Read 07-09 Lii Tooming.qxd text version

Lii Tooming: "Postindustriaalses ühiskonnas käsitatakse vanu inimesi väärtusliku elukogemuse ja traditsioonide edasikandjatena."

Muusikakasvatus eakatele

L i i T o o m i n g

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika instituudi muusikapedagoogika doktorant

Muusikakasvatusest kõneldes peetakse enamasti silmas ikka lapsi või noori. Viimasel kahel aastakümnel on aga maailmas hakatud üha enam rääkima muusikakasvatusest ka seoses eakate inimestega.

Tahan oma artikliga teadvustada Eestis senini veel peaaegu olematut mõtlemissuunda. Ühtaegu peaks kirjutatu suunama mõtlema võimalustele, mille järele võib mingil ajal tekkida vajadus igaühel meist. Eesti kuulub oma rahvastikukäitumiselt arenenud riikide hulka. Meie elu-

stiilile on iseloomulik inimeste majanduslik autonoomsus, oma identiteedi otsingud, sündimuse langus, lahutuste kasv ja ühiskonna kiire vananemine (6, lk 4). Statistika kohaselt on praegu Eestis kahe töölkäija kohta üks pensionär, 25 aasta pärast on olukord ilmselt vastupidine ­ ühe töölkäija kohta kaks pensionäri. Siit ka probleem, kuidas integreerida eakaid tugevamalt ühiskonnaga, et näha neis pigem positiivset ressurssi kui tülikaid abivajajaid. Gerontoloogias ­ teaduses vananemisest ning vanadest inimestest ­ eristatakse modernse ehk industriaalse ühiskonna ning postmodernse ehk postindustriaalse ühiskonna vanaduskäsitu-

si. Modernsetele vanaduskäsitustele on iseloomulik, et vanadust nähakse kui ebamugavat sotsiaalset probleemi, mille puhul rõhutatakse vana inimese haigusi, põdurust, vaesust ja tõrjutust. Vanu inimesi käsitatakse homogeense rühmana kui hoolduskoormat, kui isekaid ja nõudlikke kaaskodanikke. Postindustriaalse ühiskonna vanaduskäsitustes on keskne vananemise psühhosotsiaalne ja sotsiokultuuriline mudel. Vanadust vaadeldakse aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekstis. Vanu inimesi käsitatakse heterogeense rühmana, olulise ühiskondliku ressursina, elukogemuse ja traditsioonide edasikandjatena. Pensionile jäämine ning va-

HARIDUS 1­2/2006

7

Salzburg 2004. Rätikute lehvitamine muusika saatel. Avinurme 2005. Rütmi ja meloodiat markeeriakse paabulinnusulgedega.

M UUSIKAKASVATUS

EAKATELE

nadus on teineteisest eraldatud. Vanadust vaadeldakse kui normaalset, loomulikku ning ainukordset ajajärku oma spetsiifiliste arenguülesannete ja kriisidega (5, lk 26­27). Selles kontekstis osutubki oluliseks küsimus, kuidas erinevaid võimalusi kasutades muuta eakate elu sisukamaks; et päeva ei sisustaks ainult televiisor või lotopileti kolmapäev. Neogerontoloogiasse kuulub mõiste "õnnestunud vananemine", mille all peetakse silmas võimalikult iseseisvat toimetulekut oma igapäevaeluga ning aktiivset ja loovat tegutsemist kõrge eani (samas, lk 51). Üks võimalus realiseerida oma aktiivsust, loovust ning samas rahuldada suhtlemisvajadust, on eakate inimeste ühine musitseerimine. Kaks aastat tagasi, olles Erasmuse programmi vahetusüliõpilasena Salzburgis Mozarteumi juures tegutsevas Orffi instituudis, õnnestus mul osaleda kahe seenioride grupi töös. Mulle oli see täiesti uudne kogemus. Erinevaid võimalusi kasutades osati seal tuua loova muusikalise tegevuse juurde ka neid eakaid, kel varasem kokkupuude muusikaga puudus.

liikumise või tasakaaluga (kasutati abivahendina ratastoole, liikumistugesid või keppe). Ühel neljandikul grupist oli probleeme kuulmisega, esines ka nägemis- ja dementsusprobleeme. Näiteks üks grupis osalenuist (dr Litowski, endine arst) pidas meie kokkusaamisi väga oluliseks, et säilitada ka kõrges eas loovust, hoida vaim värske, mõte ergas ning olla aktiivne. Seda vastukaaluks vanadekodus tavapäraselt valitsevale dementsusele. Meie kooskäimiste tulemusena kujunes seltskonnast, kes lossis sageli üksinduse all kannatas, "üks suur pere". Kui keegi jäi tulemata, märgati seda kohe. Grupi juhendaja toonitas korduvalt, et meie eesmärk on jõukohasest tegevusest üheskoos rõõmu tunda, mitte üritada jõuda mingite nn kunstiliste tippudeni.

