Read Saialillesuvi text version

Sa ial ille suv i

Kalju Mandre

Saialillesuvi

Õppinud apteekri pika elu jooksul kogutud teadmised ravimtaimedest

Toimetaja Keeletoimetaja Küljendaja Kaane kujundanud Kaaneslaid: Riina Tammsaar Ene Leivak Ants Tuur OÜ PiktoGraaf Toomas Neemre

Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas 2001

Sisukord

Eessõna.................................................................................................... 7 Kui käes on kevad ..................................................................................9 Pohlalehed.................................................................................................9 Paiseleht.................................................................................................. 10 Paakspuu................................................................................................. 11 Kalmus ................................................................................................... 12 Palderjan ................................................................................................. 13 Leesikalehed............................................................................................ 14 Islandi sammal......................................................................................... 15 Männikasvud ........................................................................................... 16 Karulauk................................................................................................... 17 Nurmenukk .............................................................................................. 18 Võilill.........................................................................................................20 Pihlakaõied ja -marjad.............................................................................. 21 Kõrvenõges ...............................................................................................22 Kortsleht ...................................................................................................23 Vereurmarohi ............................................................................................24 Viirpuuõied ja -marjad ............................................................................ 25 Mailane .................................................................................................... 27 Kui käes on suvi ......................................................................................29 Käokuld ....................................................................................................29 Kummel ....................................................................................................30 Saialill...................................................................................................... 32 Madar........................................................................................................34 Raudrohi....................................................................................................35 Linnurohi ..................................................................................................37 Põldosi.......................................................................................................38 Maarjahein ............................................................................................... 40 Salvei ........................................................................................................41 Teeleht ..................................................................................................... 42 Piparmünt................................................................................................. 43 Iisop ..........................................................................................................44 Heinputk................................................................................................... 45 Nõmm-liivatee......................................................................................... 46 Naistepuna ...............................................................................................47 Pune .........................................................................................................49 Kolmisruse ............................................................................................. 50 Pärnaõisikud ............................................................................................51 Pajulill......................................................................................................52 Veiste-südamerohi ..................................................................................53 Sookail ....................................................................................................54 Üheksavägine .............................................. .......................................... 55 Koirohi.................................................................................................... 56 Linaseemned ...........................................................................................57 Kui käes on sügis................................................................................... 59 Kanarbikuõied .........................................................................................59 Kadakas ..................................................................................................60 Kibuvitsamarjad .....................................................................................62 Tedremaran ............................................................................................64

Sa ial ille suv i

Sa ial ille suv i

Varemerohi ............................................................................................65 Alati saadaolevad ravimid ................................................................. 67 Aaloe ..................................................................................................... 67 Kasekäsn -- mustpässik ....................................................................... 69 Kuusevaik.............................................................................................. 71 Kuidas loodusande kasutada ..............................................................73 Taimede korjamine, kuivatamine ja hoidmine ......................................73 Kodusest ravitsemisest.......................................................................... 74 Kui haigus käes................................................................................... 76 Astma ....................................................................................................76 Gripp .................................................................................................... 77 Külmetushaigused ................................................................................ 77 Kevadväsimus....................................................................................... 78 Vitamiinid ............................................................................................ 80 Veresoonte lubjastumine ...................................................................... 81 Südamehaigetele ...................................................................................82 Vähk ......................................................................................................82 Soomussammaspool ehk psoriaas ........................................................ 84 Närvivalud .............................................................................................85 Seljavalu................................................................................................ 86 Liigesehaigused .....................................................................................87 Muud valud........................................................................................... 88 Haavandid............................................................................................. 89 Rahustid .................................................................................................90 Elutee.................................................................................................... 92 Iseendast ................................................................................................94

Eessõna

Mida kauem loodust jälgid ja temaga suhtled, seda enam jõuad äratundmisele, kui keeruline ja inimesele mõistatuslik loodus on. Samas on kõik lihtne ja ratsionaalne, toimivad kindlad seosed, põhjused ja tagajärjed, mille avastamiseks teadlased peavad sadu katseid tegema, aga mida loomad tunnevad ja oskavad instinktiivselt kasutada. Kes on näiteks karule õpetanud, et seedehäirete korral tuleb süüa karulauku, vigastuste puhul tohterdada ennast kuusevaiguga ja sipelgapesast otsida verd sulgevat sipelghapet? Inimestel paraku niisugust loomupärast ravitunnetust enamasti pole, küll aga on nemadki aegade jooksul loomade tarkusest ühtteist omaks võtnud, samuti ajapikku hädade ja õnnelike juhuste kokkulangemisel mõndagi tarkust omandanud ning hiljem põlvest põlve edasi andnud. Mulle kui vanale apteekrile on ammu selge, et vajame rohkem looduslähedust. Emake maa annab meile mitte ainult toitu, vaid ka tervist. Olen isiklikult kogenud ja usun, et loodusannid on asendamatud. Vaja on ainult neid tunda, õigel ajal ja õigest kohast koguda, nõuetekohaselt kuivatada, säilitada ja vajaduse korral ravim õigesti valmistada ning tarvitada. Ja veel üks väga eluline tähelepanek - ilma usuta ei maksa looduselt abi loota ega otsida. Käesolev raamat sai teoks tänu paljude inimeste soovile, et ma veel kord räägiksin loodusravist. Nii olen ma varem ilmunud "Koduapteeki" täiendanud uute kogemuste põhjal ja tutvustanud ravimtaimede kogumist aastaaegade järgi. Sajandi lõpp paneb mind eriti muretsema, sest paljud eluohtlikud haigused, mis peamiselt on tingitud meie närvisüsteemist, pole mitte vähenenud, pigem vastupidi. Apteegid on küll täis kalleid ravimeid, rahusteid ja uinuteid, kuid inimeste elupäevad aina lühenevad. Paljud enam kasutatavad ravimid on - üks vähem, teine rohkem -- kahjuliku kõrvaltoimega, mõjudes halvasti kas siis maole, maksale, vereloomele või närvisüsteemile. Tuleks rohkem hakata tegelema haiguste ennetamisega ja viivitamatult pöörduda ohutu loodusravi poole. Usun kindlalt, et pole haigust, mida ei võiks looduslike vahenditega ravida. Oleme kõik osake loodusest ning temata ei toimu midagi, ka tervenemine mitte.

Sa ial ille suv i

Autor

Kui käes on kevad

Pohlalehed

Pohlamarjad ja -lehed on väärtuslikud ravimid. Pohlalehti tuleb talveks koguda pärast lumeminekut, siis on toimeaineid kõige rohkem ja lehed ei lähe mustaks. Pohlalehti võtta 1 kl keeva vee kohta 1 sl, lasta 5--10 min tõmmata, jahutada ja juua 1/3 kl 3 korda päevas söögi alla neeru-, põie-ja reumaatiliste haiguste korral. Pohlalehed, põldosjaürt, mõlemaid võrdselt 1 tl kaasi keeva vee kohta. Lasta 5 min tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval klaas päevas diureetikumina, uriini kogust suurendava vahendina. Alandab turseid. Pohlalehed, kõrvenõgeselehed, piparmündilehed, kõiki võrdselt 1 tl klaasi keeva vette, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaas päevas podagra, reuma ja närvipõletike korral. Puhastab verd ja kogu organismi. Sellist teed võib juua nii noor kui ka vana, kel reumaatiliste haiguste tunnused. Tuleb juua pikemat aega, eriti sügisel ja kevadel. Pohlalehed, kibuvitsamarjad, võtta mõlemaid võrdselt purustatud seguna 1 sl klaasile kuvale veele, lasta 15 min tõmmata, jahutada ja juua 1 kl päevas lonkshaaval. Aitab põievalude, külmetuse ja lastel põiepeetuse puhul. Pohlamarjad ei vaja soovitust. Need on väga head samade näidustustega. Sisaldavad vitamiine (eriti C-vitamiini).

Sa ial ille suv i

Paiseleht

Esimesena kevadel rõõmustab meid kollaseõieline paiseleht. Ka meie talve jooksul nõrgenenud organism leiab abi paiseleheõitest. Pärast õitsemist arenevad taime lehed, pealt rohelised, alt valgeviltjad, neid kogume juba talveks. Lehed sisaldavad väärtuslikke limaaineid, mis on köha puhul röga lahtistava toimega, kasutatakse nii puhtalt kui segus. Peenendatud paiselehti võetakse supilusikatäis klaasi keeva vee kohta, lastakse 5 minutit tõmmata, jahutatakse ja juuakse 1/4 klaasi iga söögi peale. Aitab igasuguse köha, hingamis-

teede haiguste, kopsukatarri ja kõhulahtisuse korral. Kange tee sobib ka paistetuste ja põletike puhul kompressideks. Paiselehe lehtede ja õite auru võib eduga kasutada bronhiidiga kaasnevate hingamishäirete puhul sissehingamiseks, kuum aur kergendab hingamist tunduvalt. Mõnel pool lisatakse inhalatsioonivedelikule veel teelusikatäis söögisoodat, see pehmendab veelgi hingamistegevust. Paiselehti 2 osa, nurmenukuürti 1 osa, nõmm-liivateed 1 osa, teelusikatäis segu klaasi keeva vee kohta. Keela paar minutit, jahutada ja juua 1/3 klaasi pärast sööki. Aitab kurgu-ja hingamisteede katarride puhul. Pehmendab ja rahustab kogu hingamiskeskust ning tervet organismi. Paiselehed, islandi käokõrv. Võtta võrdsetes kogustes 1 sl jagu klaasile keevale veele. Keeta 5 minutit, jahutada ja juua kopsuhaiguste, ka tuberkuloosi korral 1-2 klaasitäit päevas lonkshaaval. Maitse ja toime parandamiseks lisada mett.

Veekogude ääres kasvav mitmeaastane tugeva roomava juurikaga, mõõkjate lehtedega, vürtsika lõhnaga taim. Varakevadel või hilissügisel kogutakse juurikaid, mis puhastatakse, tükeldatakse ja kuivatatakse. Sisaldavad mitmesuguseid toimeaineid, mis ergutavad seedetegevust ja korrastavad ainevahetust. Rahvameditsiinis on edukalt käsutatud onkoloogias nii vesi- kui alkoholilahusena.

Sa ial ille suv i

Paakspuu Kalmus

Koori kogutakse varakevadel, kuivatatakse. Värsket koort ei tohi seespidiselt kasutada, ajab oksele. Eelnevalt kuumutades või mõni kuu seistes sobib aga edukalt kasutada kõhukinnisuse korral. Võetakse l sl täis klaasile keevale veele, lastakse mõni tund seista, juuakse lonkshaaval 1-2 kl päevas. Abi on saadud maksa- ja sapihädade korral. Välispidiselt on aidanud mitmesuguste nahahaiguste, eriti kärntõve, peakõõma ja sügeliste korral.

1 tl täis klaasile keedetud veele, juua 1/3 kl 3 korda päevas või 25--30 tilka tinktuurina. Võtta 10 päevaste ravikuuridena. Minu kogemuste põhjal on pärasoole vähi korral abi või vähemalt kergendust saadud kalmusejuurte ja tedremaranajuurte seguteest. Võtta võrdsetes kogustes 1 sl täis klaasile keevale veele, juua lonkshaaval 1/3 klaasi 3 korda päevas enne sööki pikema aja jooksul. Veel on kalmusejuurtest abi saadud maksa ja sapiteede haiguste korral. Siis lisada teele veel kummeliõisi, mis vähendab kalmusega kaasnevat iiveldustunnet. On kasutatud ka kalmusejuurepulbrit 1 g 2--3 korda päevas samade tervisehäirete korral. Kroonilise kõhukinnisuse korral mitmesuguste haiguste puhul on hästi aidanud segatee linaseemnetega. Võtta võrdselt 1 sl täis klaasile keevale veele. Lasta 3--4 tundi seista ja juua 1/2 kl 3 korda päevas enne sööki.

Harilik palderjan on vist kõikidele tuntud või vähemalt on teada selle rahustav toime. Kasvab niisketel heinamaadel ja madalamatel looduslikel aladel. Ravimina kasutatakse peamiselt taime juurt, mida kogutakse kevadel või sügisel, suvised juured on toimeainevaesed. Palderjani on soovitav kultiveerida, kuna looduslik palderjan on sügisel raskesti äratuntav. Palderjan on keemiliselt enam- vähem uuritud ja sisaldab kuni 1% eeterlikku õli, milles mitmeid vajalikke rahustava toimega ühendeid -- palderjanhappeid --, mis mõjuvad enamikule tarvitajatele rahustavalt. Võetakse 1 tl palderjanijuure pulbrit, klaas keeva vett, lastakse 15 minutit tõmmata ja jahutatakse. Juuakse lonkshaaval 1/4 klaasi 2--3 korda päevas mitmesuguste erutuste, unetuse, südameneuroosi ja seedeelundite spasmide puhul. Apteegist on saada mitmeid palderjani preparaate, nagu tinktuur, südametilgad (koos piibelehetinktuuriga), Zelenini tilgad, valokordiin, korvalool, kardiovaleen jm. Palderjani on rahvameditsiinis kasutatud ka ürdina (taim tervenisti), mida kogutakse õitsemise ajal. Kuivatatakse ja tehakse rahustavat teed (ka mitmeid seguteesid). Palderjaniürt, piparmündilehed. Võtta mõlemat võrdsetes kogustes 1 tl täis segu klaasi keeva vee kohta. Lasta mõni minut tõmmata ja jahutada ning juua klaasitäis päevas närvi ja südametegevust rahustava vahendina. Aitab ka laste seedehäirete puhul ning on soovitav neile, kes puhast palderjani tema terava lõhna ja maitse tõttu ei talu.

Sa ial ille suv i

Palderjan

Palderjaniürt, koirohuürt. Mõlemaid võrdsetes kogustes 1 tl täis segu, klaas keeva vett, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ning juua lonkshaaval 0,5-7 kl päevas. Aitab parandada mao ja soolte peristaltikat, vähendab kõhugaase.

Leesikalehed

1 tl peenendatud lehti panna keeva vette, keeta 5 min, jahutada ning juua 1/3 klaasi kolm korda päevas (tühja kõhuga). Kuur vältab 10 päeva, siis pidada mõni päev vahet ja korrata vastavalt vajadusele. Leesikalehed, pohlalehed, mõlemaid võrdselt 1 tl klaasile keevale veele, lasta 5 min tõmmata, jahutada. Juua põiehaiguste ja reuma korral klaasitäis päevas. See teesegu on esimesest soovitusest organismile sobivam. Leesikalehed, kummeliõied, mõlemaid võrdselt. 1 tl segule Valada peale klaas keeva vett, lasta jahtuda ja anda lastele neeru- ja põiehädade puhul (I sl 3- 5 korda päevas). Sagedase urineerimise ja selle valulikkuse korral on teesegu hea. Leesikalehed, kadakamarjad. Taas võtta mõlemaid võrdselt 1 tl klaasile keevale veele. Pärast viieminutilist tõmbamist jahutada ja juua klaasitäis lonkshaaval. Mõjub hästi meeste põie- ja eesnäärmehädade korral. Leesika- ja petersellilehed võtta võrdselt (1 tl + klaas keeva vett). Lasta 5 min tõmmata, jahutada ja juua neil, kel on uriinipeetus. Tarvitamisel uriini hulk suureneb, kõrgeneb neerude ja südame tegevus.

Kasvab tavaliselt kuivades palumetsades. Korjatakse taime maapealset osa, kuivatatakse vilus. Droog sisaldab toimeainena lihheniini ja kasutatakse edukalt kõikide hingamishaiguste korral. Aitab hästi krampliku köha ja bronhiidi ning vaevuste puhul kopsudes. Ka tuberkuloosihaigetele on aidanud. Tal on kattev toime limaskestadele võetuna 1 sl täis klaasile keevale veele, juues pärast iga toidukorda 1/3 klaasi. Veel tõhusamalt on aidanud koos männikasvudega võrdsetes kogustes valmistatud keedis. Mida pikemalt on kasutatud, lisatud

Sa ial ille suv i

Islandi sammal

On tuntud kui põie- ja neerupõletiku vastane ravim. Kuna leesikalehed sisaldavad palju parkaineid, ei või selle teega liialdada (tekitab valu neerudes ja isegi ummistust neerukudedes). Mitte rohkem kui klaasitäis päevas.

veel mett, on saabunud tervenemine. Sama seguga inhalatsioon õhtuti kergendab olukorda. Islandi sammalt on edukalt kasutud ka sooletegevuse häirete ja mao lõtvuse ning isutuse korral.

Mais, kui mändidel on noored paarisentimeetrised kasvud, lõigatakse maha nende vaigused otsad (mille kattelehed pole veel avanenud) koos mõnemillimeetrise oksaotsaga. Need eeterlikke õlisid, vaike ja palju muud raviks väärtuslikku sisaldavad kasvud kuivatatakse kiiresti. Võetakse 1 sl täis männikasvutõmmist klaasi keeva vee kohta, lastakse 40 min tõmmata ja juuakse lonkshaaval pärast sööki 1 klaasitäis päevas köha ja bronhiidi puhul. Sissehingamiseks võetakse üks peotäis männikasve, valatakse peale klaas keeva vett, veeauru hingatakse sisse mõne minuti jooksul (mitu korda päevas). Pehmendab köha, astmahooge ja mõjub kõrgendavalt kopsu laienemise korral. Vann (milles keedetakse 1 --2 kg kasve) aitab reumaatiliste haiguste puhul, rahustab närvisüsteemi, annab rahulikku und ja peletab väsimuse. Männikasvud, nurmenukuürt (mõlemaid võrdselt) 1 sl täis, klaas keeva vett. Lasta 10 minutit tõmmata ja juua pärast sööki 1/3 klaasi lonkshaaval kolm korda päevas. Soovitatav kopsuhaiguste korral. Aitab hästi köha, ka laste läkaköhahoogude korral, kergendab tuberkuloosihaigetel hingamiste Vähendab öist higistamist ning parandab enesetunnet. Männikasvud, mereadru. Võtta mõlemaid ümmarguselt kilo, valada üle keeva veega, lasta 15--30 minutit tõmmata siis jahutada ning kurnata vannivette. Selliseid hästi kuumi vanne tuleks teha nädalapäevad radikuliidi ja mitmesuguste närvipõletike korral. Ka podagra ja luuvalude puhul on saadud abi. Südamehaigetel jätta südame piirkond vanniveest välja, teisisõnu teha istevanne.

