonnanõunik peale lumesaju lõppu; 4) erateedel hiljemalt 24 tunni jooksul peale lumesaju lõppu.

HAASLAVA VALLA INFOLEHT TEATAJA

3

Vallavalitsuse istungitel arutatud küsimused:

17. oktoober 1. Riigihanke korraldamine. 21. oktoober 1. Õigusvastaselt võõrandatud Häide A-69 talu maa kompenseerimine. 2. Õigusvastaselt võõrandatud Kivastiku A-38 talu maa kompenseerimine. 3. Ehitise rekonstrueerimiseks nõusoleku andmine ja projekteerimistingimuste kinnitamine. 4. Kasutuslubade andmine. 5. Sotsiaaalteenuste korraldamiseks raha määramine. 6. Sotsiaaltoetuse maksmine. 7. Valla vapimärgi ja tänukirja andmine. 1. november 9. november 1.Riigihanke korraldamine ja vastutava isiku määramine. 2. Ehituslubade andmine. 3. Kasutuslubade andmine. 4. Ehitusloa väljastamisest keeldumine. 5.Riigi poolt rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägist täiendava sotsiaaltoetuse maksmine. 6.Sotsiaaltoetuse maksmine vallaeelarvest. Ene Silla vallasekretär 1.Riigihanke võitja väljakuulutamine. 2.Ehitusloa andmine. 3.Kasutusloa andmine. 4.Salu maaüksusel üksikelamu rekonstrueerimiseks nõusoleku andmine. 5. Kirjaliku nõusoleku andmine. 6.Üksikelamu ehitamiseks nõusoleku andmine. 7.Kriisapõllu maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine. 8.MTÜ Haaslava Meeskoori taotluse arutamine. 9.Valda teenindava ülemkonstaabli taotluse arutamine.

Kultuuri­ ja spordisündmused Haaslava vallas

25. november 19:00 Kultuurikollektiivide tänuõhtu Priiuse Seltsimajas 27. november 16:30 I Advendipüha tähistamine Roiu keskväljakul 2. detsember 18:30 Noortedisko Priiuse Seltsimajas 11. detsember 12:00 - 15:00 Jõululaat Priiuse Seltsimajas Info ja müüjate registreerimine: [email protected], 5229351 17. detsember 12:00 Pensionäride jõulupidu Priiuse Seltsimajas 19. detsember 18:00 Koduste laste jõulupidu Priiuse Seltsimajas 21. detsember 18:00 Jõulukontsert Priiuse Seltsimajas 30. detsember 19:00 Aastalõpupidu Priiuse Seltsimajas Esineb ansambel Nukker Kukeke, laudade broneerimine: [email protected], 5229351

Appi! Ooper! II teatritund Sillaotsa Koolis

Juba teist korda külastas Sillaotsa Kooli Vanemuise teatriprogramm ,,Appi! Ooper!". Olime näitlejatest vaimustuses eelmisel aastal ja saime toredaid elamusi ning uusi teadmisi ka teises teatritunnis. Teatritund toimus Avatud Noortekeskuse projekti raames, Tartu Maavalitsuse ja Haaslava Vallavalitsuse rahastamisel. Kõigepealt astus meie ette Kollane Kass, kes andis teada, mis meid ees ootab. Juba möödunud aastast tuttavad teatritunni õpetajad - Vanemuise ooperisolistid Jaan Willem Sibul ja Merle Jalakas olid toredates vanaaegsetes kostüümides ning jutustasid, millal toimus Eesti esimene ooperietendus, kes kirjutas esimese ooperi ning kuidas Eestisse jõudsid operetid ja muusikalid. Aeg-ajalt esitasid teatritunni õpetajad Merle ja Jaan Willem ka lastele küsimusi ning õigesti vastanu sai endale Kollase Kassi töövihiku koos maski ja pliiatsiga. Esitati läbi aegade parimaid palu Eesti ooperiopereti- ja muusikalilavastustest, klaveril saatis neid kontsertmeister Made Sõlg. Solistid kutsusid ka lapsi appi, et etendus ikka hästi vahva välja kukuks ning lastel põnevam oleks. Meile meeldis eriti see, kui Jarmo ja mõned poisid veel mängisid kalamehi, kes kõrtsis õlut jõid, ning lõpuks nad tantsisid nagu vanad merekarud. Liseth Marii printsessi mängimas. Foto: A. Tõnurist Näitleja Jaan Willem Sibul tõstis meie Jarmo lausa õhku. Hästi tore oli ka olnud need päris pillid. Näiteks tuli suure see, kui 1.klassi Liseth Marii kutsuti puulusikaga vastu sõjamehe kilpi lavale appi printsessi mängima , kui kõmistada, kaht õllekappa kokku lüüa või Liseth Marii kummardas, siis kukkus tal sahistit raputada. Bänd mängis, kroon peast. ooperisolistid Jaan Willem ja Merle laulsid, pealtvaatajad plaksutasid ning see Kõige lõpuks pandi meie lastest kokku kõik oli ülimalt võimas. ,,Nukitsamehe bänd". Lastele pandi naljakad mütsid pähe, karvased kasukad Annika Tõnurist selga ning anti pill kätte. Muidugi ei Sillaotsa Kooli õpetaja