sed on hea võimalus end muusika kaudu teostada ka neil, kes pole laulmisega sinasõbrad ja kes seetõttu kardavad eksida. Taolises tegevuses eakatega on eksimine põhimõtteliselt välistatud, sest kõik variandid on "õiged" ning lähtuvad personaalselt igaühe karakterist ja isiksuse eripärast. Eelistuste pingereas järgnes muusika saatel liigutuste tegemisele liigutuste tegemine laulmise saatel ja vanade tuttavate laulude laulmine. Tantsimine sai kõige vähem poolthääli. Põhjuseks oli ilmselt tervislik seisund. Küsimusele, kas pärast muusikatunde olid meeleolu ja mõtted teistsugused, vastas üle poole "jah", vähem "ei" ja mõni ei osanud otsustada. Küsimusele, kas nad näevad sellisel tegevusel tulevikuperspektiivi, vastati üksmeelselt "jah". Küsimusele, kas kokkusaamisel on nende jaoks peale musitseerimise ka mõni muu eesmärk, leiti ühiselt, et see on väga hea võimalus suhelda ja koos midagi korda saata. Eesti eakaski vajab taolist Lääne-Euroopas juba tavaks saanud muusikakasvatust, mis oma sisuga aitab kaasa vananemise "õnnestumisele". Nõnda suudetaks ehk eristada "vanaduse kohta käivaid müüte tegelikkusest, saada elult rohkem aastaid ja anda aastatesse sisukamat elu" (5, lk 5).

Kirjandus 1. Eisenburger, M. Aktivieren und Bewegen von älteren Menschen. Aachen, Meyer & Meyer, 1998. 2. Füller, K. Musik mit Senioren: theoretische Aspekte und praktische Anregungen. Weinheim, Basel, Beltz Verlag, 1994. 3. Harms, H., Dreischulte, G. Musik erleben und gestalten mit alten Menschen. München, Jena, Urban, Fischer Verlag, 2004. 4. Schöttler, B. Bewegungsspiele 50 PLUS. Aachen, Meyer & Meyer, 1998. 5. Tulva, T., Viiralt, I. Väärikas vananemine: müüdid ja tegelikkus. Tallinn, TPÜ, 2003. 6. Viiralt, I. Eakate üksindus ­ kas paratamatus? Rmt: Tulva, T. (Toim). Vananemine ja põlvkondade vaheline sidusus. Tallinn, TPÜ, 2004.

A vinurme

2005. aasta jaanuaris-veebruaris juhendasin Avinurme vallas kahte eakate inimeste muusikagruppi. Üks neist koosnes üheksast kodus elavast Avinurme eakast, kel ei olnud tervisega suuri probleeme. Ellusuhtumiselt olid nad väga aktiivsed ja neile oli muusikaga tegelemine meeldiv võimalus kord nädalas kokku saada ja muusikat teha. Teine grupp koosnes Avinurme hooldekodu kuuest eakast, kel esines liikumisraskusi (abiks ratastool, kargud või kepp) või probleeme kuulmise ja mäluga. Pärast üheksat kokkusaamist kummagi rühmaga tahtsin välja selgitada, missugune on Eesti eakate inimeste valmisolek selliseks koosmusitseerimiseks, nende eelistused tegevuse valikul ning tegevustesse suhtumine. Viisin läbi lahtiste küsimustega ankeetküsitluse mõlemas grupis. Saadud vastused pärinevad seega 15 eakalt inimeselt. Üllatas, et eakad hindasid kõige kõrgemalt liigutuste tegemist muusika saatel, ehkki meie kultuuris on kõige hinnatum (üheskoos) laulmine. Võib-olla oli liigutuste tegemine muusika saatel neile uus ja huvitav? Liigutuste puhul kasutasime erinevaid vahendeid ­ krepp-paber, rätikud, suled ­, see pakkus meeldivat vaheldust. Küllap on eakatele inimestele oma tunnete ja emotsioonide väljendamine liigutustega ka füüsiliselt kergem ja vastuvõetavam. Ja tänu emotsionaalsele muusikale ei kujunenud harjutused lihtsalt mehaanilisteks. Liigutu-

Salzburg

Võimalikud muusikategevused töös eakate inimestega jagunevad neljaks suureks valdkonnaks: laulmine, liikumine, muusika kuulamine ja integreeritud musitseerimine (st eri võimaluste sünteesimine) (2; 1; 4; 3, lk 7­8). Sellesse loovprotsessi võivad olla kaasatud mis tahes vahendid (Orffi instrumentaarium, krepp-paberid, rätikud, suled, lehvikud, kangad jm). Üks grupp, milles Salzburgis kaasa töötasin, koosnes kümnest eakast inimesest, kes olid enamikus äsja pensionile jäänud. Tervisega neil suuri probleeme polnud, oma ellusuhtumiselt olid nad väga aktiivsed. Lisaks muusikategevusele pakkus grupp neile ka suhtlemisvõimalust. Kuna enamik grupi liikmetest oli leseks jäänud või elas üksikuna, hinnati seda suhtlemisvõimalust kõrgelt. Grupi kokkupanekul polnud erilisi valikukriteeriume. Nõutav oli üksnes huvi muusika vastu ning soov end selle kaudu teostada. Teine Salzburgi grupp koosnes Kahlsbergi lossi vanadekodu 28 eakast inimesest. Selles osalejad olid valdavalt väga kõrges vanuses. Kolmel neljandikul neist oli probleeme

HARIDUS 1­2/2006

9

Information

07-09 Lii Tooming.qxd

3 pages

Report File (DMCA)

Our content is added by our users. We aim to remove reported files within 1 working day. Please use this link to notify us:

Report this file as copyright or inappropriate

788226