Niisketel heinamaadel ja hõredas võsas kasvav liilialine on üks esimesi kevadekuulutajaid. Maikellukestega sarnased lehed tulevad välja piklikust sibulast, mis on ümbritsetud valgetest läbipaistvatest nahkadest. Vars sile, heleroheline, koos õiega kasvab 30 cm kõrguseks. Tugeva

Sa ial ille suv i

Männikasvud Karulauk

küüslaugulõhna tõttu kutsutakse teda metsikuks küüslauguks (see väldib segiminekut maikellukese ja mürgiste sügiskrookustega). Talveunest ärganud karu sööb seda, et puhastada oma seedeelundid ning peletada loidus organismist. Karulaugu tarvitamisel väheneb kolesteriin veres ning kui karulauku ja küüslauku süüakse, esineb vähem südame- ja veresoonkonna haigusi. Välispidiselt võib karulaugu mahla kasutada mädanevate haavade ja nohu raviks. Karulaugus esinevad toimeained, mis tõkestavad veres trombide teket, hoiavad ära infarkti ja insulti. Karulaugul on ka tugev anti biootiline toime. Seega hea viirushaiguste ning gripi profülaktikas ning ravis. Varakevadel saab kogu taimest teha salatit, mis tugevdab organismi ning aitab allergiliste löövete korral. Karulaugu sibulad koos lehtedega ja kuivatatud mailaseürt võrdsetes kogustes. 1 tl segu, klaas keeva vett, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval klaasitäis päevas. Aitab pearingluse, vererõhu, unetuse, veresoonte lupjamise ja mäluhäirete korral. Sama seguteed võib üle valada 40% alkoholiga, lasta paar nädalat soojas seista, vahetevahel loksutada. Võetakse 1 5- 20 tilka eelmainitud hädade korral.

Need kuldkollased kevadlilled on loodusele ehteks, mesilastele meeallikaks ja inimestele tervise anniks. Hariliku nurmenuku C-vitamiini rikkad lehed sobivad salatiks. Nurmenuku juured aitavad köhahoogusid pehmendada ja rahustada. Kogu taim teena paneb higistama ja normaliseerib südametegevust. Võtta nurmenukuürti 1 tl klaasile keevale veele, lasta jahtuda ja juua 1/3 klaasi söögi peale 3 korda päevas. Enesetunne paraneb; hingamine, mis oli häiritud, normaliseerub; köhahood vähenevad; uni muutub sügavamaks ja rahulikumaks. Nurmenukuürt, palderjanijuured, roomav madar. Kõiki võtta seguna 1 tl klaasile keevale veele, keela 5 minutit, jahutada ja juua 0,5- 1 klaas igal õhtul pool tundi enne uinumist. On täheldatud, et seepeale saab rahulikult magada, unenäod koovad ja rahu taastub. Seda teesegu peaks igati eelistama kõigile uinutitele. Nurmenukuürti 3 osa, üheksavägiseõisi 1 osa. 1 tl klaasi keeva vee kohta, lasta jahtuda ja

Sa ial ille suv i

Nurmenukk

lisada 1 teelusikatäis mett ja noaotsaga söögisoodat. Juua soojalt 1/3 klaasi iga söögi peale kopsu- ja hingamisteede haiguste korral. Isegi kopsuvähi puhul on täheldatud kergendust ja paranemist. Sellist teesegu on soovitav kasutada ka sissehingamiseks astma, bronhiidi, kurgukatarri, nohu ja südamekloppimise korral. Teha seda mitu korda päevas, alati värske teega. Nurmenukuürt, pärnaõied, piparmündilehed. Kõiki võetakse klaasi keeva vee kohta võrdsetes kogustes 1 tl. Jahutada ja juua 1/2 klaasi vappekülma korral. Kehatemperatuur normaliseerub kiiresti. Nurmenukuürt, nõmm- liivatee, männikasvud. Kõiki võtta 1 peotäis, valada üle keeva veega. Tekkiv aur annab kergendust hingamisteede haigustes; ka peavalu ja raskus peas väheneb. Seda teed võib ka lonkshaaval sisse võtta kopsu laienemise ja hingamishäirete korral. Sama teesegu aitab samuti kuumalt vannideks ja mähisteks rindkerele õhtuti enne uinumist. Köha lakkabki ning uni muutub sügavamaks ja rahulikumaks.

See tavaline umbrohi on kasulik taim. Valge, mõrkja maitsega värske mahl sisaldab mineraalaineid, vitamiine ja veel tundmata mõruaineid. Noori lehti ja õievarsi tuleb tarvitada värskelt, alates mõnest lehest või õisikuvarrest ja suurendades iga päev kogust kuni 10 varreni päevas. Sellest piisab, et meie veri saaks vajaliku konsistentsi (rahvakeeli öeldakse, et veri muutub vedelamaks). Noored õievarred väldivad veresoonkonna haigusi, infarkti ja insulti. Võilille noored lehed sobivad salatiks, mis on hea kroonilise maksapõletikuga. Võilill aitab suhkruhaigeid. Diabeetik peab aeglaselt mäluma vähemalt 10 noort võilille õievart (seedimine algab juba suus). Võilill kaotab sügelemise allergikutel, parandab sammaspoolikuid ja lööbeid, maomahla teket ning puhastab magu, lahustab sapikive. On hea podagra, reuma, maksa- ja sapihaiguste puhul. Võililleõite siirup ei erine maitse poolest ehtsast meest, aga on neeruhaigetele sobivam kui mesi. Kaks kuhjaga klaasitäit võililleõisi üle valada külma veega ja lasta aeglaselt keema tõusta ning jätta kaane alla üheks ööpäevaks seisma. Siis kurnata ja õied korralikult välja pigistada. Mahlale lisada 1 kg suhkrut ja pool kooritud sidrunit. Kuumutada email- või klaasnõus, kuni liigne vesi aurub ja tekib siirupisarnane vedelik, mida hoitakse väiksemates klaaspurkides ja

Sa ial ille suv i

Võilill

tarvitatakse 1 teelusikatäis 3 korda päevas siinkirjeldatud haiguste korral. Lastele antakse lahustatuna soojas piimas, mis veelgi tõhustab toimet. Veel sügisel võib võilillejuured välja kaevata, pesta, tükelda ja kuivatada. röstida ja peenestada ning valmistada nn kohvi (1 tl täis klaasile keevale veele). Juues igal hommikul klaas seda looduseandi, muutuvad ahenenud veresooned elastsemaks, veri voolavamaks, veresoonkonna häired normaliseeruvad ning südametegevus tugevneb. Minu kogemuste põhjal on infarkti põdenutel olnud silmanähtavad tulemused ning mõnelgi rännukaaslasel on elupäevad pikenenud tänu sellele lihtsale lillele.

Pihlakas on lisaks silmailule ka väärtuslik vitamiiniallikas. Vanarahvas on pihlakaõisi edukalt tarvitanud kuiva köha puhul. Võetakse 1 sl täis õisi, klaas keeva vett. Lastakse mõni minut tõmmata, jahutatakse, lisatakse mett. Pihlakamarjad kuivatatakse talveks. Pihlakad, pärnaõied (võrdselt) 1 tl täis klaasi keeva vee kohta. Lasta mõni minut tõmmata ja juua külmetushaiguste korral 3-5 korda päevas soojalt. Aitab hästi põie- ja neeruhädade korral. Pihlaka, üheksavägiseõied, raudrohuürt (kõiki võrdselt) 1tl täis klaasi keeva vee kohta. Lasta mõni minut tõmmata, Jahutada ja juua 1/3 kraasi 3 korda päevas bronhiidi, köha, astma, hingelduse ja üldise nõrkuse puhul.

Lehti korjatakse enne taimede õitsemist kevadel, siis on ravitoime kõige suurem ning lehtedel röövikukahjustusi vähem. Tee valmistamiseks võtta 1 tl peenendatud lehti, klaas keeva vett (mitte keeta). Jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaas päevas kui verd puhastavat vahendit. Organism vabaneb saasteainetest, muutume elujõulisemaks tänu C- vitamiinile ja rauaühenditele. Aitab migreeni,

Sa ial ille suv i

Pihlakaõied ja - marjad Kõrvenõges

pearingluse, jõuetuse puhul ja toniseerib kogu ainevahetust. Nii on soovitav kõrvenõgeseteed juua 1 klaas päevas talvekuudel kõigil täiskasvanuil. Ka lastel, ent väiksemates kogustes. See tõstab isu ja aitab arengu puuduse korral. Kõrvenõgese noored võrsed, musta sõstra noored kasvud. Võtta mõlemaid võrdselt 1 tl täis klaasile keevale veele, jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaas päevas. Aitab veresoonte lupjumisel ja alandab veresuhkrut. Rahvameditsiinis on kasutatud hea eduga põie- ja eesnäärmepõletike puhul. Tõstab ka verehemoglobiini ja on üldtugevdav vahend. Kõrvenõgeselehed, takjajuured. Võtta 1 peotäis kumbagi komponenti, valada peale liiter vett, keeta ja lisada pealoputusveele. Edendab juuksekasvu ja pidurdab juuste väljalangemist.

Taim õitseb mais- juunis, siis on õige korjamise aeg. Rahvameditsiinis on kortslehte kasutatud naistehaiguste, südamenõrkuse, kehvveresuse ja furunkuloosi raviks. Võtta 1 tl kortsleheürti, 1 kl keeva vett, lasta paar minutit tõmmuta, jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaasitäis päevas. Lastel kes vaatamata heale toitumisele on kidurad ja sageli haigestuvad külmetushaigustesse, juua seda 1 sl 3 korda päevas pikema aja vältel. Kortslehe värsket mahla ja lehti kasutati välispidiselt haavade, eriti torkehaavade raviks. Kortsleht, kõrvenõges, mustikalehed. Segada kõiki osi võrdselt 1 tl klaasi keeva vee kohta, lasta 5 minutit tõmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval üks klaasitäis päevas. Aitab veresuhkrut alandada ja puhastab verd. Sobib suhkruhaigetele üldravi tõhustamiseks. Kortslehte 1 osa, kibuvitsamarju 4 osa. Võtta peenestatud teesegu 1 sl klaasi keeva vee kohta, keeta 15 minutit. Lasta jahtuda ja juua 1/3 klaasi 3 korda päevas. Aitab tugeva skleroosi korral vanemaid inimesi, ka südamenõrkuse korral. Rahvameditsiinis on kasutatud minestuse ja langetõve puhul. Ka luumurrud pidid kiiremini paranema, kui tarvitada seda teed.

Sa ial ille suv i

Kortsleht

Helekollaste õite ja oranzi mahlaga väärtuslik ravimtaim. Tänapäeval peetakse teda küll mürgiseks taimeks. Aga mõistlikul tarvitamisel on saadud väga häid tulemusi, eriti maksahaiguste korral. Vereurmarohu ürti (värsket taime või kuivatatult) võtta teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, jahutada ja juua klaas päevas lonkshaaval. Maksahaigetel, eriti raskemate (kollatõve) vormide korral juua kuni 3 klaasi päevas, lisades mett. Kahtlemata on vajalik seejuures arsti kontroll. On täheldatud maksatursete vähenemist ja sapitalitluse normaliseerumist. On tehtud kümnepäevaseid vaheaegadega ravikuure. Vereurmarohuürt, kihuvitsamarjad, koirohuürt. Eelnevalt peenestatud teesegu võtta teelusikatäis klaasile keevale veele, keeta 5-10 min. Lasta jahtuda ja juua 1 kl päevas pikema aja vältel, vaheaegadega. Rahvameditsiinis maksatsirroosi ja maksavähi korral. Vereurmarohuürt, kõrvenõgeselehed. Võtta mõlemaid võrdselt, teelusikatäis segu klaasi keeva vee kohta (mitte keeta). Lasta jahtuda ja juua üks klaasitäis päevas lonkshaaval kümnepäevaste ravikuuridena ja nädalaste vaheaegadega pikema ajajooksul. On hea vereloomele ja rahvas on kasutanud leukeemia (valgeveresuse) raviks. Aitab veresuhkru kõrgenemisel. Värsket vereurmarohtu kasutada välispidiselt. Värske taime mahla pannakse käsnadele, soolatüügastele ning mitmesugustele nahakasvajatele (aitab korduval kasutamisel). Vereurmarohu vannid on allergiliste ja raskesti paranevate nahahaiguste vastu. Võetakse 100 g ürti, kupatatakse 10 min ja lisatakse vedelik vanniveele. Tehakse tavaliselt 10 vanni, võib aga ka korrata. Rahvameditsiinis on vereurmarohu keedis (1 tl värsket ürti klaasile keevale veele, jahutada) aidanud kae puhul - pannakse kompressiks silmadele. Vereurmarohuga mitte liialdada, sest tegemist on tugevatoimelise ravimtaimega. On täheldatud valusid maos, maksas ja iiveldustunnet ning isegi krambitaolisi nähtusid. Vereurmarohu leotisega (l kõva peotäis, 5 liitrit keeva vett) loputamisel pärast pesemist kaob haiguslik kõõm.

Vereurmarohi

Sa ial ille suv i

Viirpuuõied ja ­marjad

Meil esineb mitmeid viirpuu liike, mille õisi ja vilju kasutatakse südamehäirete korral (sisaldavad glükosiide, saponiine, rutiini ja C-vitamiini). Aitavad veel virvendava arütmia, neurootiliste vormide ja hüpertooniatõve korral. Apteekides on marjadest valmistatud vedelat ekstrakti ja õitest valmistatud tinktuuri, mida võetakse 20- 30 tilka enne sööki ja vastavate näidustuste korral. Õitsemise ajal korjatud droogi võtta 1 sl täis klaasi keeva vee kohta, lasta mõni minut tõmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaasitäis päevas südamekloppimise, vererõhu, pearingluse ning valude puhul otsmiku piirkonnas. Edukalt võib kasutada viirpuu valmivaid vilju toorelt ja ka kuivatatult (teeks). Viirpuuõied, veiste- südamerohi. Võetakse võrdselt 1 tl klaasile keevale veele, lastakse 5 min tõmmata ja jahutatakse ning juuakse lonkshaaval 1 klaasitäis päevas igasuguste neurootiliste haiguste puhul (südamekloppimine, värisemine, tasakaaluhäired, unetus, hirmutunne jne). Viirpuuõied, nurmenukuürt, palderjaniürt. Võtta kõiki võrdselt, segu 1 tl täis klaasile keevale veele. Lasta 10 min tõmmata, jahutada ja juua 0,5 - 1 klaasi igal õhtul enne magamaminekut. Aitab unehäirete korral (maitse ja toime parandamiseks lisada mett).

Harilik mailane on taevasiniste, väikeste kergesti pudenevate õitega taim, mida leidub kuivematel aladel, parkides, eriti tammede all. Juba vanad roomlased hindasid mailast kui väärtuslikku elupikendajat, mis pidi kaotama üleväsimuse, pearingluse, jõuetuse, aitama mälu ja puhastama meie organismi kahjulikest ainetest. Mailaseürti kogutakse õitsemisajal, kuivatatakse. Teelusikatäis ürti klaasi keeva vee kohta (mitte keeta). Jahutada ja juua pikema aja vältel lonkshaaval 1 klaas päevas. Mailase kohta on ka seguretsept.

Sa ial ille suv i

Mailane

Mailaseürti 2 osa, kõrvenõgeselehti 4 osa, pihlakaõisi 4 osa. Võtta seda segu peenendatud kujul 1 tl, valada peale klaas keeva vett, keeta paar minutit, jahutada ja juua 1 klaas päevas lonkshaaval. Aitab parandada ajutegevust (eriti trauma ja pika haiguse järel). Rahvameditsiinis närvinõrkuse ja tasakaaluhäirete korral. Harilik mailaseürt, võilillelehed, nurmenukulehed, kõiki võrdsetes kogustes 1 peotäis. Hakkida värskelt ja süüa salatina vähemalt kord päevas 1 sl täis korraga. Aitab hästi verd puhastada, taastab kevadel jõuvarusid ja inimlik rahu, mis kaduma kippus, saabub koos kevadega tagasi. Harilikku mailaseürti 2 osa, üheksavägiseõisi 1 osa. Panna seda segu 1 klaasi keeva vee sisse, jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaasitäis päevas. Tõhus vahend mitmesuguste närvi- ja psüühiliste häirete puhul. Sobib lastelegi, kes õppetöös edasi ei jõua. Rahvameditsiinis on hea eduga kasutatud köha, kopsuastma, kopsu laienemise ja teiste kopsuhaiguste korral. Ka veresoonte lupjumisel on temast kasu olnud, veresooned muutuvad elastsemaks ja verd läbilaskvaks.

Kui käes on suvi

Harilik käokuld on kuivadel kinkudel ja liivakutel kasvav kuldkollaste korvõisikutega tunnustatud ravimtaim. Õied on rikkad flavoonglükosiididest ja muust, mida kasutatakse nii puhtal kujul kui ka mitmesugustes segudes maksa- ja sapipõiehaiguste ravimisel. Võtta 1 tl täis õisikuid klaasi keeva vee kohta, jahutada ja juua 1/2 klaasi söögi alla 3 korda päevas. Maitse ja ka toime parandamiseks lisatakse mett. Käokullaõisi 1 osa, kibuvitsamarju 2 osa. Seda segu võtta 1 sl täis peenendatuna kl keeva vee kohta, lasta 10 ­ 15 minutit tõmmata, jahutada ja juua 1- 2 kl päevas vaevuste ja valude puhul maksas ja sapiteedes. Aitab ka maksatsirroosist haaratud põletike puhul. Käokullaõied, linnurohutee. Mõlemaid võrdselt 1 tl täis segu. kl keeva vett. Jahutada ja juua klaasitäis lonkshaaval päevas (sapipõie, neeru- ja põiekivide korral). Juua vaheaegadega pikema aja vältel.