4

HAASLAVA VALLA INFOLEHT TEATAJA

Kooli hoolekogust läbi aegade

Kaugetel mõisaaegadel valitsesid ja teostasid kooli üle järelevalvet kirik ja mõisahärra. Korralduslikke ja muid koolieluga seotud küsimusi lahendasid kihelkondade koolivalitsused, koolikomisjonid ja koolikonvendid. Täna kannab hoolt kooli eest selle hoolekogu. Septembris 1917 kaotati Vene Ajutise Valitsuse haridusministri käskkirjaga kihelkonna koolivalitsused ning nende asemele moodustati valdade koolivalitsused ja valiti koolide hoolekogud. Esimene teade Sillaotsa kooli hoolekogust on 10. novembrist 1917: ,,Vallakoolide hoolekogud kontrollisid koolimajade seisukorda. Sillaotsa algkooli hoolekogu liikmed Ado Peterkop, Kusta Lätti, Oskar Kenk ja koolijuhataja Elisabeth Sternfeld vaatasid üle J. Voltri tehtud parandustööd koolimajas ja olid tehtuga rahul." Sügisel 1919 valiti Sillaotsa algkooli hoolekogusse: Haaslava vallanõukogu (vallavolikogu) poolt Jaan Saks ja Oskar Kenk, kooli lastevanemate poolt Ado Peterkop ja Jaan Link ning õpetaja Ferdinand Parson. Mais 1920 vastu võetud ,,Avalikkude algkoolide seaduse" järgi: ,,Algkooli hoolekogu ülesandeks on kooli majandamise eest hoolitsemine ja järelevalve kooli majanduskulude üle. Hoolekogu peab korraldama õpilaste toitlustamist, vaesemate õpilaste varustamist õppevahendite, jalatsite ja rõivastega, hooletute vanemate trahvimist ja õppetundide külastamist. Hoolekogu koosseisus on koolijuhataja, kõik koolis töötavad õpetajad, üks kuni kolm lastevanemate esindajat ja üks kuni kolm kohaliku kogukonna valitsuse (vallavolikogu) esindajat." Ka oli üks hoolekogu liige kooli pedagoogikanõukogus (õppenõukogus). Hoolekogu valiti igal sügisel enne õppeaasta algust üheks aastaks. Loeme 25. jaanuaril 1920 toimunud Sillaotsa kooli hoolekogu koosoleku protokolli: ,,Hoolekogu otsustas igale abivajavale lapsele jalanõude pääle 100 marka, toidunõudele 75 marka, toiduainetele 100 marka ja riiete korraldamiseks 75 marka anda, mis kokku teeb 350 marka õpilase pääle. 28 abivajajale antakse sellega 9700 marka. Seda silmas pidades, et abi iga õpilase kohta liiga väike on, otsustas hoolekogu kohaliku vallanõukogu poole pöörduda abisaamiseks ja kõigile maatarahva lastele, kellel vilja norm veel saamata, see esimeses järjekorras välja anda. Maal kooliealiste laste viletsat seisukorda arvesse võttes ja linnalapsi silmas pidades, kes vähemalt mõnesuguseid Ameerika kingitusi on juba saanud, tuleb ilmsiks, et maalapsed õige halvas seisukorras. On teada, et maalt piima sunduslikult linna viiakse laste toitmiseks. Seejuures ei ole aga sugugi tähele pandud, et ka maal koolilapsed täiesti ilma piimata on. Hoolekogu, ära nähes, et paljud õpilased jalanõude puudusel koju on sunnitud jääma, otsustas Tartu maakonna valitsuse poole pöörduda, et kooliealiste laste jaoks pastlanahka saaks, ja vallanõukogult naha väljalunastamiseks raha nõuda, mille juures maksujõuetud lapsed naha ilma hinnata