Sa ial ille suv i

Käokuld

Käokullaõied, pohlalehed. Mõlemaid osi võrdselt kl keeva vee kohta 1 tl täis segu. Lasta 10 min tõmmata, jahutada ja juua 1/2 klaasi hommikul ja 1/2 klaasi õhtul enne sööki krooniliste põie-, sapi- ja neeruhaiguste korral kümnepäevas te ravikuuridena (väikeste vaheaegadega). Seedimine paraneb ja ka uriinikogus suureneb tunduvalt, seega vaevused vähenevad. Selle segutee tarvitamisel on täheldatud reumaatiliste haiguste kadumist. Ka vähenevad närvivalud ning liigeste jäikus. Sapinõristust soodustav tee: käokullaõisi 4 osa, ubalehti 3 osa, piparmündilehti 2 osa ja koriandrivilju 2 osa. Võtta seda teesegu ja juua lonkshaaval 1 kl päevas pikema aja jooksul (vaheaegadega). Ergutab loidu seedetegevust, mis on tingitud sapinõristuse puudulikkusest.

Kummelitee on hea, kui lastel on gaasid, kõht lahti, lööbed, seedehäired, aga ka rahutuse puhul. Välispidiselt kompressideks, silmade pesemiseks, kuristamiseks ja suu loputamiseks limaskestade ja igemepõletike ning hambavalu korral. Rahutuse ja unetuse korral on soovitav teha lastele kummelivanne. 100 g kummeliõisi keeta liitris vees ja lisada vanniveele. Kummeliteed valmistatakse värskelt. 1 tl õisikuid klaasile keevale veele, lasta tõmmata ja jahutada ning kurnata.

Kummeliõied, saialilleõied. Mõlemaid võrdselt. Segu 1 tl klaasile keevale veele, jahutada ja juua 1/2 klaasitäit 2--3korda päevas tühja kõhuga kõhulahtisuse ja seedehäirete korral (kui kummelitee üksi enam ei aita) On rahvameditsiinis kasutatud ka vähihaiguse profülaktikaks.

Kummeliõisi 9 osa, köömneid 1 osa, 1 tl 0,5 I keeva vee kohta. Lasta tõmmata 10 minutit, jahutada maha ja anda lastele kõhupuhituste ja valude korral (1 tl iga paari tunni järel) Selline teesegu suuremates kogustes sobib ka täiskasvanutele kõhugaaside ning maovaevuste korral. Kummeliõied, noored kaselehed, mustikavõrsed, kõiki võrdsetes kogustes, 1 tl. Valada peale klaas keeva vett, lasta kaane all tõmmata 5- 10 minutit, jahutada, kurnata ja juua tühja kõhuga 1 klaas päevas lonkshaaval.

Sa ial ille suv i

Kummel

Alandab suhkruhaigetel veresuhkrut, ergutab seedetegevust ja alandab ka vererõhku (algstaadiumis). Kummeliõied, kõrvenõgeselehed. Mõlemaid võrdsetes kogustes, 1 tl klaasi keeva vee kohta. Lasta kaane all jahtuda, kurnata ja juua pikemat aega üks klaas päevas kui organismi ja verd puhastavat vahendit. Seda teed juues muutume reipamaks, teotahtelisemaks, kaovad roidus ja apaatsus ning kaotatud rahu ja rõõm tuleb tagasi. Kummeliõied, piparmündilehed, koirohuürt, kõik1 võrdselt f1 tl). Pärast klaasi keeva vee lisamist lasta jahtuda ja juua 1/4 klaasi iga söögi alla. See aitab jämesoolepõletiku puhul, kaovad valud ja vaevused, limaskesta põletikulised protsessid. Sagedane pakitsus väheneb juba mõne korra järel, ka pärasoole välises osas ärritus kaob. Kummeliõied, pärnaõied, mõlemaid võrdselt 1 tl klaasi keeva vee kohta. Lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval 1/4--1/2 klaasi soojalt 3--4 korda päevas. Aitab külmetushaiguste korral, on higistama ajav tee. Palavik langeb, köha pehmeneb, uni muutub sügavamaks. Eriti sobib lastele. Välispidiseks otstarbeks võib hea eduga korjata ja kasutada meil looduslikult kasvavat lõhnavat kummelit ehk ubinheina.

Harilik saialill on aias kasvav üheaastane taim. Seespidiselt aitab saialilleõietee seedehäirete, kõhulahtisuse, krooniliste limaskestapõletike, sapi- ja maksahaiguste ning paljude muude hädade puhul. Võtta 1 tl õisi, kl keeva vett, lasta mõni minut tõmmata. Jahutada ja juua tavaliselt tühja kõhuga 1/3 kl 3 korda päevas. Oluline on, et taime kasvatamisel keemilisi lämmastikväetisi ei tarvitataks (mõjuvad toimele negatiivselt). Õisi korjata ainult päikesepaistelise ilmaga. Kuivatatud õied peavad säilitama loomuliku värvi ja lõhna ning fütontsiidsed omadused. Vähkkasvajate puhul on saialillel ja tema teesegudel rahvameditsiinis kindel koht. Saialilleõisi 1 osa, kasekäsna (must pässik) 4 osa. Kasekäsn puhastada, valada üle sooja veega, lasta seista üks öö. Tükeldada ja ajada läbi hakkmasina, pressida vedelik segust välja. Vedelikud valada kokku, kuhu ka saialillekeedis juurde valada. Hoida jahedas ja tarvitada 3 korda päevas 0,5--1 kl korraga pikema aja vältel. Saialilleõisi 1 osa, aaloemahla 2 osa. 1 sl täis segu valatakse üle keeva veega, jahutatakse ja

Sa ial ille suv i

Saialill

juuakse söögi alla 1/3 kl 3 korda päevas mao- ja soolepõletike puhul (reguleerib ka seedetegevust). Vähihaigetele on toonud kergendust ja ka tervenemist. Saialilleõisi, pohlalehti võrdselt. Üks sl droogi, 0,5 l keeva vett. Lasta 5 min tõmmata ja juua 1/3 kl 3 korda päevas reumaatiliste haiguste, eriti polüartriidi korral. Saialilleõisi, linaseemneid. Võtta mõlemaid 1 sl täis kl keevale veele, lasta 5--10 min tõmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval 1/3 kl 3 korda päevas enne sööki. Pikema tarvitamise korral on saadud häid tulemusi kaksteistsõrmiksoole ja maohaavandite ravis. Saialilleõisi on kasutatud edukalt igasuguste põletikuliste naha- ja eriti limaskestahaiguste korral kompressideks (nii vesi- kui ka alkohoolse lahusena). Saialilleõite salv: 1 peotäis õisi segada 200 g searasvaga, keeta mõni minut, jätta mõneks tunniks seisma ja uuesti kuumaks ajada ning läbi marli pressida. Hoida jahedas kohas väikestes klaaspurkides. Kasutada raskesti paranevate haavade raviks, allergiliste löövete, kuiva praguneva naha ja nahavähi raviks.

Roomav madar on tavaline umbrohi meetripikkuste roomavate pudrumännataoliste leherosettidega ja hästi karvaste, käredate vartega, mis haakuvad teiste taimede ja riiete külge. Paremat palet näitab ta aga närvihaiguste, hüsteeria, epilepsia ja muude selliste haiguste ravimisel. Klaasi keeva vee kohta võtta 1 sl madaraürti, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ning juua pikema ajajooksul 1 kl päevas. Madaraürt, palderjanijuured, kummeliõied. Kõiki võrdselt 1 kl keevale veele. Lasta 5 min tõmmata, jahutada ja juua 1/2 kl igal õhtul. Annab rahuliku une (eriti lastel, kes rahutult magavad). Ka on aidanud voodimärgamisest lahti saada. Madaraürt, valge iminõgese õied. Mõlemaid võrdselt 1 tl segu kl keeva vee kohta. Jahutada ja juua 1 kl päevas põrna- , maksa-, neeru- ja põiepõletike korral. Rahvameditsiinis on sama teega kuristatud keele- ja kurguvähi korral.

Sa ial ille suv i

Madar

Madaraürt, saialilled. Mõlemaid võrdselt, seguna 1 tl kl keevale veele. Lasta mõni minut tõmmata ja jahutada ning juua 1 kl päevas söögi- ja hingekõripõletike, vähi korral. Ka kuristamiseks kilpnäärmehaiguste puhul.

Raudrohuürt on kasutusel ammustest aegadest. Õitsvaid taime latvu korjatakse kuiva päikesepaistelise ilmaga ja kuivatatakse varjulises õhurikkas kohas. Raudrohuteed valmistatakse: 1 tl peenendatud droogi, kl keeva vett. Lasta 5 min tõmmata, jahutada ning juua lonkshaaval 1 kl päevas köha ja külmetushaiguste korral. Kuuma teed juues vähenevad valud seljas, kukla piirkonnas ja peas. Tee reguleerib neerude tegevust, tõstab söögiisu, ravib põletikulist seedetrakti, on kõrgenduseks maksahäirete ja kolmiknärvivalude korral. Reguleerib ka vereringet ning südametegevust, aitab ebakorrapärase menstruatsiooni ning valulike- veritsevate hemorroidide korral. Pikemat aega ja palju raudrohuteed pole soovitatav tarvitada, kuna see soodustab (eriti vanemas eas) vere hüübimist. Seega, mitte üle klaasitäie päevas. Raudrohuvannid aitavad naistehaiguste ja hemorroidide ning mitmesuguste polüüpide korral. Munasarjapõletikuga aitavad juba mõned istevannid. Emaka väljalangemisel on meie esiemad abi leidnud raudrohuvannidest. Istevanne tehakse igal õhtul 15--20 minutit, keedetakse vähemalt 100- 200 g raudrohuürti liitris vees 15 min, lastakse jahtuda ja kurnatakse sooja vannivette. Selliseid vanne tehakse 10 korda ja vajadusel korratakse. Raudrohuürti 2 osa, koirohuürti 1 osa, piparmündilehti I osa, naistepuna 1 osa, võtta tl seda segu kl keevale veele, keeta 2--3 min, jahutada ja juua 1/4 kl 3 korda päevas tühja kõhuga enne söömist. Aitab maoloiduse, isutuse, kõhuvalu ja - lahtisuse ning seedehäirete korral. Rahvameditsiinis düsenteeria ja toidumürgituste ning oksendamise, iivelduse puhul. Raudrohuürt, kaselehed või kasepungad, mõlemaid võrdselt Segu 1 tl kl keevale veele. Keela 5 min, jahutada ja juua 1/3 kl 3 korda päevas kõrgenenud vererõhu korral (kui peas on paisunähud, kõrvades kohin ja isegi nägemishäired). Juua kuumalt, siis on toime kiirem. Raudrohuürti 2 osa, koirohuürti 2 osa, köömneid 1 osa. Seda segu võtta 1 tl kl kuuma vee kohta, lasta 5--10 min tõmmata. Jahutada ja juua 1/4 kl iga söögi alla. Aitab isutuse,

Sa ial ille suv i

Raudrohi

kõhugaaside, puhituste ja seedehäirete korral. Sobib kiduratele ja isututele lastele (sl täis iga söögi alla). Rahvameditsiinis on kasutatud ka venituse korral (vahelihase piirkonnas raske töö tagajärjel).

Harilik linnurohi kasvab sageli õuedes ja tallatud aladel. Kogu takse maapealseid osi õitsemise ajal. Sisaldab ühendeid, mis on põie- ja neeruhaiguste puhul head. Lahustab põies, neerudes ja sapipõies kive, korrastab ainevahetust. Vähendab veresoonte lupjumist ja kaotab suminad peas. Võtta tl täis linnurohuürti, peale klaas keeva vett. Jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaas päevas. Mitte rohkem, sest liigsel tarvitamisel on täheldatud hammaste ja küünte lagunemist! Harilik linnurohuürt, pohlalehed, kõrvenõgeselehed. Kõiki võrdselt. 1 tl täiele segule valada klaas keeva vett, lasta mõni minut tõmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval klaasitäis päevas podagra, reuma, põie- ja neeruhaiguste korral 10 päevaste ravikuuridena, mõnepäevaste vaheaegadega vähemalt kolme ravikuuri jooksul.

Varakevadel ilmuvad sageli esmalt eostega viljavarred. Hilisemaid rohelisi kuni 40 cm kõrgusi päikeselehvikuid korjame ravimteeks. Teed kasutatakse nii sees- kui ka välispidiselt. Oma ränihappe sisalduse poolest on põldosi asendamatu. Põldosjaürti kasutatakse põie- ja neeruhaiguste, sapi- ja neerukivide, südame- ja neerupuudulikkuse puhul tursete mahavõtmiseks. Rahvameditsiinis ka kopsuhaiguste ja halvaloomuliste kasvajate korral. 1 tl põldosjaürti, kl keeva vett, lasta 5 min tõmmata, jahutada ja juua 1 kl päevas lonkshaaval, pikemat aega.

Sa ial ille suv i

Põldosi

Linnurohi

Välispidiselt tehakse vanne ja kuumi mähiseid vibratsioonist tingitud seljavalude korral (autojuhid ja traktoristid), samuti neeru- ja põievalude, valgevooluse, polüüpide ja uuriste ning mädase neeruvaagnapõletiku korral. Ööseks jätta seisma 100 g põldosjaürti liitri külma veega. Järgmisel päeval kuumutada keemiseni, kurnata vannivette. Vanni kestus kuni 20 min, iga päev 10 päeva jooksul. Kes üldvanne ei talu, tehku istevanne. Võtta põldosjaürti ja männikasve, mõlemaid võrdselt, 100 g vanni kohta. Aitab närvipõletike, reumavalude, põrutuste ja traumade korral. Teha vann või kuum mähis liigestele igal õhtul enne magama minekut vähemalt 10 päeva jooksul. Pärast vanni tuleb hoidud. külmetamisest ja tuuletõmbusest. Põldosjaürt, mailane, mõlemaid võrdselt. 1 tl segule lisada kl keeva vett, jahutada ja juua päevas 1 kl lonkshaaval. Aitab Veresoonte lupjumise, kaelaradikuliidi ja verevarustuse puudulikkuse korral. Põldosjaürt, kõrvenõgeselehed, raudrohuürt. Kõiki võrdselt, 1 tl segu, kl keeva vett, lasta mõni minut tõmmata. Jahutada ja juua 1/3 kl 3 korda päevas enne sööki. Hea allkeha haiguste korral, korrastab neere ja südametegevust (tursed kaovad). Põldosjaürt, leesikalehed, kasepungad. Kõiki võrdselt, 1 tl segu, kl keeva vett. Lasta tõmmata 5--10 min, jahutada ja juua 1/3 kl 3 korda päevas põiehädade korral. Rahvameditsiinis on kasutatud põievähi puhul.

See meeldivalt lõhnav hein ei puudunud vanasti vist ühestki maakodust, eriti pruutide veimevakast. Teda pandi hea lõhna pärast, aga ka putukate tõrjeks riidekappidesse ja pesu vahele. 1 tl kuivatatud ürti klaasile keevale veele, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua sisemiste hädade puhul: kõhuspasmide, venituse ja ülepingutuse korral (anti ka lastele). Maarjaheina 2 osa, köömneid 1 osa, 1 tl segu, klaas keeva vett, lasta 5 min tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval klaas päevas. See rahustab magu, soodustab seedimist, vähendab kõhugaase ja põletikke. Maarjaheina on kasutatud eduga ka vannideks kondi- ja reumavalude vastu (igal õhtul kuni 1/2 tundi iste- või üldvann). Eelnevalt kupatatakse maarjaheina mõned peotäied, kurnatakse üldvannivette. Võetakse kümme 15-- 20 minutilist vanni.

Sa ial ille suv i

Maarjahein

Maarjahein, männikasvud (võrdsetes kogustes). Vannideks reumaatiliste haiguste puhul (eelmisest veelgi mõjusam). Maarjaheina peeti vanasti perekonna õnne ja armastuse sümboliks. Armastajale pidi see hein avama kõik takistused ja tulevvasele elukaaslasele pakutud tassike maarjaheinateed muutus tõeliseks armujoogiks. Noorpaarile pandi kuivatatud lõhnavat maarjaheina padjakotti.

On meie aedades kultiveeritav taim. Õied on violetsed, lehed karmid, kortsulised, kogutakse päikesepaistelise ilmaga ravi otstarbeks. Kasutatakse mitmesuguste põletikuliste haiguste korral. Salveilehe pulbrit võetakse 1 tl täis keevai keeva vee kohta, jahutatakse ja juuakse 1/3 klaasi 3 korda päevas pärast sööki hingamisteede haiguste puhul. Sama teesegu sobib kuristamiseks ning suu loputamiseks kurguhaiguste ning suu limaskesta põletike puhul. Salveilehed, kummeliõied. Mõlemaid võrdselt, 1 sl segu lisada klaasile keevale veele, jahutada ja kasutada kompressideks. Hambavalu, igemepõletike, nina- ning kurgupõletike korral kasutatakse vedelikku kuumalt. Salveilehtedele valatakse peale 40° alkoholi. Paarinädalasel soojas kohas seismisel sobib välispidiselt põletikuliste nahahaiguste korral, allergiliste löövete, vistrikkude, furunkuloosi ja mädaste haavandite raviks. Sama alkoholilahu võib kasutada lahjendatuna ka kompressideks paistetuste, põrutuste ja pigistuste korral. Salveilehtede alkoholilahus aitab seedehäirete, maksa- ja neeruhaiguste korral, võttes 20 tilka 2 korda päevas.

Ravimina kasutatakse peamiselt suure teelehe lehti, mida võib koguda suvi läbi. Kuivatatakse õhukese kihina (muidu lähevad mustaks).

Sa ial ille suv i

Salvei Teeleht

Teelehe pulbrit võetakse 1 tl klaasi keeva vee kohta, lastakse jahtuda ja juuakse pärast sööki 1/3 kl soojalt 3 korda päevas hingamisteede haiguste korral (eriti köha, astma, kopsu laienemise ja kopsutuberkuloosi puhul). Teeleheteel on verd puhastav ja ainevahetust reguleeriv toime. Teeleht, nõmm- liivatee. Võetakse mõlemaid võrdselt 1 tl segu klaasi keeva vee kohta. Juuakse pärast sööki lonkshaaval 1 kl päevas bronhiidi ja külmetushaiguste korral. Soovitav lisada sidrunit ja mett, mis maitset, ent ka toimet tõhustavad. Teeleht, kapsalehed. Võtta mõlemaid võrdselt, pressida. Võtta puhast mahla 1 dessertlusikatäis iga söögi alla mao- ja kaksteistsõrmikhaavandite puhul. Häid tulemusi on saadud ka selle mahla ja mee seguga (võrdsetes kogustes) mao gastriitide korral. Võetakse 10 min enne sööki 1/2 kl. Kümnepäevase tarvitamise järel on abi saadud. Tee- ja kõrvenõgeselehed. Mõlemaid võrdselt 1 tl segu klaasile keevale veele, lasta jahtuda ja juua lonkshaaval 1 kl päevas. On aidanud pikemaaegse tarvitamise järel kilpnäärme haigestumise korral. Puhtaid teelehti pannakse haavadele ja putukate hammustustele.

Teeleheseemned. Võta 1 tl küpsenud seemneid (5--10 g) paljalt või veega 1 kord päevas (tühja kõhuga) hommikuti 10 päeva jooksul. See aitab lahustada sapi-, neeru- ja põiekive. Kui on kalduvus kivide tekkeks, võiks teeleheseemneid võtta juba profülaktikaks. Teelehesiirup. 2 peotäit värskeid lehti ajada läbi lihamasina, lisada Veidi vett, et kokku ei kleepuks. Lisada klaasitäissuhkrut ja sama palju mett. Keela 15- 20 min paraja siirupi paksuseni. Säilitada väikestes klaaspudelites ja tarvitada tõhusa köhavahendina (eriti hea allergilise ja läkaköha korral). Tarvitada 1 tl lastele ja 1 sl täisealistele 3 korda päevas pärast sööki. Eriti ägeda ärritusliku köha ja läkaköha puhul anda koos kuuma piimaga.

Piparmünt metsikult ei kasva, teda kasvatatakse koduaedades. Kuiva ilmaga kogutakse lehed, kuivatatakse ja kasutatakse nii maitsvaks teeks kui raviks. Teejoomisel paraneb seedimine, magu ja sooled rahunevad, ka südame-, maksa- ja sapitalitlus paraneb. Piparmünditee on asendamatu. Võetakse 1 tl piparmünt!, valatakse peale liiter keeva vett, lastakse pisut tõmmata ja juuakse. Piparmündilehe tõmmist (1 tl klaasi keeva vee kohta) on kasutatud ka kompressideks naha

Sa ial ille suv i

Piparmünt

sügelemise ja veenilaiendite korral. Pipar mündilehed, männikasvud. Mõlemaid peotäis. Valada üle keeva veega ja hingata sisse auru astma, bronhiidi, nohu ja põseurgeste põletike puhul. Aitab ka migreeni ja peavalu korral ning kõrgendab hingamist. Piparmündi- ja kõrvenõgeselehed, mõlemaid ühepalju. Segu 1 tl klaasile keevale veele. Jahutada ja juua lonkshaaval klaasitäis päevas kui organismi ja verd puhastavat ning üldtugevdavat vahendit. Pipar mündilehed, kibuvitsamarjad, võetakse peenendatult võrdsetes osades. 1 tl segu, klaas keeva vett. Pärast veerandtunnist tõmbamist juua 1 kl päevas. Soovitav pärast raskeid haigusi, annab isu ja taastab jõudu.

Mitmeaastane, siniste või valkjate õitega ja meeldiva lõhnaga, koduaedades kasvatatav taim. Kasutatakse maitseainena, mõjub hästi seedimisele, annab isu ja tugevdab organismi. On ka viirushaiguste puhul hea. Seega sobib gripiajal iisop toidulisana, võib teha ka tõmmise. Võtta 1 tl ürti, klaas keeva vett. Jahutada ja juua klaasitäis päevas lonkshaaval.

Iisopiürt, kibuvitsamarjad, võtta kokku 1 sl. Segada klaasis keevas vees, valada kuumalt termosesse ja juba tunni möödudes juua seda jõujooki vähemalt 1 klaas päevas. Maitse ja toime tugevdamiseks Võib lisada mett.

Hõredais lehtpuumetsades ja niisketes võsades kasvav kuni 1,5 m kõrgune taim. Ravimteeks korjatakse valgeid sarikõisi ja ka lehti ning sügisel juurikaid. Taim sisaldab eeterlikke õlisid, parkaineid, vaiku, palderjanihapet, mõruaineid ja muud. Rahvameditsiinis palju aastaid kasutusel olnud puhtalt ja mitmesugustes segudes. Valmistatakse tavaliselt ravimteed, aga ka

Sa ial ille suv i

Iisop Heinputk

alkoholtõmmist. Võetakse 1 teelusikatäis heinputkeürti klaasi keeva vee kohta, lastakse 5 minutit tõmmata. Jahutatakse ja juuakse päevas 1 teelusikatäis lonkshaaval kõhuhaiguste ja puhituse korral. Heinputkejuured, tedremaranajuured, koirohuürt. Võtta kõiki võrdselt. 1 tl segu, klaas keeva vett, lasta 15 minutit tõmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval 1/3 klaasitäit 3 korda päevas tühja kõhuga maksa-, maohaiguste ja vähi korral. Heinputkejuured, palderjanijuured. Võtta võrdselt 1 tl täis segu, klaas keeva vett, lasta 15 minutit tõmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl päevas hüsteeria, reuma, südamepekslemise, minestushoogude ja isegi langetõve korral. Heinputkejuured või - ürt, köömned, piparmündilehed. Kõiki võrdselt 1 tl segu, klaas keeva vett, lasta 10 minutit tõmmata, jahutada ja juua 1/3 klaasi tühja kõhuga 3 korda päevas. Aitab seedehäirete, isutuse, puhituste, mao- ja sooltespasmide korral, korrastab ka ainevahetust. Selline teesegu aitab ka allergiliste hädade, nahasügelemise ja löövete puhul. Rahustab põie-, maksa- ja sapihaigetel vaevusi. Lastele soovitatakse õhtuti sellist teed mõni lonks (lisada mett), toob rahuliku une.

Taime lehed ja õied sisaldavad eeterlikke õlisid, peamiselt tümooli ja muud väärtuslikku, mis suurendab diureesi, korrastab menstruatsiooni, aitab köha, palaviku, sapi- ja maksapõletike korral. 1 tl ürti, kl keeva vett, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua pärast sööki 1/3 klaasi 3 korda päevas (lastele vastavalt vähem). Nõmm- liivatee, kummeliõied, piparmündilehed. Võtta võrdselt 1 tl segu klaasi keeva vee kohta. Lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua 1 klaas päevas hingamisteede haiguste korral. Hea on suu, kurgu, neelu, kõri ja seedeelundite haiguste puhu Nõmm- liivatee, raudrohuürt, kummeliõied. Võtta kõiki võrdselt. 1 peotäis segu valada üle vähese keeva veega, lasta mõni minut tõmmata. Panna kuumalt marlikotikesse, siis haigele hambale, igemele; aitab kolmiknärvivalude (kuum mähis panna põse piirkonda) ja kaelaradikuliidi puhul. Nõmm- liivatee, männikasvud. Võtta võrdselt, panna kotikesse, kuumutada ja asetada kaelale või pea piirkonda, kus on valud. Ülalmainitud segu võib valada üle keeva veega ja auru sisse hingata. Vaevused peas kaovad.

Sa ial ille suv i

Nõmm- liivatee

Naistepuna

Võtta 1 tl ürti kl keeva vee kohta, lasta 5 minutit tõmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval klaas päevas. Naistepuna kasutatakse välispidiselt igemete ja suu limaskesta põletike puhul loputamiseks ning kuristamiseks. Tehakse ka naistepunaõli. Ürti keeta taimeõlis. Saadud ravim annab häid tulemusi raskesti paranevate haavade, nahapõletike, seljavalu ja radikuliidi puhul ning imikute kõhuvalude puhul. On kasu olnud ka kolmiknärvi valude korral. Naistepunaürt, saialilleõied, mõlemat võrdselt 1 tl segu 1 kl keevale veele. Lasta 5 min tõmmata, jahutada ja juua tühja kõhuga 1/3 klaasi 3 korda päevas. Aitab sisemiste hädade (sapi-, maltsa-, põiepõletikud) korral. Rahvameditsiinis on kasutatud ka vähi raviks (emaka- ja rinnavähi korral juua pikema aja vältel lonkshaaval 2 kl päevas). Sama teesegu üle valada oliivi- või päevalilleõliga ja lasta 2 nädalat soojas seista. Oli kurnata läbi marli väikestesse pudelitesse, hoida jahedas ja pimedas. Aitab nahahaiguste, eriti allergiliste hädade puhul. On aidanud vanade haavandite ja isegi nahavähi korral. Naistepuna tarvitamisel peab olema ettevaatlik, sest taimes leiduv punane värvaine hüperitsiin võib ultraviolettkiirte toimel esile kutsuda naha kerget mürgistust (nahk hakkab sügelema). Seega üle ühe või äärmiselt kahe kl naistepunateed päevas ei ole soovitav juua. Naistepunaürt, koirohuürt, kadakamarjad, kõiki võrdselt, 1 tl segu, kl keeva vett, lasta 5 minutit tõmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl päevas. Aitab rinnapõletike puhul, eriti aga pärast sünnitust profülaktikaks. Vanaemade arvates pidi ka järeltulijad tugevaks ja terveks tegema.

Sa ial ille suv i

Korjata taime õitsvaid latvu ja lehti. Naistepuna on kasutatud iidsest ajast peale teena köha, seedehäirete, kõhulahtisuse, maksa- ja põiehaiguste korral.

Pune

1 tl punemeürti, kl keeva vett. Lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl päevas. Punemeürt, männikasvud, võtta mõlemaid võrdselt 1 tl täis kl keeva vee kohta, lasta 5 min tõmmata. Jahutada ja juua kopsuhaiguste korral lonkshaaval 1 kl päevas (soovitav meega). Lühikese tarvitamise järel toob haigele kõrgenduse. Aitab ka teeauru sissehingamine. Punemeürt, palderjanijuured, piparmündilehed, võtta kõiki võrdselt 1 tl, kl keeva vett, lasta 10 minutit tõmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl päevas. Rahustab närve, ergutab seedeelundeid ning aitab naisi valuliku menstruatsiooni korral. Punemeürti 1 osa, kibuvitsamarju 3 osa. Võtta teesegu peenendatud kujul 1 sl täis kl keeva vee kohta, lasta tõmmata 10 min. Jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl päevas söögi alla üldise nõrkuse, isutuse, väsimuse, kurnatuse korral ning kui söömine tekitab vastikustunde (eriti lastel, kes on isutud ning kannatavad iiveldustunde all). See tee on aidanud ka öise higistamise korral (eriti lapsi, kel kopsunäärmed haiged). Harilikku punet on kasutatud kompressiks põrutuse ja paistetuse korral. Perenaised lisavad seda verivorstide maitsestamiseks ning seedimist soodustava vahendina.

Kasvab niisketes paikades, on üheaastane rohttaim. Kogutakse enne õitsemist ja kuivatatakse kiiresti. Kolmisruse lehed sisaldavad rohkesti karotiini ja mitmesuguseid parkaineid ning on osutunud tõhusaks laste diateesi ravimisel.

Sa ial ille suv i

Kolmisruse

Harilik pune kasvab kuivematel aladel, õied on võidunud punased, aromaatse lõhnaga. Kogutakse lehti ja õitsvaid latvu. Kasutatakse kesknärvisüsteemi rahustajana, seedetrakti tugevdajana ja köha ning astmahaiguse vähendajana.

Seespidiselt tarvitades võetakse 1 tl klaasi keeva vee kohta, jahutatakse ja antakse vastavalt vanusele 1 sl täis kuni 1/3 klaasi 3 korda päevas (tühja kõhuga). Lapsed ja täiskasvanud rahunevad, kui on mõne päeva joonud ravimteed. Ka soodustab kolmisrusetee uriinieritust, korrastab seedimist ning suurendab isu. Ühe vanni jaoks võetakse 100-200 g kolmisruset. Keedetakse kontsentraat ja kurnatakse vannivette. Vanni teha õhtuti enne uinumist kostusega 15- 20 minutit. Kolmisruse, kaselehed, männikasvud. Kõiki võrdselt 1--2 peotäit vanni kohta. Aitab allergia, kõõma ja nahakestenduse puhul. Pärast pesemist leelisevaese seebiga on soovitav selle lahusega teha vanne või loputada. On aidanud ka jalgade seenhaiguste korral.

Õisi korjame mitte suurte teede äärest, vaid vähemalt 50 meetrit eemalt.

Pärnaõied koos nahkja kattelehega kuivatatakse varjulises kohas. Sisaldavad eeterlikke õlisid, higistama ajavaid glükosiide, vitamiine, limaaineid ja palju muud, mida tarvis tervise taastamiseks. Külmetushaiguste puhul on tassike kuuma pärnaõietee parem kui aspiriin või amidopüriin. Lisaks veel mett või vaarikakeedist, ja paraneme kiiresti kõigist külmetushaigustest. Kaob köha, palavik. Hingamine, mis oli häiritud, taastub. Pärnaõisikud, leesikalehed. Võtta mõlemaid võrdselt (1 sl täis, kl keeva vett). Juua 1/3 kl 3 korda päevas neeru-, põie- ja uriiniteede haiguste puhul (mõjub pehmemalt kui leesikalehetee üksi). Pärnaõisikud, kummeliõied, nõmm- liivatee. Võtta kõiki võrdselt. Segu 1 tl keevale veele, lasta mõni minut tõmmata, jahutada. Sobib nii sees- kui ka välispidiselt suu- ja kurguhädade korral. Võetakse 1 kl pärast sööki ja kuristatakse mitu korda päevas. Sama tee aur kuumalt sisse hingates aitab ülemiste hingamisteede haiguste korral. Vanniks võtta paar peotäit õisikuid, keela, siis kurnata vette. Aitab pikaleveninud bronhiidi ja hingamishädade korral ning annab rahuliku une.

Sa ial ille suv i

Pärnaõisikud

Pajulill

Üks tl peenendatud ürti, klaas keeva vett, lasta mõni minut tõmmata. Pärast juhtumist juua 12 kl päevas 10 päeva järjest. Siis pidada päev vahet ja korrata vähemalt 3 korda. Väikeseõieline pajulill, pohlalehed. Mõlemaid võrdselt, 1 tl klaasile keevale veele. Lasta 10 min tõmmata ja juua lonkshaaval 1 klaas söögi alla (meestel eesnäärme hädade korral) 10 päeva jooksul väikeste vaheaegadega. Korrata kolmel korral. Väikeseõieline pajulill, kadakamarjad. Mõlemaid võrdselt 1 tl klaasi keeva vee kohta. Lasta 10 min tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaas söögi alla (neeru-, põie- ja kuseteede hädade korral nii meestel kui naistel). Väikeseõieline pajulill, kalmusejuure pulber, võtta mõlemaid võrdselt 1 tl klaasi keeva vee kohta, lasta mõni minut tõmmata, jahutad ja juua sooltepõletiku, mao- ja kaksteistsõrmiksoole põletiku ning haavandite korral. Rahvameditsiinis kasutatakse mao- ja meeste eesnäärmevähi korral. Väikeseõieline pajulill, kõrvenõgeselehed, võtta mõlemaid võrdselt, 1 tl segu klaasi keeva vee kohta. Jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl päevas. Üldtugevdav vahend. Rahvameditsiinis on kasutatud rinnavähi ärahoidmiseks raviks ning munasarjapõletiku puhul.

Sa ial ille suv i

Veiste- südamerohi

Väikeseõieline pajulill kasvab hõredates põõsastikes, kraavikallastel, ka aedades. Lehed on pehmekarvased, madalalt hambulise servaga, tavaliselt (piklik) munajad. Õied on helevioletsed ja taim kasvab kuni meetriseks. Õitsemise ajal kogutakse taime maapealset osa, kuivatatakse vilus. Rahvameditsiinis on andnud häid tulemusi põie-, kuseteede ja meeste eesnäärme haiguste korral.

Veiste- südamerohi on kuni meetrine neljakandilise varrega oksine valkjasroosakate õitega ravimtaim. Tarvitatakse maapealset ürti väga mitmesuguste närvi- ja südamehaiguste korral. Mõjub rahustavalt südamekloppimise ja - pekslemise puhul, alandab vere rõhku ja annab rahulikuma une. Võtta 1 tl täis ürti, peale valad klaas keeva vett. Jahutada ja juua 1/4 kl mitu korda päevas. Une tüse korral 1/2- 1 kl õhtul enne uinumist. Veiste- südamerohuürt, palderjanijuured, võetakse võrdselt segatuna 1 tl täis kl keeva vee kohta, laasta 10- 15 min tõmmata ja juua lonkshaaval 1 kl päevas mitmesuguste neurootiliste haiguste puhul. Kaob hirmutunne, südametegevus normaliseerub, seedetegevus korrastub. Rahvameditsiinis on saadud häid tulemusi langetõve ja krambitaoliste haigushoogude korral. Veiste- südamerohu tinktuuri on ka apteekides müügil, aitab enam- vähem samade haiguste korral.