saaks." Detsembris 1922 eraldas haridusministeerium Tartu maakonna koolide vaestele õpilastele toetust 1,3 miljonit marka. Toetused anti koolijuhatajate kätte, kuid hoolekogu otsustada jäi, kellele ja missugusel määral abiraha jagada. Sillaotsa algkoolile anti 6600 marka. Novembris 1924 valiti Sillaotsa kooli hoolekogusse: esimees Jaan Link, liikmed Peeter Laane, Märt Laane, Taavet Peedoson, koolijuhataja Ferdinand Parson ja õpetaja Juhan Lõhmus. Juunis 1927 taotles Sillaotsa kooli hoolekogu Haaslava vallavalitsuselt raha kooliaia rajamiseks ning palus" kooli juurde viiva valla tee teedevõrku üles võtta ja korda teha lasta." Pikka aega võitles Sillaotsa kooli hoolekogu selle vastu, et Päivi koloniaalkaupluses, praegu koolimaja juures üle silla Uniküla poole sõites paremat kätt esimene maja, koolimajast umbes 100 meetri kaugusel olevas hoones, ei toimuks alkohoolsete jookide müüki. Võitlus käis vahelduva eduga, mitu korda sai kaupmees oma tahtmise, kuid sama palju kordi keelati lastevanemate ja hoolekogu kaebuse peale müük ära. ,,Postimees" 7. juuni 1928: ,,Haaslaval, vallamaja ja koolimaja juures olevates poodides taheti käesoleval kevadel alkohoolsete jookide müüki avada, kuid kohaliku karskusselts ja Sillaotsa kooli lastevanemad ning kooli hoolekogu esitasid selle peale protesti. Nüüd on teadustatud, et rahva soovidele vastu tulles, aktsiisi valitsus ei leia mitte võimalik olevat alkoholi müüki lubada." 1935. aastal olid kooli hoolekogus: esimees Mihkel Nurk (hüüdnimega ,,Peipsi admiral"), Eduard Soe, Juhan Lõhmus, Linda Maranik ja Ferdinand Parson. 1936. ­1937. aastal rajas hoolekogu koostöös lapsevanematega Sillaotsale kooliaia. Kevadel 1937 kinnitati Sillaotsa algkooli " õppe- ja kasvatustöö arendamiskava." Ühe punktina oli kirjas koostöö kohalike seltskondlike organisatsioonidega, mille raames hakati välja andma õppe- ja kasvatustööd soodustavaid auhindu. Nii andis õppenõukogu välja auhinna ,,eduka õppimise eest", karskusselts ,,Priius" ,,korraliku käitumise eest", Haaslava Perenaiste Selts ,,rõivaste ja üldise puhtuse eest" jne. 30. mail 1937 toimus Haaslava rahvamajas esimene Sillaotsa ja Tuigo algkooli lõpetajate päev. Koos olid koolijuhatajad, õpetajad, koolide hoolekogude liikmed, lastevanemad ja kõik lõpetajad. Veel tegelesid kooli hoolekogu liikmed koolimaja ümbruse korrastamisega, käisid koos õpilastega Vooremäel metsa istutamas, aitasid korraldada koolipidusid ja ekskursioone, tegelesid koolikohustust mittetäitvate õpilaste vanematega ja kinnitasid enne volikogule suunamist kooli eelarve. 1939. aastal valitud kooli hoolekogu käis koos sügiseni 1944, siis saadeti see laiali. Uuesti loodi kooli hoolekogu 50 aastat hiljem. 14. novembril 1994 kinnitas Haaslava Vallavalitsus Sillaotsa Põhikooli hoolekogu põhimääruse. Sillaotsa kooli hoolekogu esimees on olnud Peeter Hüsson, Marju Jansen, Peeter Suislepp, Jaanika Päll ja alates 2010. aastast Avo Kaljuste. Taivo Kirm