Soodes ja kõrgrabades kasvav, tugeva uimastava lõhnaga valgete õitega poolpõõsas. Sookailu õitsvaid latvu koos lehtedega on kasutatud ammustest aegadest köha, läkaköha, reuma, kondivalu, skrofuloosi korral ja diureesi suurendava vahendina. Võtta 1 tl sookailuürti, kl keeva vett, lasta mõni minut tõmmata. Jahutada ja juua 1/4 kl 3 korda päevas peale sööki. Köha puhul juua sama teed soojalt, lisades pärnaõiemett. Sookailu tarvitada ettevaatlikult, sest ta on mürgine. Välispidiselt on sookailu kasutatud nahahaiguse vastu vannidena. Liitri keevavee kohta võetakse 100 g sookailuürti, keedetakse 15 min ja kurnatakse vannivette. Vanne tehakse liht- ja vöötohatise korral 10 päeva. Sookailuürti 1 osa, searasva 9 osa, kuumutada veevannil 20 minutit. Jätta üheks ööks seisma, siis uuesti korraks veevannile ja kurnata väikestesse purkidesse. Säilitada jahedas. Kasutatakse edukalt väliselt igasuguste närvivalude korral määrimiseks.

Sa ial ille suv i

Sookail Üheksavägine

See kruusasel pinnal kasvav kahemeetrine vägilane sümboliseerib elujõudu. Värsketest õitest tee on hea köharohi. 1 peotäis õisi, klaas keeva vett. Pärast tee mõneminutilist tõmbamist ja lonkshaaval joomist (mitu klaasi päeva) köha pehmeneb. Õisi korjata ja kuivatada talvevaruks köhavastase vahendina. Üheksavägiseõied, pärnaõied, mõlemaid võrdselt 1 tl segu, klaas keeva vett. Lasta 5 min tõmmata, jahutada ja juua 1/3 kl 3 korda päevas külmetushaiguste korral (ajab higistama ja alandab palavikku). Toime ja maitse parandamiseks lisada teele mett. Üheksavägiseõied, linnurohuürt. Võtta 1 tl keeva vee kohta, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl päevas põie- ja neeruhaiguste korral. Rahvameditsiinis on hea eduga kasutatud neeru- ja põiekivide puhul, samuti veresoonte lupjumise profülaktikas ja ravis. Üheksavägiseõied, paiselehed, mõlemaid võrdselt 1 tl klaasi keeva vee kohta. Jahutada ja juua ägeda köha puhul 1/3 kl pärast sööki (ka laste läkaköha puhul). Üheksavägiseõisi 1 osa, männikasve 3 osa, võtta 1 tl klaasile keevale veele. Teha inhalatsiooni astmahoogude korral ja sama teesegu juua 1/3 kl 3 korda päevas pärast sööki. Hingamine muutub kergemaks ja vabamaks. Üheksavägiseõied, saialilleõied, kõrvenõgeselehed, naistepunaürt. Kõiki võrdselt 1 tl segu, klaas keeva vett, lasta 5 min tõmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval klaasitäis päevas. Rahvameditsiinis on kasutatud kopsukatarri, kopsu laienemise ja isegi kopsuvähi korral. Üheksavägiseõisi ja - lehti on kasutatud väliselt haavade ja ohatiste raviks pudruna ja keedisena.

Koirohuürt koosneb aromaatse lõhna ja mõru maitsega taime ladva osadest ja lehtedest. Koirohtu kasutatakse söögiisu tõstmiseks, maomahla ülihappesuse ning mao- ja soolegaaside vähendamiseks, ka kõhulahtisuse ja kroonilise kõhukinnisuse, maksahaiguste ning ainevahetushäirete korral. Klaas keeva vett, 1 tl koirohuürti. Jahutada ja juua ¼ klaasi söögi alla 3 korda päevas. Koirohuteega ei ole soovitav liialdada: liigsel tarvitamisel on täheldatud maolihaste krampe ja peapööritust. Oskuslikul tarvitamisel on koirohi asendamatu ravim.

Sa ial ille suv i

Koirohi

Koirohuürt, palderjanijuured, piparmündilehed. Kõiki võrdselt. 1 tl segu, kl keeva vett. Lasta 5--10 min tõmmata, jahutada. Juua 1/4 kl tühja kõhu peale, kõhuvalude, kõhugaaside ja üldse seedehäirete korral ning magu saab jälle korda. Isu taastub ja enesetunne paraneb. Koirohuürt, tedremaranajuured. Võetakse mõlemaid peenendatult võrdsetes kogustes. Kl keeva vett, segu 1 tl täis, lasta 15 min tõmmata. Jahutada ja juua 1/4 kl tühja kõhuga jämesoolepõletiku, raskekujulise kõhulahtisuse ja - veritsuse korral. Samu komponente võib ka üle valada 40° alkoholiga, mis pärast paarinädalast seismist muutub ilusaks punaseks tõmmiseks ja sobib tarvitada kõhurohuna 20- 30 tilka korraga. Peenestatud koirohtu on rahvas kasutanud koide, kirpude ja ka prussakate tõrjeks.

Väärtuslik ravim juba ammustest aegadest. 1 sl seemneid klaasi keeva vee kohta kupatada, lasta jahtuda. Kurnata läbi marli ja juua 1 kl päevas köha, maopõletike, kroonilise kõhukinnisuse ja hemorroidide puhul. Rahvameditsiinis kasutusel veresoonte lupjumise vastu. Linaseemned, nurmenukuürt, võrdselt 1 tl klaasi keeva vee kohta, lasta mõni minut tõmmata. Jahutada ja juua klaas päevas pearingluse, kõrvade kohisemise ja üldse peaveresoonte haiguste korral (vanemas eas). Linaseemned, kõrvenõgeselehed. Võtta mõlemaid võrdselt 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata, jahutada. Juua 1 kl päevas kui verd puhastavat ja veresoont avardavat ning neid elastsemaks tegevat vahendit. Rahvameditsiinis on kasutatud gangreeni raviks. Linaseemnekeedist tarvitatakse välispidiselt: riidest kotikeses linaseemneputru panna haigele kehaosale ja katta soojalt. Valud vähenevad varsti ja haigusest haaratud piirkond paraneb (eriti kaelapiirkonna valude puhul). Võtta 1 sl seemneid, asetada mõneks tunniks vette punduma. Lasta tõmmata 10 - 15 min ja maha jahutada, kurnata ning juua iga söögi alla 1/2 teeklaasi.

Sa ial ille suv i

Linaseemned

Kui käes on sügis

Korjatakse lillakaspunaseid õisikuid.

Võtta 1 tl õisi 1 kl keeva vee kohta, lasta 5 min tõmmata. Jahutada ja juua 1 kl lonkshaaval. Aitab neeru- ja sapikivitõ vepuhul. Kanarbikuõied, ubalehed. Mõlemaid võtta võrdselt 1 tl klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata 5 min. Jahutada ja juua liigrasvumise korral 1 kl päevas pikema aja vältel. Selle tee tarvitamine koos dieediga on aidanud tüsedusele kalduvaid. (Rahvakogemused soovitavad juua hommikul pool tundi enne sööki klaasitäis allikavett.) Kanarbikuõied, linaseemned. Seda võrdsetest osadest segu võtta 1 sl täis klaasi keeva vee kohta, lasta 10 min tõmmata. Jahutada ja juua 1/3 k l3 korda päevas enne sööki maokatarride, liighappesuse ja valude puhul maos ning kaksteistsõrmiksooles. Hoiab seedeelundid korras, põletikunähud koovad. Keskealine mees, kes oli ohtralt kasutanud alkoholi ja suitsetas, kaebas maohädade üle. Medikamendid ei andnud tulemusi. Soovitasin tal loobuda alkoholist (eriti õllest) ja suitsetamisest ning tarvitada seda teed. Juba mõne päeva pärast tundis ta end paremini ning paranes täiesti.

Väga väärtuslik taim. Kadaka igihaljaid oksi kasutati desinfitseerimiseks. Seda tehti vesikeedisega peitsimisega ja kadakasuitsu abil. Kõiki puunõusid (õlle-, kurgi-, kapsa-, lihanõud jne) kuumutati enne tarvitamist kadakaokste kuuma vesikeedisega. Kadakaokstest tehti ravivihtu, mida edukalt kasutati reuma ja liigesevalude puhul saunalaval. Rannarahvas, eriti vanad kalurid, keda jalavalu sageli kimbutas, tegid õhtuti kadakapuust

Sa ial ille suv i

Kadakas

Kanarbikuõied

nõudes kuuma kadakaoksavanni, kuhu lisati kas kõrvenõgeseid, männikasve või peoga soola. Vannideks kasutati merevett. Üks elu näinud vanamemm soovitas mulle mereadru ja kadaka vanne. Kannatasin tol ajal seljaradikuliidi all ja tõesti, juba mõne vanni järel tervis taastus. Kadakal on imeväärne toime. Tema noorte võrsete ülevalamisel keeva veega tekkinud aur muudab kopsuhaigetel (ka astmaatikutel) hingamise kergemaks ja valutumaks. Spasmid kaovad, kopsualveoolid saavad jälle normaalselt õhuhapnikku. Sellel aurul on kopsudele ka rahustav toime: köhahood harvenevad, enesetunne paraneb. Isegi kopsuvähi puhul on tulemused uskumatud. Kadakamarjad on juba vanast ajast au sees olnud. Neeru- ja põiehaiguste puhul on ikka abi otsitud kadakamarjadest (ka loomi ravides). Mehed on eesnäärme suurenemisel ja uriinierituse puudulikkuse korral ikka abi saanud kadakamarjateest või mõnest segust nendega. Samuti soolte- ja maohädade puhul. Mõni retsept: kodakamarjad, kalmusejuured. Mõlemaid peenestatud kujul seguna I teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta 5 minutit tõmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval üks klaas päevas söögi alla. Aitab seedehäirete, põie- ja neeruhaiguste ja isutuse puhul. Kadakamarju 2 osa, koirohuürti 1 osa, tedremaranajuuri 1 osa. 1 teelusikatäis seda segu klaasile kuvale veele, lasta 10 minutit tõmmata. Jahutada ja juua 1/3 klaasitäit 3 korda päevas tühja kõhu peale. Aitab kõhulahtisuse korral. Kasutati omal ajal düsenteeria ja tüüfuse puhul. Kadakamarju on haiguste ärahoidmiseks soovitav ka niisama mõni mari päevas süüa.

Kibuvitsamarjadel peaks olema kindel koht koduapteegis. On ju raske leida raviomaduste poolest paremat taime. Temalt saame tervist ja jõudu. Peame aga ise olema hoolsad sügisel, kui punetavad marjad lausa kutsuvad korjama. Järgneme siis sellele kutsele. Paneme kätte present- või nahkkindad, et teravad okkad meid ei vigastaks, ja asume töö kallale. Kogutud marjad kuivatame kiiresti ja kasutame pika talve jooksul maitsvaks ja väga tervislikuks teeks. Kibuvitsamarju tuleb keela vähemalt 15 minutit. Lasta tõmmata kaane all vähemalt üks öö, et toimeained välja tuleksid. Võib kasutada ka termost, kuhu panna purustatud marjad ja valada peale keev vesi. Nii säilib kuum aromaatne ravimtee kauem ja on tarvitamiseks käepärast. Kibuvitsamarju võtta 1 peotäis liitri vee kohta. Tee on väga meeldiva maitsega, vitamiinirikas, eriti kõrge C-vitamiini sisaldusega. Jook on ka hea sapinõristi ja kogu organismi tugevdaja taastaja. Annan ühe segutee retsepti, mis on viirushaiguste puhul osutunud väga tõhusaks.

Sa ial ille suv i

Kibuvitsamarjad

Kibuvitsamarju 5 osa, kõrvenõgeselehti 3 osa, piparmündilehti 1 osa, pärnaõisi 1 osa. Seda segu, mis on eelnevalt purustatud ja peenestatud, võtta 1 sl klaasi keeva vee kohta. Keeta 5 minutit, valada termosesse. Tunni möödudes juua soojalt 3 korda päevas lonkshaaval 0,5-1 klaasitäis korraga. Maitse ja ka toime parandamiseks lisada mett või suhkrut. Haiguste profülaktikaks on soovitav gripi ajal juua õhtul 1 klaas seda teed. Veel üks retsept, mida olen Soome sõpradelt kuulnud ja ka heade tulemustega kasutanud veresoonte lupjumise tõkestamiseks ja meile nii vajaliku mälu säilitamiseks ning taastamiseks. Kibuvitsamarju 4 osa, kõrvenõgeselehti 4 osa, mailast 2 osa. Kibuvitsamarjad peenestada ja valada üle keeva veega. Lasta 15 minutit tõmmata. Lisada kõrvenõgeselehed ja mailaseürt, jätta kaane alla 1--2 tunniks seisma. Kurnata ja juua lonkshaaval 1 klaas päevas talvekuudel pikema aja vältel, suvel pidada vahet. Üks läbiproovitud külmetushaiguste, kondivalu ja põievalude vastane tee:

kibuvitsamarju 2 osa, pohlalehti 1 osa. Peenestada ja keeva veega üle valada, lasta 15 minutit tõmmata. Jahutada ning juua lonkshaaval 1--2 klaasi päevas.

Niiskematel heinamaadel ja sooäärtes kasvav väikeste kollaste õitega taim, millel on vartest mitu korda jämedamad, läbilõikes roosakad maa- alused juured. Juured sisaldavad rohkesti parkaineid, eeterlikke õlisid ja palju muud, mis teevad nad asendamatuks mao-, soolte- ja limaskestahaiguste ravis ning kõhulahtisuse korral. Isegi siis, kui väljaheites on leitud verd, aitab tedremarana tee. Võetakse 1 tl täis peenendatud juuri, valatakse peale klaas keeva vett, keedetakse 10 min. Lastakse jahtuda ja juuakse 1/3 kl 3 korda päevas. Tedremarana juured, üle valatuna 40° alkoholiga, aitavad paarinädalase seismise järel samade haiguste korral. Maarahvas hindas sellist tinktuuri venituste puhul (20- 30 tilka). Sobib määrimiseks ka igemepõletike korral ning veega lahjendatult suu ja kurgu kuristamiseks. Tedremaranajuured, palderjanijuured. Võtta võrdselt segatuna 1 tl klaasile keevale veele, keeta 10-15 min. Lasta jahtuda ja juua 1/4 kl iga söögi alla. Rahustab, korrastab magu ja kogu seedetrakti. Tedremaranajuured, koirohuürt, saialilleõied. Võtta kõiki võrdsetes kogustes: 1 tl segu, klaas keeva vett. Lasta 10 min tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval üks klaasitäis päevas.

Sa ial ille suv i

Tedremaran

Rahvameditsiinis on kasutatud emaka- ja munasarjapõletike ning maksa, jämesoole krooniliste protsesside, samuti vähi raviks (tarvitada vaheaegadega pikema aja vältel). Tedremaranajuuri 1 osa, vereurmarohuürti 3 osa. Seda seguteed võtta 50- 100 grammi ühele vannile. Aitab nahahaiguste, isegi sügeluse puhul. Teha 10 vanni ja vajadusel korrata.

Kasvab niisketes kohtades, 40-120 cm kõrgune, lillade või roosakate õitega mitmeaastane taim. Raviks kasutatakse juuri, mida sügisel või ka kevadel kaevatakse. Juur on tumepruun kuni mustjas, seest kollakasvalge, pöidlajämedune, määrdunud ja rasvane. Juured pesta ja kuivatada kiiresti. Kasutatakse vesi- ja alkohoolseteks tõmmisteks reuma ja liigesepõletiku ravil. Võtta 1 tl varemerohujuure pulbrit keevale keevale veele, lasta 10 min tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval 1/3 klaasi 3 korda päevas. Alkohoolse lahuse valmistamiseks täita klaaspurk varemerohu juurtega, peale valada 40° alkohol. Viinaga kaetud juured jätta paariks nädalaks seisma sooja kohta, vahetevahel loksutada. Saadud tõmmis on väliseks määrimiseks reumaatiliste liigesepõletike korral. Ka osteomüeliidiga (luupõletik) on abi saadud. Rahvameditsiinis on kasutatud ka varemerohu maapealseid osi (peamiselt lehti), mida on kupatatud ja asetatud kuuma mähisena ööseks samade näidustuste korral. Sel on valuvastane toime, ka on täheldatud põletike kadumist. Varemerohtu on ka vannideks kasutatud reuma, podagra, luuvalude ja vereringehäirete ning gangreeni ravis. Võetakse kogu taime 200 g ühe vanni tarvis. Vanne korratakse nädala jooksul. Varemerohuürti 2 osa, saialilleõisi 1 osa, linnurohuürti 1 osa. Seda segu võetakse 1 tl klaasile keevale veele, lastakse mõni minut tõmmata. Jahutatakse ja juuakse 1/3 klaasi 3 korda päevas. Aitab mao- ja sooltehaiguste korral. Rahvameditsiinis on kasutatud mao loiduse, sapi- ja maksahaiguste puhul.

Sa ial ille suv i

Varemerohi

Alati saadaolevad ravimid

Aaloe

See on Aafrikast pärit igihaljas liilialine. Rahvameditsiinis on aaloed kasutatud väga mitmesuguste haiguste puhul. Mida vanem on aaloe, seda toimeainerikkam. Arvatakse koguni, et kuni kolmeaastasi pole mõtet kasutada (eriti seespidiselt). Lehtedest pressitakse mahl välja. Seda hoitakse jahedas ja pimedas ning kasutatakse vesilahusena 1:5 1 tl kuni 1 sl 3 korda päevas igasuguste kopsuhaiguste korral. Maitse ja toime parandamiseks lisatakse mett ning konserveerimiseks pisut alkoholi. Seda mahla on kasutatud seespidiselt mao- ja sooltepõletike raviks (sapi- ja maksahaigetele pole soovitav). Värsket aaloemahla pigistatakse otse põletushaavale. Aaloe- ja teelehemahl ning linaseemnekeedis, kõiki võrdselt. Võtta 1 sl segu iga söögi alla. Aitab kaksteistsõrmiksoole haavandite, maokatarri ja haavandtõve puhul. Rahvas on seda segu kasutanud edukalt maovähi korral. Aaloemahl, kibuvitsamarjasiirup, kõrvenõgeselehed, valada kõrvenõgeselehed üle klaasi keeva veega, jahutada, kurnata ja lisada samapalju siirupit ja mahla ning juua 1/3 kl verevaesuse korral. On edukalt kasutatud leukeemia raviks ja laste vereloomehaiguste puhul. Aaloemahla 1 sl, sibulamahla 1 sl, mett 1 sl, saialilleõisi 1 peotäis, 40° alkoholi 1 teeklaas. Saialilleõied valada üle alkoholiga, lasta seista 2 nädalat soojas kohas, siis lisada ülejäänud komponendid, loksutada ja hoida jahedas kohas. Segu võtta 2- 3 korda päevas 15- 20 tilka veresoonte lupjumise, vanadusnõrkuse, nägemishäirete, aju verevarustuse puudulikkuse ja mitmete verehaiguste korral. Aaloemahl segada meega (võrdsetes osades) salviks ja kergelt soojendada. Aitab vanade raskesti paranevate, eriti põletikuliste haavandite raviks. Pärast haavandite puhastamist määrida segu õhukese kihina peale. Põletikulised nähud koovad ja paranemine toimub silmanähtavalt. Mähiseid teha ülepäeviti. Aaloemahla liigtarvitamisest tuleb hoiduda, sest mõnedel kutsub see esile unetuse või südamekloppimise, vastunäidustatud on aaloe rasedatele, kõrgvererõhutõve ja hemorroidide korral, samuti menstruatsiooniga ja ettevaatlikud peavad olema ka maksa- ja neeruhaiged. Aaloe pidevat tarvitamist ei soovita ma kellelegi, eelistada tuleks 10päevaseid ravikuure väikeste vaheaegadega, kus organism puhkab.

Sa ial ille suv i

Kasekäsn - mustpässik

Kasel esineb tavaliselt musta värvi, krobeline, mitmesuguse suurusega väikeste lõhedega moodustis. Käsna kogutakse kevadel ja sügisel kasvavatelt, mitte surnud ning kuivadelt puudelt. Pässik saetakse või raiutakse puu küljest lahti, tükeldatakse ja kuivatatakse ning säilitatakse kuivas kohas. Mustpässikut on uuritud üle saja aasta, veelgi kauem kasutatud rahvameditsiinis mao ja soolte pahaloomuliste kasvajate puhul. Käsn pesta sooja veega ja jätta mõneks tunniks vähesesse l sooja vette ligunema. Pehmenenuna kas riivida või ajada läbi lihamasina. Leotusvett mitte ära visata, vaid kurnata peenendatud käsnale ning jätta 48 tunniks jahedasse seisma. Siis kurnata ja pressida viimase tilgani. Saadud ekstrakti võtta 1--3 kl päevas. Ühe liitri ravimtee valmistamiseks võtta mustpässikut umbes 100 grammi. Mõningaid rahvaretsepte. Mustpässiku leotist 1 l, aaloemahla 100 g, mett 100 g, punast veini 0,5 l. Kõik segada, kuni mesi sulab. Asetada saadud vedelik jahedasse ja juua 1/4 kl 2-3 korda päevas. Aitab jagu saada pahaloomulistest kasvajatest, tõstab enesetunnet ning isu. Organism tugevneb juba esimese ravikuuri järel; korrata vaheaegadega kuni lõpliku paranemiseni. Mustpässikut 100 g, koirohuürti 50 g, saialilleõisi 50 g. Valmistatakse mustpässiku tõmmis, lisatakse ülejäänud komponendid, kuumutatakse veerand tundi, jahutatakse ning säilitatakse jahedas. Juuakse 0,5- 1 kl päevas. Rahvameditsiinis on andnud kasvajate ennetamises ja ravis häid tulemusi. Mustpässikut 100 g, naistepunaürti 50 g, üheksavägiseõisi 10 g. Naistepunaürt ja üheksavägiseõied valada üle keeva veega (1 liiter), lasta kaane all seista kuni temperatuuri langemiseni +60°, siis valada peenendatud mustpässiku pulbrile ning jätta 48 tunniks seisma. Kurnata. Juua 1/4-- 1/2 kl 3 korda päevas (enne sööki) 10päevaste ravikuuridena väikeste vaheaegadega (vähemalt 3 ravikuuri). Annab tulemusi rinna- ja emakavähi ravil. Mustpässik (peenendatud), kasepungad, tedremarana- ja kalmusejuured. Kõiki võrdselt seguna 2 sl liitri keeva vee kohta. Valada segu termosesse, lasta ööpäev seista ja juua tühja kõhuga 0,5--1 kl 3 korda päevas. On kasutatud mao-, jäme- ja pärasoole põletike ning kasvajate korral. Juua pikemat aega (vaheaegadega). Kasekäsn on elusate puude väärareng (vähk), mis ongi ajendanud teda kasutama inimeste kasvajate tõrjeks.

Sa ial ille suv i

Kuusevaik

Juba meie esivanemad teadsid, et kuuse veri, nagu vaiku nimetati, on tõhus abimees nii inimestele kui ka loomadele raskesti paranevate ning üldse haavade ja haavandite, samuti paljude nahahaiguste puhul. Vanades Eesti taludes, kus oli tähelepanelik peremees või perenaine, hoiti kodus ikka kuusevaigusalvi, et vajaduse korral seda võtta oleks. Jääb loota, et nüüd, talude taasrajamisel, see vanavanemate kasulik tarkus edasi elab. Mis imerohi see kuusevaik siis on? Pole seal mingit imet, see on tavaline kodumaine loodusand, mida pole loonud keemia, vaid millele päike, vihm ja meid kõiki toitev muld on ravijõu andnud. Rahvatarkuses on palju kogemusi kuusevaiguga ravimisest. Üks lihtsamaid ja läbiproovitud võtteid on vigastuse korral kohe asetada haavandile õhuke kiht värsket kuusevaiku. Raskesti paranevate haavandite puhul on aidanud järgmine retsept: võid, mugulsibulat, kuusevaiku ja mett, kõiki võrdsetes kogustes. Salv valmistatakse veevannil, kurnatakse ja hoitakse jahedas kohas. Kasutatakse välispidiselt, kuid on edukalt tarvitatud ka seespidiselt. Tean inimesi, kes on sel viisil isegi vähist jagu saanud. Kuusevaik, searasv, kasetõrv -- kõiki jälle enam- vähem võrdses koguses --, valmistatud samuti eelmainitud viisil, sobib hästi mädanevate haiguskollete ning paistetuste korral. Kodusel teel on selliseid salve valmistatud ka taimeõlidega ja mõningate muude rasvainetega. Üks põletikuvastane kuusevaigusalv sisaldab veel saialilleõisi ning seda on edukalt kasutatud raskesti paranevate paistetuste ja tursete korral. Seda võib valmistada näiteks päevalilleõliga, et salv oleks konsistentsilt vedelam ja seega paremini võitav. Võtke 2 osa õli, 1 osa kuusevaiku ja suvaliselt saialilleõisi, mis eelnevalt purustatakse. Keeta veevannil 15 minutit, jätta ööpäevaks seisma ja siis uuesti veevannil kuumaas ajada, seejärel kurnata väikestesse purkidesse, mida säilitada jahedas kohas. Kogugem siis suvel kuusevaiku, et seda vajaduse korral võtta oleks nii endale kasutamiseks kui ka hädasoleva naabri aitamiseks. Kuusekäbide tolmu on edukalt samaks otstarbeks kasutatud.

Kuidas loodusande kasutada

Taimede korjamine, kuivatamine ja hoidmine

Kõiki ravimtaimi kogutakse puhtast loodusest säästlikult, et ka järgmisel aastal midagi korjata oleks. Korjatakse kindlasti ilusa ilmaga, soovitavalt keskpäeval õitsemise algul ja ainult terveid, röövikute poolt kahjustamata osiseid. Kogutud ravimtaimed tuleb kiiresti kuivatada, et nende värv ja üldse välimus ning toimeainete hulk ei häviks.

Sa ial ille suv i

(Droogi on kõige parem säilitada tumedates klaaspurkides või ka selleks valmistatud hoiukohtades, mitte aga sünteetilisest materjalist pakendites (kilekottides). Põhitõdesid leiate igast ravimtaimede raamatust.

Kodusest ravitsemisest.

Sageli küsitakse, kuidas loodusandidest õigesti ravimteesid, kompresse, mähiseid, salve ja muud valmistada. Kõige lihtsam on ravimteedega. Tuleb ainult teada, et värsket teematerjali võetakse 4- 5 korda rohkem kui kuiva droogi, orienteeruvalt 1 sl täis klaasi vee kohta. Värsket taimset materjali peaaegu ei keedeta, vaid lastakse mõni minut tõmmata. Kuiva droogi tuleb veevannil kuumutada vastavalt tema omadustele ning seejärel tarvitada kas külmalt või kuumalt (näiteks hingamisteede haiguste korral). Kompresse ja mähiseid ravimtaimedest tuleb valmistada olenevalt haiguskolde iseärasusest. Üks kasutatav kompress on mask nohu ja põseurgete põletike vastu. See valmistatakse järgmiselt: 1 sl täis kummeliõisi ja samapalju saialilleõisi ning klaas vett, keeta 10--15 minutit. Taimepuder panna kuumalt marli vahele ja asetada näole (silmad, nina ja suu enne kinni katta). Hoida seal kuni jahtumiseni. Pärast tuleb hoiduda külmetamisest, nõnda et niisugust kompressi on targem teha õhtul enne uinumist. Jääb loota, et hommikuks on nohu kadunud ja hingamine jälle normaalne. Sageli aitavad meie vaevusi ja valusid leevendada külmad mähised mitmesugustest looduslikest vahenditest. Jalgade paistetuse ja nihestuste korral saame sinisavist abi. Selleks tuleb sinisavi veega vedeldades teha körditaoline mass ja sellest mähised (või hoida jalgu sinisavivannis). Tihti on saadud paremaid tulemusi, lisades jalavannile veel 1 sl äädikhapet. Kaelaradikuliidi ehk osteokondroosi korral parandab ebameeldivused, valud ja raginad kaela piirkonnas kuum, eelnevalt pestud liiv vanast niitsukast või riidest õmmeldud liivakotis. Kodusel teel saab valmistada nahahaiguste ning raskesti paranevate haavandite raviks veel mitmesuguseid taimseid salve, mis omadustelt ei jää maha apteegi omast. Salvialuseks võib võtta kõige kättesaadavamat searasva, sest see imendub hästi ja viib toimeained kudedesse. Kõiki salve tuleb valmistada veevannil, mitte lahtisel tulel. Värsked taimeosad (õied, lehed jne) peenestatakse puulusikaga ning lisatakse searasv (orienteeruvalt vahekorras 1:10), lastakse hoolsalt segades 1 5- 30 minutit veevannil tõmmata ja jäetakse siis ööpäevaks seisma. Pärast seismist tuleb segu uuesti veevannil sulatada ja kurnata väikestesse purkidesse. Säilitada jahedas. Selliseid kodus valmistatud salve (kummeliõitest, saialilleõitest, naistepunaürdist ja paljust muust) tasub paljude hädade korral kasutada, veendumaks, et loodusannid õige rakendamise korral hästi aitavad.

Kui haigus käes

Astma Astma ehk hingeldustõbi on meie kliimas kahjuks üsna sage ning väga vaevuslik hingamisteede haigus, mille ravimiseks medikamentoossete vahenditega mitte igaühel praegu raha ei jätku. Oma kogemustele toetudes pakun järgmisi nõuandeid. Vähetuntud taim, millest astma puhul võib abi saada, on mets-kassinaeris. See kasvab kuivadel kohtadel kuni 1 meetri kõrguseks. Õied on tal helepunased, tumedate triipudega, meenutades aedades kasvatatavat rõngaslille. Õitseb juulis- augustis, õisi korjatakse päikesepaistelise ilmaga. Nendest valmistatud teed võiks juua soojalt 1/2 klaasi pärast iga söögikorda. Veel

Sa ial ille suv i

edukamad on olnud tulemused koos üheksavägise õitega, mõlemaid võtta tee jaoks võrdsetes kogustes. Astmaatikutele võib veel soovitada aaloed, sookailu, paiselehe-, nurmenuku-, pune- ja raudrohuteed. Paljudele selle haiguse all kannatajatele mõjub kõrgendavalt inhalatsioon taruvaiguga, männikasvudega, kasepungadega. Aga ravi toime on tõepoolest väga individuaalne, igaüks peab selle ise ettevaatlikult välja selgitama. Loodusravi tasub ka astma puhul rakendada, paljud on sellest abi saanud.

Gripp

Külmetushaigused

Meie heitlikud ilmad on konkreetne põhjus külmetushaigustele. Milles siis haigusnähud avalduvad? Sageli tekivad häired hingamisteedes - köha, nohu, enesetunde halvenemine, kerge palavik, lihaste valulikkus, peavalu ja muudki kõrvalekalded normaalsest olekust. Kõik sellised ebameeldivad nähud panevad meid muretsema ja abi otsima. Kui teil kodus on pärnaõisi, siis valmistage nendest kohe tee, mida jooge kuumalt, lisades (kui on) mett või siirupeid (vaarika või mustsõstraga). Lõik sidrunitki pole kurjast, see teeb teid reipamaks. Kuumad jalavannid sinepiga sobivad suurepäraselt, lastele toovad ka viinasokid ainult kiiremat paranemist. Pärast neid protseduure heitke kiiresti voodisse. Kui nohu ja aevastamine on teid rünnanud, asetage näole kummeli- ja saialilleõitest valmistatud kontsentreeritud kuum mask, mis sageli lühikese aja järel tulemusi annab, nõnda et hommikul ärgates võite olla jälle terve. Kui tervis pole veel lõplikult taastunud, tuleb eespool mainitud protseduure korrata. Haiguse pikema kulu korral on minu kogemustel sobiv kasutada ka pohlalehtede ja maasikalehtede ning - õite seguteed. Tassike teed korrastab teie diureesi, mis haiguse ajal on väga oluline, aitab haiguse jääknähte eemaldada. Kui hingamishäired ja nendega kaasnev köha ei taha kiiresti kaduda, siis ärge unustage inhalatsiooni eukalüptiõliga, tärpentiniõliga või männikasvudega. Võite kuuma vette lisada veel söögisoodat. Sageli toob kasu ka mee ja taruvaigu veeauru sissehingamine.

Sa ial ille suv i

Meie esivanemad kasutasid sellise haiguse vastu rohelist ja mugulsibulat, küüslauku, karulauku, mädarõigast, köömneid, kadakamarju, tilli, sellerit ja palju muud. Toodi tuppa kadaka- ja männioksi, nendest tehti ka keeva veega inhalatsiooni. Samuti põletati oksi nakkuskolletes. Kui hingamisteede haigestumisega kaasnesid köha ja nohu, võeti tarvitusele paiselehetee, mida joodi kuumalt pärast sööki. Maitse ja ka toime parandamiseks lisati veel mett. Kui köha oli eriti kinnine, lisati noaotsaga söögisoodat. Palaviku puhul pani kuum kibuvitsamarjadega pärnaõietee higistama ja enesetunne paranes peatselt. Ilma arsti korralduseta ei tohi kasutada keemilisi ravimeid, eriti antibiootikume, sest elu on näidanud, et kasu asemel saame ainult kahju. Mitmeid haigusi raviv toime on järgmisel teesegul: kibuvitsamarjad, palderjanijuured, raudrohuürt, koirohuürt, naistepunaürt, piparmündilehed, saialilleõied ja kõrvenõgeselehed. Kõiki komponente peenestada võrdsetes kogustes ja segada. Võtta sellist seguteed 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta kaane all 1 tund seista, kurnata ja juua tühja kõhu peale 1/4 klaasi 2 korda päevas 10 päeva jooksul. Tee tugevdab kogu organismi, reguleerib ainevahetust ning rahustab. Seda on hea juua ka gripi profülaktikaks.

Samuti kiirendavad paranemist sinepiplaastrid või sinepimähised rindkerele. Vitamiinirikkad teed kibuvitsamarjadest, pihlakamarjadest või mustast sõstrast toovad teie nõrgenenud tervisele ainult kasu. Halvemal juhul, kui need kodused tervenduskuurid ei peaks veel aitama, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.