HAASLAVA VALLA INFOLEHT TEATAJA

5

Rahvaloendus hakkab vastuseid otsima

Juba vähem kui kuu aja pärast, 31. detsembril algab Eesti üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus, mis lubab selgust luua paljudes tähtsates küsimustes Eesti elanike kohta. Selleks, et tulemused ikka täpsed oleksid, on loenduse küsimustele vastamine igale Eesti elanikule kohustuslik. ,,Loendusel osalemine on tõepoolest kohustuslik. Ainult siis, kui meil on täpne ja ajakohane statistika meeste ja naiste arvust ning erineva vanuse, hariduse ja elukutsega inimeste paiknemisest, saame oma ühiskonnale seada mõistlikke tulevikusihte," rääkis Tartu ringkonnajuht Tarmo Tasuja. Rahvaloendus on ainus võimalus vajalikke andmeid saada ja seetõttu on loendusel osalemise kohustus kirjas ka riikliku statistika seaduses. Loenduse metoodikajuhi, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiidu sõnul pole selles midagi uut ­ juba 1922. aastal, kui toimus iseseisva Eesti Vabariigi esimene rahvalugemine, oli küsimustele vastamine kohustuslik. ,,Tol ajal öeldi ka, et rahvalugemine annab rahvale silmad ning et rahvas, kel puuduvad rahvalugemise andmed, ei tunne iseennast." Vastused ainult statistika tegemiseks Ringkonnajuht Tarmo Tasuja teab, et kohalikud inimesed on loenduse eel juba väga põnevil ­ kui palju meid siis ikkagi on. ,,Loendusel kogutud andmed aitavad hiljem ju vastata nii paljudele olulistele küsimustele. Inimeste paiknemise järgi saab näiteks teada, kas teede ja ühistranspordivõrk vastab inimeste vajadustele, milliste sotsiaalteenuste järgi hakkab eri piirkondades vajadus tekkima." Neile ja teistele tähtsatele küsimustele vastamiseks on vaja üksnes statistikat. See tähendab, et loendusel kogutud isikuandmed on kaitstud ja neid ei anta edasi kolmandatele osapooltele. Ka riigiasutustele mitte. ,,Rahvaloendusel esitatud andmetest mingeid õiguslikke tagajärgi küll kindlasti ei tule.", ütles Tasuja. ,,Neid andmeid ei anta mitte kellelegi edasi ja statistika tegemisel eraldatakse vastustest ka inimeste isikuandmed. Seega ei pea keegi ka kartma, et muutuks tema sissekirjutus, sotsiaaltoetused või pensionimaksed. " Meelespea! 31. detsember 2011: kõik rahvaloenduse andmed kogutakse 31. detsembri seisuga E-loendus: 31. detsember 2011 ­ 31. jaanuar 2012 Küsitlusloendus: 16. veebruar ­ 31. märts 2012 Rahvaloendaja näitab alati töötõendit, kannab salli ja sinist kohvrit, Teie palganumbrit ei küsi ja enne 16. veebruari Teid loendama ei tule. Tulemusi avaldatakse alates 2012. aasta maist. Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik. Esimest korda saab e-loendada Selleks, et andmete kogumine oleks kõigile võimalikult mugav, on loendajate käsutuses sülearvutid ja päris esimest korda võimalik end ka ise interneti teel loendada. ,,Rahvaloendus algabki 31. detsembril just e-loendusega, kus terve kuu jooksul on võimalik kõigile küsimustele vastata hoopis internetis," rääkis ringkonnajuht Tarmo Tasuja. ,,Eks see on ju teada, et meie inimesed on võib -olla natuke häbelikud ja ei taha võõrale inimesele endast kuigi palju rääkida. Seepärast ongi väga mugav, et igaüks, kel ID-kaart või pangakoodid olemas, võib loendusankeeti täita ka täitsa omaette, arvuti taga istudes," selgitas Tasuja. vajalikud juhendid ja abi saab küsida ka Statistikaameti infotelefonil 625 9100 või e-posti teel aadressil [email protected] E-loenduse ajal vastab infotelefon kõigil nädalapäevadel kell 8­22, küsitlus-loenduse ajal veebruaris ja märtsis esmaspäevast reedeni kell 8­18. Kodusid külastab ka rahvaloendaja Kes e-loendusel osaleda ei soovi või jõua, võibki oodata hoopis rahvaloendaja külastust ­ nemad hakkavad inimesi külastama alates 16. veebruarist ja teevad seda kuni märtsi lõpuni. Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega. ,,Siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg," ütles ringkonnajuht. Statistikaameti palgatud 2200 rahvaloendajat hakkavad inimesi külastama alates 16. veebruarist. Neid tunneb ära Statistikaameti poolt väljastatud pildiga töötõendi, sinise kohvri ja loenduse kirjadega salli järgi. Tavapärase paberankeedi asemel märgivad nad vastused sülearvutisse ja kunagi ei küsi inimestelt nende sissetulekut. ,,Tõesti, ühtegi rahvaloendajat enne 16. veebruari ei tule ja nemadki külastavad vaid neid inimesi, kes pole osalenud eloendusel või kui ankeeti on jäänud ebatäpsusi. Küll aga jätkavad endiselt oma tööd teised Statistikaameti küsitlejad ja neid ei tasuks karta, vaid küsida hoopis töötõendit," soovitas Tartu ringkonnajuht Tarmo Tasuja.