Kevadväsimus

Oleme üle elanud pika talve, mis ongi meid lõplikult tüüdanud, piisavalt väsitanud ja jõuetuks muutnud. Pole ka ime, et ootame pikisilmi päikselist kevadet. Meie kliimatingimuste kevad meid nendest probleemidest aga veel ei vabasta, temagi pakub meile unisuse ja loiduse päevi. Vahel võib tekkida tunne, et oleme tõsiselt haigestunud. Nii see siiski pole. Oleme lihtsalt kurnatud, kannatame C-vitamiini vaeguse all. On ju meie toidulaud vajaminevatest ainetest üpris vaeseks jäänud. Olen seda meelt, et igaühel tuleb olla oma elu aednik, kasvatada ise rohelist sibulat ja tilli (kas või lillepotis), millega isegi linlane hakkama saab. Unustada ei tohi küüslauku, meie elupikendajat. Küüslauku võib süüa nii, nagu see kellelegi meeldib. Pakun välja ühe kasutusviisi, mis sobib neilegi, kes küüslaugu lõhna ja maitset põlgavad või ei talu puhtal kujul. Tampida puunuiaga puruks umbes 100 g küüslauku ja sama palju mugulsibulat. Saadud segu panna klaaspurki või pudelisse. Valada peale 200 g 40° viina (soovitav nisuviin), jätta koheks nädalaks pimedasse seisma. Iga päev loksutada, siis kurnata ning tarvitada 10 päeva jooksul korraga päevas pool teelusikatäit enne sööki koos piimaga. Kel seejärel ärritub magu, võtku söögi vahele või pärast sööki. Mõnepäevase vaheaja järel võib menetlust korrata. Kolmest ravikuurist peaks piisama. Taoline ravitsemine aitab kevadväsimuse, üldise kurnatuse, veresoonte lubjastumise ja muude hädade korral. Ka gripiviirused peletab see jook eemale. Vanemad inimesed, kes kannatavad tasakaaluhäirete, kõrvade kohisemise ja unehäirete all, on sellest rohust abi saanud. Võilill on suurepärane kevadine turgutaja. Võilillega harjumiseks võiksid perenaised võilillelehti salatisse lisada. Ühel ilusal maikuu päeval aga tuleks lihtsalt korjata ja süüa noori võilille õievarsi. Esimesel päeval ühe õievarre ilma õienuputa, järgmisel päeval kaks ja nii kuni 10 vart päevas. Kümnepäevane võilillekuur annab kamaluga jõudu ja tervist, seda kogu aastaks. Rahva kogemused räägivad sellest, et veresoonkonna haiguste puhul paraneb enesetunne, väheneb trombi-, infarkti- ja insuldioht. Paraneb ainevahetus, kaovad allergilised nähud. On inimesi, kes võilille proovinud, kuid pole suutnud seda taime endale suupäraseks teha. Kevadel pakatavad kasepungad ja nendest võrsuvad noored meeldivalt lõhnavad vaigused lehed- hiirekõrvad. Rahvameditsiinis kasutatakse neid ammust aega teematerjalina koos mustsõstra noorte võrsetega. Aitavad leevendada peavalu, kõrget vererõhku, närvilisust. Kasepungad on tuntud ka diureetikumina. Kasepungateed juuakse lonkshaaval üks klaas päevas. Rahva seas teatakse kasepungadel olevat veel verd puhastav toime. Muide, kevadväsimust aitavad peletada ka toorelt söödud nurmenukulehed.

Vitamiinid

Looduslikud vitamiinid on tunduvalt mõjusamad kui sünteetilised. Kartul, kapsas, sibul, küüslauk, porgand ja paljud marjad ning puuviljad on ju kõik looduslikud vitamiinide allikad

Sa ial ille suv i

Veresoonte lubjastumine

Vanemas eas tuleb sageli ette veresoonkonna haigusi, mis mõjutavad organismi kogu elutegevust. Tõsi, keemiasajandil on nende hädade tõrjeks loodud hulk ravimeid, kuid lõplikult pole tõbedest jagu saadud. Seda enam tuleks ka loodusannid appi võtta. Minu kogemustel kõige tähtsam on looduslähedane eluviis - kerge füüsiline töö värskes õhus aitab elada kõrge vanaduseni ning ka veresoonte lubjastumist (skleroosi) esineb sel juhul vähem. Endastmõistetav on õige toitumise osatähtsus. Eriti ohtlikud on liigsed loomsed rasvad neile, kes kehalisi tööd ei tee. Taimeteedest ja taimedest on veresoonte lubjastumise vältimisel ja ravil abi. Maikuus kutsun kõiki tervise säilitamisest huvitatuid sööma meil umbrohuna laialt levinud võilille. Noored lehed sobivad salatiks, võilillejuurtest saab kohvi, õitest siirupit ja õievarsi on tervislik niisama närida. Meenub üks kevad Pärnus puhkekodus olemise ajast, kui võililled just õitsema hakkasid ja neid sai näritud. Täna üks, homme juba kaks õievart - ja nõnda kuni kümneni välja. Kaaslased olid algul pisut hämmeldunud, aga kui seletasin, et see on hea rohi infarkti või insuldi vastu, leidus varsti järgijaidki. Läbiproovitud ja usaldatav ravimtaim veresoonte lubjastumise vastu on ka harilik mailane, mida edukalt on kasutanud juba meie esivanemad. Hariliku mailase tee jaoks tuleb võtta 1 teelusikatäis ürti klaasi keeva vee kohta. Jahutada ja juua lonkshaaval pikemat aega 1 klaas päevas, kuni panete tähele, et tüütu "muusika" on kõrvadest ja peastki kadunud. Veel paremaid tulemusi on veresoonte haigustest tingitud mäluhäirete ja organismi üldise kurnatuse korral andnud järgmine kodumaine segutee: harilik mailane, kibuvitsamarjad, kõrvenõgeselehed (varakevadised). Kõiki kolme tuleb võtta võrdses koguses hästi peenestatuna, kokku 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta.

Sa ial ille suv i

ning nende tarvitamisel pole erilist vajadust sünteetiliste vitamiinide järele. Viimaste puuduseks on see, et neis puuduvad eluks vajalikud mikroelemendid, aminohapped ja bioaktiivsed ained, mis looduslikes saadustes on olemas ning elusorganismidele asendamatud. Seepärast tarvitagem apteegist ostetud vitamiine nii vähe kui võimalik ning varugem oma koduapteeki rohkem looduslikke vitamiine sisaldavaid loodusande. Näiteks peaks seal kindlasti olema kibuvitsamarju kogu talveks. Ärge unustage tuleval sügisel kogumast ka pihlakamarju. Kuivatatuna säilivad nad suurepäraselt ja neist valmistatud tõmmised annavad kindla energia teie tervisele. Koguni männi- ja kuuseokkaid võib talvel C- vitamiini varude täiendamiseks edukalt kasutada. Selleks tuleb okkad purustada, valada üle keeva veega, lasta umbes 10 tundi tõmmata ja juua lonkshaaval klaas päevas. Liialdada ei maksa, sisaldavad ju okkad parkaineid ning võivad mõnel esile kutsuda kõhukinnisust. Aga nende C-vitamiin ja fütontsiidid teevad teid hulga reipamaks. On küsitud, kas ka lastele võib sellist okkajooki anda. Väikelastele ma ei soovita, vanematele võib anda küll. On ju teada, et sõjaaegadel säilitasid paljud inimesed selliste looduslike vahenditega oma tervise ja ka elu. Kõvadel kasutame ära esimesed tärkavad kõrvenõgesed, võililled, nurmenukud ja palju muud, mis meid aitavad rõõmsamalt edasi elada. Soovitan kas või aknalaual kasvatada rohelist sibulat ja tilli, millest samuti saate jõudu ja reipust.

Lasta pool tundi kaane all või termoses seista ja juua siis lonkshaaval 1 klaas päevas 10 päeva jooksul. Väikeste vaheaegade järel tuleb kuuri korrata kuni enesetunde paranemiseni. Ärge unustage kasutamast väärtuslikku karulauku, küüslauku ja igasugusel kujul meie tavalist sibulat.

Südamehaigetele

Sain kirja ühelt keskealiselt mehelt, kes oli hiljuti infarkti läbi põdenud ja soovis teada, mida ta loodusravist võiks kasutada. Kõigil südamehaigetel soovitan peale spetsiifilise ravi kasutada noorte kaselehtede teed (1 sl täis klaasi keeva vee kohta, juua lonkshaaval 1 klaas päevas). See on kõigile kättesaadav, tasuta ja tervislik rüübe, mis korrastab teie diureesi, vererõhku ja kogu elutegevust. Proovige ja te ei kahetse.

Vähk

Viimasel ajal olen inimestelt saanud järelepärimisi, kas looduslike vahenditega saab ära hoida ka onkoloogilisi haigusi. Vastan meeleldi - niipalju kui tean -, sest usun, et see valulik küsimus huvitab meid kõiki. Statistiliste andmete põhjal pole onkoloogiliste haiguste hulk meil olulist vähenemist näidanud -- vastupidi, see on mõnes osas isegi suurenenud. Teadaolevatel andmetel haigestub Hiinas, maailma kõige rahvarikkamas riigis vähktõppe hulga vähem inimesi kui meil. Kohe tekib küsimus, mis on selle põhjus -- kas kliima või toitumine? Söövad ju hiinlased hulga rohkem riisi ja kaunvilju kui eurooplased. Samuti kasutatakse seal palju muid taimseid saadusi, nende hulgas rohkem küüslauku, mida loetakse vähktõve tekke peamiseks ennetajaks. Kliimatingimused meil vaevalt seda haigust suurendavad, kui kõrvale jätta tööstusrajoonid, kus õhu saastatus on suurem. Kõige tõenäolisemad vähktõve tekitajad on meie ebaõige toitumine ja ebaterved eluviisid ning keemiliste ravimite liigne tarvitamine. Tervise juures olles ei mõtle me enamasti haigustele, veel vähem surmale. Aga mul kui vanal apteekril, kes eluaeg oma haigete muresid kuulnud ja näinud, on siiski tahtmine jagada teile mõningaid sõbralikke soovitusi. Kasutage kevadet sisukalt. Heinamaadel tärkab karulauk. See taim on kogu ulatuses väärtuslik tervise allikas. Söögem karulauku toidu kõrvale igasugusel kujul, seeläbi hävib nii mõnigi haigusetekitaja, ka vähirakud ei arene. Aias kasvavat küüslauku ja sibulat ei maksa unustada. Koduaias võiks igaühel olla peenrake saialillele, mille õitest saate väärtusliku ravimtee. See on hea sapinõristi ja soodustab seedimist. Kui seedeorganid on korras, oleme terved. Saialilleteed võiks juua 10 päevaste ravikuuridena, lonkshaaval 1 klaas päevas, mitte pidevalt. Ka naistepuna- ja koirohuteed soovitab rahvameditsiin vähi profülaktikaks. Maikuus kutsun kõiki üles sööma mõnelegi tüütut võilille. See on tervise üks allikaid. Meenub üks keskealine mees, kes lootusetus olukorras minu teele sattus. Mure oli suur: onkoloogiahaiglas oli leitud, et operatsiooni teha on hilja ja sugulastele antud mõista, et mehe elupäevad on loetud. See oli arstide otsus, aga Looja arvas teisiti ja kinkis sellele mehele veel elupäevi. Mees oli erakordselt elutahteline, võttis kõiki soovitusi loodusravi alal väga tõsiselt ja juba mõne kuu pärast paranes ning kohtumisel rõõmustame koos. Mida siis see mees kasutas?

Sa ial ille suv i

Üheksavägise õied, nurmenukuürt, puneürt. Kõiki komponente võetakse võrdselt üks teelusikatäis klaasile keevale veele. Lastakse 5 minutit seista, kurnatakse ja juuakse soojal 1/2 klaasi iga söögikorra peale. Veel jõi see raskesti haige inimene söögi alla järgmist teesegu: koirohuürt, saialilleõied, raudrohuõied. Kõiki komponente jälle võrdsetes kogustes, 1 teelusikatäis klaasile keevale veele. Juuakse 1/4 klaasi söögi alla 10 päeva jooksul. Hiljem, kui hingamine muutus juba kergemaks, jõi mees omal algatusel vereurmarohuteed (l sl klaasile veele). Kõik need hea usuga tarvitatud loodusannid tõid tervise tagasi.

Soomussammaspool ehk psoriaas

Kord helistati mulle psoriaasiliidust ja öeldi, et liidu liikmed on huvitatud hüva nõu saamisest loodusravi liinis. Kõigepealt on kergendust ja mõnel juhul ka abi saadud vereurmarohusalvist. Selleks võetakse: 1 osa värskeid vereurmarohulehti koos õitega, tambitakse puulusika või nuiaga katki, lisatakse 9 osa searasva ja lastakse veevannil 15 minutit segades tõmmata. Jäetakse üheks ööpäevaks seisma, siis asetatakse uuesti veevannile, kuumutatakse korraks ja kurnatakse väikestesse purkidesse ning hoitakse jahedas kohas. Selle salvi õhukese kihiga määritakse haiguskoldeid igal õhtul, olles neid eelnevalt puhastanud saialilletinktuuriga. Juua võib järgmisi taimeteesegusid: veiste-südamerohu ürti, piparmündilehti ja kõrvenõgeselehti (kõiki võrdses koguses seguna) 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta. Juua lonkshaaval 1 klaas päevas 10 päeva jooksul. On täheldatud enesetunde paranemist. Need, kellel haiguskolded on juuste piirkonnas, võiksid proovida pärast juuste pesemist loputada pead järgmise loodusliku teeseguga: vereurmarohu ürt, kummeliõied ja kaselehed suvalise seguna 1 sl täis liitri vee kohta. Ajada keema, jahutada ja loputada pead, pärast siduda juuksed rätikuga kinni. Korrata iga kord pärast pea pesemist. Minu kogemustel on sellest abi saadud.

Närvivalud

Küllap on kõigile tuttav tavaline üldrahvalik ütelus, mis sageli - eriti vanemas eas - paneb sügavalt mõtlema: "Kas on veel rohtu, mis avitaks?" Apteegirohud küll leevendavad valusid, kuid sageli korduvad need uuesti. Pikemal valuvaigistite kasutamisel sagenevad aga vaevused maos, maksas, neerudes ja mujal organismis. Üksnes ajutised valust vabanemised panevad meid kõiki muretsema ja isegi arstid, andes oma parima, ei suuda meid alati aidata. Abitus on üks kõige närvesöövam olukord. Aga närvisüsteemist sõltub ju kogu meie elutegevus. Isiklikult arvan, et väljapääsmatuid olukordi siiski pole. Kui ei aita arstid ja arstirohud, tuleb pöörduda looduse poole. Juba see pöördumine üksi teeb meid tugevamaks ja tervemaks, kõnelemata sellest, et paljudel ravimtaimedel on õige ja oskusliku kasutamise korral valuvaigistav, põletikuvastane, rahustav ja spasmolüütiline toime. Palderjanijuuretee on migreenivalude all kannatanuile kasuks tulnud. Võetakse 1 teelusikatäis peenestatud ravimit klaasile keevale veele ja juuakse soojalt lonkshaaval.

Sa ial ille suv i

Harilik mailane (samuti 1 teelusikatäis klaasile keevale veele) on peavalude ja paljude veresoonte lubjastusest tingitud hädade korral abiks olnud. 10 päevase ravikuuri järel (1 klaas päevas) on see andnud uskumatuid tulemusi. Piparmünditee on kõigile tuntud, kuid vähem teatakse, et sellest saab abi närvivalude korral. Mao- ja sooltevalud taltuvad juba klaasi tee järel. Migreenihoo puhul ei lase kuum tee valu vaibumist kaua oodata. Isegi näonärvipõletiku korral tasub valulisele kohale asetada tõmmisekompress. Kibuvitsamarjad ei tohiks puududa ühestki kodust. Nendest saab ju maitsva ja tervisliku tee, mis korrastab maksa- ja sapitalitust ning aitab silmanähtavalt ajuvereringe hädade ja sellest tingitud vaevuste puhul.

Sügist võib võrrelda saabuva vanadusega, mil ihuhädad kirendama lööva loodusena endast märku annavad, peamiselt mitmesuguste valudena. Välised sügistööd on lõpetatud, salvedpanipaigad loodusandidega täidetud. Ongi paras aeg mõelda endale, oma tervisele. Elunäinud pereema N, kellest juttu tuleb, oli samuti sügistöödega ühele poole saanud. Pärast rassimist püsis ta aga vaevu- vaevu jalul, kogu ihu oli haige - käed ja jalad ning ka selg ei tahtnud sõna kuulata. Mis siis ette võtta? Ega muud, kui tohtrilt abi saama. Kodus alustas ta korrapärase ravikuuriga - võttis sisse määratud tabletid ja õhtuti määris valutavaid kohti rohuga. Nii kestis tohterdamine nädalapäevi, aga valud püsisid, eriti väljakannatamatult öösel. Valulenud nädala-teise, ei pidanud ta enam vastu, läks uuesti arsti juurde. Nüüd vangutas arstki pead ja määras haigele mitmesuguseid süste, mis esialgu olukorda tõesti leevendasid, aga peatselt valud taastusid. Pöörast valu tegid selg ja jalg. Liikumine muutus vaevaliseks. Võtsin selle muserdatud inimese vastu ja kuulasin ta kaebused ära. Kuuldu oli mulle üsna tuttav, sest see ühtis mu enda läbielatuga Saaremaal 40 aastat tagasi. Kannatasin seljavalude all. Üks kohalik maarohtude tundja soovitas mulle mereadru ja noorte kadakavõrsete keedist, millele lisada peotäis keedusoola. Kuum keedis tuli panna linase riide vahele ja nii kuumalt, kui ihu kannatab, valutavale kohale asetada. Mähis kaeti vakstu ja pesemata lambavillaga. Ja veel. Jooge pohlaleheteed, mille materjal on korjatud varakevadel pärast lume minekut, vahelduseks ka klaasike kõrvenõgeseteed. Mind on need teed küll päris hästi aidanud. Täpsemalt - võtke üks lusikatäis mõlemat droogi klaasi vee kohta. Ärge keetke, vaid laske 30 minutit kaane all tõmmata. Kümne päeva jooksul jooge lonkshaaval iga päev ühe klaasi jagu. Pidage seejärel mõni päev vahet ja kui tunnete, et tervis pole endiselt kiita, korrake teekuuri. Hästi on valu vaigistanud ka varemerohu tinktuur, mida valmistatakse järgmiselt. Tükeldatud varemerohu juured valada üle 40° alkoholiga ning jätta paariks nädalaks sooja kohta seisma. Vahetevahel loksutada. Määrida sellega valutavaid kohti. Kuuldust õhevil, läks vanainimene koju. Mõne aja pärast aga rõõmustasime juba koos, sest kepile nõjatuvast haigest oli saanud sirge seljaga virge ja energiline naine. Pakun veel ühe läbiproovitud meetodi närvivalude, eriti peavalu vaigistamiseks. Keetke teeks üks teelusikatäis kvaliteetseid (õigel ajal korjatud) raudrohuõisi ja jooge kuumalt üks klaas. Heitke pikali, katke end soojalt, sulgege silmad. Püüdke mitte millelegi mõelda. Peagi rahunete ja teie valud vaibuvad.