Info rahva ja eluruumide loenduse kohta on leitav aadressil www.REL2011.ee Interneti teel loendusel osalemiseks peab ning detsembrikuu jooksul jõuavad olema võimalus kasutada arvutit ja kõikidesse post-kastidesse ka loendust internetti ning veebilehel asuvasse tutvustavad voldikud. ankeeti sisselogimine toimub ID-kaardi või internetipanga kaudu. Koht ei ole seejuures oluline: olgu selleks siis enda Karin Volmer või oma lähedaste kodu, töökoht, Statistikaamet raamatukogu või koguni buss. Eloenduse keskkonnas on olemas kõik

6

HAASLAVA VALLA INFOLEHT TEATAJA

Info ja teadaanded

Torustike ehitus ja remont (gaas, vesi, kanalisatsioon). tel. 534 71 534, e-mail: [email protected] Raamatupidamine, äriplaanide ja projektide koostamine 56697087, www.salota.weebly.com AS Sangar võtab tööle kutsega/töökogemustega õmblejaid ja õmbleja õpilasi. Võimaldame erialase täienduskoolituse või õmbleja väljaõppe. CV saata aadressil [email protected] või tulla isiklikult kohale aadressil Tartu, Sõpruse pst 2. ,tel 7307 302. Lillekimpude, leinakimpude, -pärgade valmistamine. OÜ Kuuking tel. 51 313 27, [email protected] Ostame üle Eesti: virnastatud võsa; raiejäätmeid; saetööstuse jääke (pinnad, saepuru, höövlilaast); kasvavat võsa (kraavide ja teede ääred, võsastunud põllu- ja heinamaad). Energiavaru OÜ : +372 5080336, [email protected], www.energiavaru.ee Meesteklubi järgmine kogunemine Kurepalu külaseltsi ruumides toimub 1. detsembril kell 18:00. Seekord pakub põnevust auhinnaline mälumäng. Korraldatud jäätmeveo infopäev toimub 28. novembril kell 10:00 Roiu Päevakeskuses! 27. novembril kell 11:00 Kurepalu külakeskuses õpiduba "Hurmav seep". Liikmetele tasuta, teistele 2 EUR, info: 5221666

Teostame Roiu alevikus AjaO kaupluse taga REHVITÖID, AUTOREMONTI ja -HOOLDUST. AVAMISHINNAD! Info ja broneerimine 58023369 või [email protected] Vaata ka facebookis Auto Project OÜ

Politseiteated

Ajavahemikul 02.10 - 07.10.11 on Haaslava külast varastatud 65 metallist aiaposti, asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlust. Ööl vastu 16.10.11 varastati Tõõraste külas seisvast sõiduautost rahakott, asjaolude väljaselgitamisega tegeleb kriminaalpolitsei. 16.10.11 päeval teatati lärmakast seltskonnas Roiu alevikus Männi 4 asuvas korteris. Kohalesaabunud patrull alustas väärteomenetlust. 19.10.11 õhtul juhtus liiklusõnnetus Roiu alevikus Kesktänav 10 hoovi sissesõidul, mille käigus sai kannatada inimene. Asjaolude väljaselgitamisega tegeleb avariitalitus. 22.10.11 õhtul toimus peretüli Roiu alevikus Männi 5 asuvas korteris, milles väidetavalt tekitati ühele osapoolele tervisekahjustus. Asjaolude selgitamiseks

alustati kriminaalmenetlust. 22.10.11 Sillaotsa Kooli aastapäevaürituselt viidi kainenema joobes mees. 23.10.11 kell 04.45 kutsuti politsei Roiu alevikku Männi 4 kortermajja, kus toimus lärmakas pidu. Alustati väärteomenetlus. 23.10.11 kella 05.30 ajal teatati politseile, et Sillaotsa Kooli juures toimub ,,asotsiaalide pidu". Patrull korrarikkumist ei tuvastanud. 23.10.11 õhtul teatati kaklusest Roiu alevikus. Osapooled rahunesid enne patrulli saabumist. 24.10.11 päeval avastati sissemurdmine Kõivukülas asuvas ehitusjärgus elamusse. Alustati kriminaalmenetlus. 24.10.11 päeval toimetati Roiu kaupluse juurest kainenemisele mees. 28.10.11 toimus liiklusõnnetus Roiul, kus teelt sõitis välja sõiduauto. Vigastatuid polnud.

02.11.11 õhtul tekkis naabritevaheline tüli Roiu alevikus Kesktänav 10, kus üks naaber võttis teise naabri korterist loata suitsupaki ja keeldus seda tagastamast. Tüli lahenes enne patrulli saabumist. 06.11.11 päeval toimetati Roiu alevikust kainenemisele joobes mees. 06.11-09.11.11 on Kurepalu külas varastaud kinnistu piirdeaiast viis metallist aiaposti. Alustati kriminaalmenetlus. 13.11.11 ööl varastati Roiu alevikus Männi 4 maja juurde pargitud sõidukite kütusepaakidest kütust. Asjaolud selgitamisel. 13.11.11 õhtul toimetati Päkste külast kainenemisele joobes ja agressiivne perepoeg. Harras Tiisler ülemkonstaabel

Mälestame

Ida Vään 05.06.1920 - 31.10.2011 Paul Hank 20.03.1924 - 15.11.2011

HAASLAVA VALLA INFOLEHT TEATAJA

7

Andres Anvelt Roiu Raamatukogus

alguse Eesti oma riigi loomise raskuste, maffia aktiivse tegutsemise ja politsei töö keerulisusega. Anvelt tunnistas seejuures, et tal on kirjanikuna vedanud, sest juba esimene raamat saavutas arvestatava müügiedu. Ka raamatu ainetel vändatud film oli menukas, mille loomisele autor ka ise kaasa aitas. Kõneldi ka Anvelti teisest teosest "Direktorist", millest samuti plaanitakse filmi vändata, kuid seekord koguni Peamiselt keskendus Andres Anvelt lühiseriaali. o ma ettekandes teo se "Punane elavhõbe" sisule, tagamaadele ja Lisaks teoste tutvustamisele vastas kirjutamise iseärasustele. Seejuures Anvelt lahkelt ka kõigile elulistele andis autor hea ülevaate nüanssidest, küsimustele, lisades sekka endale mis ehk lugejal ilma tähelepanu omaselt paar lõbusat huumorikildu. juhtimata märkamata või suisa Pille-Riin Raudsepp arusaamatuks jääks. Elav esitlus manas kultuurinõunik silme ette üheksakümnendate aaastate 31. oktoobril 2011 külastas Roiu Raamatukogu kirjanik, Riigikogu liige ja selle aasta "Tantsud tähtedega" üks staare Andres Anvelt. Ei tea, kas just viimasest tulenevalt oli seekordne kirjaniku kohtumine lugejatega Roiu Raamatukogus üks menukamaid läbi aegade. Hoolimata esmaspäevast ja varajasest kellaajast oli seminariruum rahvaga täitunud.

Andres Anvelt Foto: P.-R. Raudsepp

Haaslava Noortevolikogu ja Sillaotsa Kooli õpilasesinduse koolituspäev

20. novembril toimus Kurepalus Haaslava Noortevolikogu ja Sillaotsa Kooli õpilasesinduse ühine koolituspäev. Koolituspäeva eesmärgiks oli saada aimu, kuidas peaks üks hea noorteorganisatsioon toimima, kuidas alustada ja planeerida tegevusi. Päev oli vahva ja kasulik kõigile osalejatele. Koolitus toimus Eesti Noorteühenduste Liidu noortekogude projekti raames, mille eesmärgiks on kohalike noortevolikogude toetamine ja tegevuse käivitamine. Lisaks kasulikele teadmistele, mida meiega jagas aastaid meeskonnatöö ja motivatsioonikoolitusi läbi viinud Aune Lillemets, saime kindlasti ka omavahel paremini tuttavaks. Koolituspäeva teises osas rääkisime mõlema organisatsiooni võimalikust tegevuskavast. On lausa uskumatu, kui palju häid ja teostamist vajavaid ideid meie noortel tegelikult on. Nüüd ei jää muud üle kui tegutsema hakata! Noortevolikogu kutsub üles Haaslava valla noori meie tegemistega ühinema! Tauris Vijar Haaslava Noortevolikogu

Noorte koolituspäev Kurepalus. Fotod: P.-R. Raudsepp

Õnnitleme juubilare

Laine Kangron Ene-Helve Kallavus Helmi Rander Arry Hango Arnold Sarapuu Peedu Kikkas Vello Lanno

Haaslava vallas sündinud Kaisa-Liisa Mändik 14.11.2011 Õnnitleme lapsevanemaid!

Persoon: Laura Valli - omandamas tarkusi Gambridge`is

Laura Valli on elanud Haaslava vallas alates 2004. aastast. Selle aja jooksul on ta lõpetanud kuldmedaliga Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja endalegi ü l l a t u s e k s t ä i t n u d t i n g i mu s e d Gambridge`i Ülikooli astumiseks. Palusin tal oma kogemusi meiega jagada. Millal tuli mõte välismaale õppima minna ja kuidas tegid oma valiku? Mõte millalgi teatud ajaks välismaale kogemusi omandama minna mõlkus meeles küllaltki pikka aega. Plaan siduda ülikooliõpingud mõne välisriigiga tekkis alles 12. klassile eelnenud suvel. Idee Cambridge'i kandideerida tuli väga ootamatult ehk täpselt nädal aega enne dokumentide esitamise tähtaega. Ma ei lootnud hetkekski sisse saada, aga tahtsin end lihtsalt proovile panna, sest selline võimalus avaneb vaid kord elus. Millist eriala Sa õpid ja miks just seda? Kursuse ametlik nimi on Archaeology and Anthropology ehk kombinatsioon arheoloogiast, bioloogilisest antropoloogiast ja sotsiaalantropoloogiast. Kõige lihtsamalt öeldes on see teadus inimesest kui liigist ehk tegelikult meist endast ja kõigest, mis meid ümbritseb. Mind paelub selle eriala mitmekülgsus, laiahaardelisus ja võimalus tegeleda praktiliselt kõigega. Ma ei teadnud pikalt, mida ülikoolis õppida tahan, sest hindan kõrgelt mitmekesisust ja mu sooviks oli ühendada võimalikult palju erinevaid valdkondi, aga tänapäeva kitsast spetsialiseerumist nõudvale tööturule mõeldes näis mu soov veidi utoopiline. Kas Eesti noorel on raske välismaale õppima minna? Praeguses praktiliselt piirideta maailmas, kus välistudengid on pigem reegliks kui erandiks, nõuab välismaale õppima asumine eelkõige suurt tahet ja julget pealehakkamist. Võimalusi on enam kui eales varem, oluline on ise rohkelt tööd teha ja valitud eesmärkide nimel pingutada. Kandideerimisprotsess oli üsna pikaajaline, kõik algab põhjalikust eeltööst: süsteemid, tingimused, pakkumised ja nõudmised varieeruvad riigiti, ülikooliti ja erialati. Dokumendid tuli elektrooniliselt esitada juba gümnaasiumi viimase aasta oktoobrikuu keskpaigaks. Novembrikuus tehakse esimene valik: umbes 90% kandideerinutest kutsutakse vestlusele, mis toimuvad detsembris Cambridge'is. Ainest sõltuvalt on üks, kaks või kolm intervjuud ning mõnel juhul lisatestid. Otsused langetati jaanuari alguseks. Mulle tehti conditional offer, mille tingimusteks lõputunnistuse keskmine hinne 5.0, riigieksami tulemused üle 90 punkti ja IELTSi (rahvusvaheline inglise keele test) skoor igas osas vähemalt 7.0. Kust leidsid vahendid õppima asumiseks? Inglismaal on kõigis ülikoolides õppimine tasuline, riigieelarvelisi kohti ei eksisteeri. Õppemaksu tasumiseks taotlesin EU Student Finance Service'ilt laenu, mille jaoks oli muuhulgas vaja täita 24leheküljeline avaldus. Ülejäänud kulude katmiseks kandideerisin stipendiumitele ning püüdsin ja püüan leida sponsoreid. Millised olid Sinu esimesed muljed kohale jõudes? Jõudsin Inglismaale 30. septembril ning mind võttis vastu päikesepaiste ja 27kraadine suvesoojus. Muljeid on väga raske sõnadesse panna, sest tunded olid ülevoolavad: mitu nädalat ei suutnud uskuda, et lõpuks kohal olen. Organisatoorne pool oli suurepärane, Freshers' Week'i kava mitmekesine ja läbimõeldud: akadeemilist korraldust ja vaba aja veetmise võimalusi tutvustavad loengud vaheldusid tutvumisüritustega. Igale esimese aasta üliõpilasele oli määratud ,,pere" ehk ,,ema" ja ,,isa" teise aasta tudengite hulgast ja viis ,,õde-venda" esimese aasta omade seast, kes muutsid sisseelamise väga sujuvaks. Eriti meeldejääv oli immatrikuleerimine:

Laura Valli immatrikuleerimispäeval talaariga Cam`i jõe taustal. Foto: erakogu

kõik esimese aasta tudengid kandsid musta talaari, ühisfotole järgnes jumalateenistus kolledzi kabelis, immatrikuleerimisdokumendi allkirjastamine, käepigistus ja põgus vestlus kolledzi presid endiga, kolmekäiguline pidulik õhtusöök küünlavalgel koos professoritega. Kas ja kuidas on need muljed muutunud tänaseks? Aina paremaks. Loenguid peavad lugemisnimekirjas olevate raamatute autorid ehk iga valdkonna absoluutsed tippspetsialistid, tihti räägitakse uurimistöödest, mille tulemused avalikustati alles loetud nädalad tagasi.Ülikoolis on enam kui 600 vaba aja veetmiseks loodud seltsi. Elamistingimused on suurepärased, toad väga kenad ja kõigi mugavustega. Cambridge'i ülikool on midagi väga unikaalset kogu maailmas ­ kaheksasada aastat traditsioone, ajaloolisi suurkujusid ja fantastilisi saavutusi. Siin toimuvat on lihtsalt võimatu sõnadesse panna. Pille-Riin Raudsepp kultuurinõunik

Toimetus Vastutav toimetaja: Pille-Riin Raudsepp Väljaandja: Haaslava Vallavalitsus Kurepalu küla, Haaslava vald, Tartumaa

Kaastööd ja reklaam [email protected], 5229351; 7446520 Trükitud: Bookmill trükikoda Täname kaastööde eest!

Information

8 pages

Report File (DMCA)

Our content is added by our users. We aim to remove reported files within 1 working day. Please use this link to notify us:

Report this file as copyright or inappropriate

58691