Sa ial ille suv i

Seljavalu

Liigesehaigused

Mitmed loodusesõbrad on palunud kirjutada võimalikust taimravist, kui põlved valutavad ja liikumine on häiritud. Arstide arvates on see häda tingitud liigeste vahel ladestunud sooladest. Kui ravimid pole aidanud, võiks pikema aja jooksul kasutada kõigile tuntud pohlaleheteed (l teelusikatäis lehepulbnt klaasi keeva vee kohta ning juua lonkshaaval 1 klaas päevas). Ka kadakamarju sööge - umbes 10 marja päevas. Need lihtsad loodusannid korrastavad diureesi ning aitavad organismist eemaldada sinna ajajooksul kogunenud jääkaineid. Kui haiged liigesed on veel ka paistes, asetage ööseks neile ümber leige sinisavi mähis. Körditaolisele sinisavimassile võib eelnevalt lisada veel toiduäädikat (1 sl liitrile sinisavikördile). Mähist võiks teha vähemalt 10 õhtut järjest, asetades mähisele kompressimaterjali ja seejärel liiges soojalt kinni katta. Kuni tervis ei parane, on soovitav neid mähisekuure väikeste vaheaegade järel korrata. Vanemas eas ja krooniliste juhtude korral on abi saadud ka männikasvude ja kasepungade alkoholileotisest. Võtke suvaliselt kumbagi droogi, valage üle 40° viinaga ja pange pimedasse kohta seisma. 14 päeva möödumisel võite kõiki valutavaid kohti selle leotisega määrida. Paistetus ja ka valu kaovad pisitasa ning saate jälle normaalselt liikuda. Veel on soovitav süüa palju rohelist ja täisteratooteid, samuti palju riisi. Liikuge jõukohaselt, viibige palju värskes õhus ja tundke rõõmu kõigest.

Muud valud

Vanemas eas on sageli raskusi liikumisega. Jalad lihtsalt on haiged: esineb kukekannust ja valu peamiselt labajala piirkonnas. Võiks proovida üht kõigile kättesaadavat loodusravi võtet. Lahustage sinisavi soojas vees körditaoliseks massiks ja leotage selles jalgu 10-15 minutit. Loputage seejärel jalad puhta veega ja kuivatage. Hea oleks ka rasvakreemiga jalad sisse võida. Pange villased sokid jalga ja heitke puhkama. Asetage padi jalge alla, et need oleksid kehast pisut kõrgemal. Tehke seda vähemalt 10 õhtut. Sinisavil on põletikuvastane toime, see teeb ka naha pehmemaks, parandab vereringet ja vaevused peaksid vähenema. Ebameeldivad on kukla ja kaela piirkonnas esinevad valud, mis ägenevad vähemagi külmetuse korral. Üks kodune ja lihtne kättesaadav ravim on siin meile igaühele tuntud liiv, mida enne kasutamist tuleb pesta. Pange eelnevalt kuumutatud liiv (nii kuum kui välja kannatate) tihedast riidest kotikesse ja asetage kaela piirkonda. Heitke pikali ja proovige uinuda. Ärgates peaksid valud olema kadunud, saate jälle pead normaalselt liigutada. Kui mitte, siis korrake seda protseduuri. Üks 20. sajandi häda, mis peaaegu kõiki meid puudutab, on närvipinge. Ärritume kiiresti, kannatame mitmesuguste sellega kaasnevate vaevuste all. Tänapäeval on arstiteadus võtnud kasutusele sadu rahustavaid ravimeid, kuid tulemused pole kahjuks lõplikult positiivsed. Paljud kroonilised haiged tarvitavad neid kemikaale pidevalt, mille tagajärjel tekivad muud terviserikked maksas, südames ja sageli ka mäluhäired. Mida võiks siis närvipinge maandamiseks looduslike ravimite varaaidast kasutada? Kõigepealt tuleks sõna otseses mõttes hinge ravida, seejärel juba ihu. Püüdkem päeva hea tujuga alustada. Peske end kindlasti külma veega, see annab reipust ja korrastab elulisi talitlust. Jätke asjatu muretsemine, küllap kõik laabub, nagu vaja. Toituge vastavalt võimalustele, tarvitage rohkem juur- ja puuvilju ning putrusid. Ärge suitsetage, ka alkohol ei rahusta teid. Liikuge, nii palju kui võimalik, värskes õhus. Eriti õhtul enne magamaheitmist on soovitav jalutuskäik ja toa tuulutamine.

Sa ial ille suv i

Haavandid

Vanemas eas kannatavad inimesed tihti jalgade haavandite all, mis sageli väga raskesti paranevad, on valulised ja ebameeldivad. Vaevalise paranemise põhjusi on mitu, kõige sagedamini vereringehäired, mil väline ravi üksi ei aita. Salvitamine ning kompressitamine ainult halvendab olukorda. Mida siis ette võtta, kui arstidelt ja isegi haiglast pole abi saadud? Minu kogemustel on mõnigi hädaline täielikult paranenud. Esmane on, et haiguskolded saaks õhku, päikest, rahu ja puhtust. Mida vähem päeval jalga seome, seda paremini see paraneb. Mehaanilise vigastuse vältimiseks asetage puuvillaste sokkide või sukkade alla ühekordne side, sellest piisab. Ööseks aga kasutage meile kõigile tuntud saialille värskeid õisi. Need tuleb katki tampida, panna õhukese kihina ühekordse marlisideme vahele ja asetada haavandile. Tehke niiviisi vähemalt 10 päeva järjest ja vajaduse korral korrake kuuri pärast väikest vaheaega. Öösel hoidke jalad kõrgemal, et verevarustus paraneks. Ka päeval ei tule liigne jalgade koormamine paranemisele kasuks. Väga oluline on veel ravimteede kasutamine, mis paranemist oluliselt soodustab. Abi on saadud järgmisest teesegust: harilikku mailast 1 osa, kibuvitsamarju 2 osa. Pange see teesegu termosesse, valage peale keev vesi vahekorras 10:1 ja laske üks öö seista. Jooge lonkshaaval 1--2 klaasi päevas ilma suhkruta. Juua 10 päeva, siis niisama palju vahet pidada ja vajadusel teekuuri korrata. Klaas nõgeseteed annab samuti jõudu ja tervist ning soodustab vere hüübimist. Vanemas eas ei soovita sellega aga liialdada. Ei maksa unustada ka aaloed, sibulat ja küüslauku.

Rahustid

Ühel külmal talvepäeval külastasin sealsete töötajate kutsel Tallinna Psühhoneuroloogia Haigla lasteosakonda. Teatavasti ravitakse sealseid patsiente (vähemalt osaliselt) uinutite ja rahustite manustamise teel. Teame sedagi, et kasutatavad ravimid pole leebete ega kergete killast. Vähemalt minu kokkupuuted mõnede inimestega, kes on neid rahusteid aastaid ja isegi aastakümneid kasutanud, kipuvad kinnitama, et nad on praktiliselt mälu kaotanud, mõni ei mäleta oma nimegi. Öeldu ei tähenda, et sellised ravimid tuleks ilmtingimata kõrvaldada. See pole isegi võimalik, sest keemia valdkonnast pole midagi ohutumat välja pakkuda ja raskete haigushoogude puhul oleme sunnitud neid kasutama. Peaasi, kui see sünnib arstide range kontrolli all. Oma kogemuste põhjal pakun välja ka looduslikke ravimeetodeid, mida rahvameditsiin meil ja mujal on üsna edukalt kasutanud. Epilepsia on ebameeldiv haigus, mida põevad paraku ka lapsed. Olen võinud rõõmustada, kui nii mõnedki selle haiguse all kannatajad on abi saanud järgmisest teesegust: palderjanijuured ja madaraürt, mõlemaid võrdses koguses, kokku 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta. Seda juua lonkshaaval üks kkaas päevas (lastele vähem) 10 päeva järjest ning väikese vaheaja järel kuuri korrata. Ravi tulemusena on krambihood tunduvalt harvenenud ja mõnel juhul koguni kadunud. Seda lihtsat loodusravi võiksid kasutada kõik epilepsiahaiged, kas või põhiravi kõrval. Lühidalt ka ühest sagedasti esinevast meie sajandi haigusest -- neuroosist, mille puhul samuti võib looduselt abi loota.

Sa ial ille suv i

Apteekides teatakse omapärase nimega ravimtaime veiste-südamerohtu, mis sobib suurepäraselt neile, kes neurooside all kannatavad. Tuleb võtta 1 teelusikatäis droogi klaasi keeva vee kohta ja pisut lisada ka piparmündilehti nii maitse kui toime parandamiseks. Juua samuti lonkshaaval klaas päevas, unetuse korral pool klaasi ka õhtul. Paljud muudki meil kasvavad loodusannid aitavad inimesele meelerahu tagasi tuua, kui neid oskuslikult ja kindlas usus tarvitada. Harilik pune, naistepuna, nurmenukk, kummeliõied, köömned, palderjanijuured, piparmündilehed, humalakäbid ja palju muud on looduses kõigile kättesaadavad abimehed, mida võiks rohkem kasutada raviasutusteski.

Elutee

Ühe ravimtee olen ristinud "Eluteeks". Olin aastakümneid otsinud universaalset taimset teed, mis oleks kõige sobivam, kui haigustest on haaratud pea kogu organism ja järjest süvenevad kaashädad. Kui sapieritus on puudulik, häirub kogu seedetegevus. Kaasnevad ka muud hädad: oleme rahutud, unetud ja neuroosinähud aina suurenevad. Südame piirkonnas esinevad valulikud torked, kannatame hirmutunde all. On ära söödud suur kogus rahusteid, uinuteid, aga olukord aina halveneb. Isegi psühhiaatriga on konsulteeritud. Selliseid veel mitte raugaeas inimesi olen palju kohanud ja nendega vestelnud. Elu on näidanud, et ükski keemiline ravim siin ei aita. Tulemused on üürikesed või isegi soovitavale vastupidised. Mida ette võtta? Kas kõik on läbi? Ei, tagasi looduslike ravimite juurde! Olles järjekindel ja sisendades usku tervenemisse, saame sellest kriisist üle ja võime jälle nautida terve inimese hüvesid. "Elutee" koostis on järgmine: kibuvitsamarjad, palderjanijuured, raudrohuürt, koirohuürt, naistepunaürt, piparmündilehed, saialilleõied, kõrvenõgeselehed. Võtta kõiki komponente võrdsetes kogustes peenendatud kujul, panna 1 teelusikatäis segu klaasi keeva vee kohta, lasta 5 minutit tõmmata. Jahutada, kurnata ja juua 2 korda päevas 1/4 klaasitäit tühja kõhuga. Ravikuur kestab 10 päeva, siis 10 päeva vahet pidada ja teha niiviisi 3 kuuri. "Elutee" valmistamisel on eriti oluline, et kõik komponendid oleksid kvaliteetsed, seega õigel ajal puhtast loodusest korjatud, nõuetekohaselt kuivatatud, peenendatud ja korralikult segatud. Kui taimne materjal on juhuslikku laadi ning tee pole valmistatud hoole ja armastusega, ei ole ka erilisi tulemusi loota. Seega on oluline olla loodusega sina peal ja siiralt paranemist uskuda. Viimastel aastatel on mul eriline rõõm olnud nendest patsientidest, kes on tervena tulnud tänama. Õnneks on neid küllaltki palju. Kord tuli üks naerusuine daam ja kirjutas mu külalisraamatusse järgmist: "Tarvitasin eluteed ja esimese l0 päevase ravikuuri järel kadus mu rinnast tsüst, mida taheti eemaldada kirurgilisel teel. Raviarsti arvamus oli, et mingil juhul see ära ei kao. Seda suurem oli arsti üllatus, kui tsüst oli täielikult kadunud ilma lõikuseta. Olen väga õnnelik ja tänulik!" Need hetked on minu töös hindamatud ja tahaksin loota, et meie rahva tervis tänu loodusandidele paraneb.

Iseendast

Sa ial ille suv i

Olen sündinud 1925. aastal, emapoolsed vanemad pärinesid Kambjast ja isa Tormast. Oma lapsepõlvele tagasi mõeldes kuulub mu eriline tänu vanaemale. Olin Tartu linna poiss, mitu korda suve jooksul käisime Tartust Kambjasse, 18 km kõndisime jala. Kambjasse olid maetud vanaema vanemad. Hommikul kell kuus läksime välja, võileivad kaasas. Vahepeal puhkasime ja sõime. Vanaema tundis hästi ravimtaimi. Mäletan, et jaanipäeva aegu kasvas raudtee ümbruses väga liigirikas taimestik. Päike säras ja kõik ümberringi õitses. See oli mu esimene kokkupuude loodusega ja ma panin kõik, mis vanaema rääkis, kõrva taha. Kui olin kümne ringis, käisin suvel Elva kandis karjas. Karjamaa oli kahe rukkipõllu vahel. Rukkis oli palju tungalteri, korjasin neid ja viisin Tähe tänava apteeki. Nii teenisin oma elu esimese Eesti krooni. Vanaema ei kasutanud mingeid ravimeid. Kõdus joodi taimeteed - täna piparmündi-, homme mailaseteed ning kõiksugu köömneid ja muud. Piparmünt rahustab väga hästi magu. Kui magu on rahulik, oled ka ise rahulik. Vanaema oli käinud koolis kaks talve, aga aitas sageli teisi inimesi. Ta oli suur sauna austaja. "Saun on vaese inimese arst," ütles ta. Kui saun oli valmis, pandi seal kadakaoks põlema, suits desinfitseeris sauna. Ka eelistas ta kadakavihta kasevihale. Oma vanaemalt saingi tõuke loodusraviga tegelemiseks. Mu esimene töökoht oli Saaremaal Kihelkonna apteegijuhatajana. Arsti polnud, apteeker pidi olema ka arsti eest. Kui vaja, tuli ka lehma vigastatud udar kinni õmmelda. Seal oli mu õpetaja Tagametsa Juuli, kes elas rookatusega majas, mis oli täis ravimtaimekimpe. Jumal õnnistagu teda! Ma sain sõjas põrutada ja mul oli selg väga haige. Juuli õpetas: 0,5 l kadakavõrseid, 0,5 l adru, 1 l vett, l sl keedusoola. Keeta veerand tundi, panna kuumalt linase riide vahele ja valutavale kohale. Peale pesemata lambavill ja kompressriie. Soojalt kinni ja teki alla. Kolm õhtut tegin. Olin siis 24 aastane, nüüd olen kolm korda vanem ja ma ei tea, mis on radikuliit. Puid pole ma maha võtnud. Igale poole, kus olen elanud, rajasin aia. Esimese aia istutasin Kihelkonnal, puud kasvavad praegugi. Teise rajasin Lõuna- Eestis Varstusse, ka see aed on praegu alles. Kolmanda aia tegin juba Tallinnas Metsa tänaval. Puudest hindan kõige rohkem tamme ja pihlakat. Puu elab kauem kui inimene. Tamme all seistes oled nagu kaitstud, su hing tunneb justkui tuge mis tahes olukorras. Tõesti müstiline ja jõudu andev puu! Nüüd on mul suvekodu Hiiumaal. Tallinnast sinna lähen autoga, aga suvi läbi puhkab auto õues. Mina sõidan ringi jalgrattaga. Kaheksa aastaga kasvab inimene kohaga kokku, ütleb Vigala Sass. Hiiumaaga on see side nüüd olemas. Ravimtaimed korjan alati kõik ise. Ma tunnen, et need on palju mõjusamad. Oma koduapteegis vahetan igal aastal taimed välja. Päris apteegis on nad võibolla seisnud kolm või viis aastat, mis on ka lubatud, aga samal aastal korjatud taime ravivõime on ikka palju tugevam. Vaadake kas või pärnaõisi, mis on värsked, ja selliseid, mis on seisnud aasta või paar. Välimus, värv ja lõhn on hoopis teine. Minu koduapteegis on alati pohlalehed, nurmenukuõied, paiseleht, mailane, saialill ja teised. Igas aias peaks olema ruumi peenrakesele saialilledega. Saialille õisi korjan päikesepaistelise ilmaga, kella 12-15 vahel, siis on õis kõige väärtuslikum. Soovitan ikka saialilleteed, ka vähihaigetele. Vähki haigestumise suurenemise põhjuseks, arvan mina, on saastumine. Palju on maovähki. Aga kui on juba mao alahappesus, tuleb kasutada selliseid asju, mis normaliseeriks mao happesuse - karulauk, küüslauk, taruvaik. Ega mesilane naljapärast oma taru sellega kinni pitseeri, ikka selleks, et sinna baktereid ei tuleks.

Sa ial ille suv i

Kaljo Mandre

Sa ial ille suv i

Taimi korjan ma suure hardumusega. Kui astun taimele peale, on mul patutunne, et olen elusale olendile haiget teinud. Kunagi ei korja ma ühte kohta tühjaks, vaid ikka nii, et neid jääks ka järele, et teistel ja tulevastel põlvedel oleks midagi võtta. Mu lemmiktaim on mailane. Mesindussaadustest pean lugu, viis liitrit mett tarvitan talve jooksul ära. Suhkrut ja soola kasutan mõõdukalt, liha söön ka vähe. Toidu valmistamisel on õli peamine. Tassi kohvi joon päevas. Vahetevahel võtan ka klaasi veini, sest see on tarkade jook. Kui oled külmetanud või on seedehäired, siis pits pipraga viina on terviseks. Nii on alkohol ka ravim. Aga joomist ma ei mõista, suitsetamine on veel ohtlikum. Alkohoolikuid pole ma ravinud. Inimesel endal peab tahtejõudu olema. Kui ise ei taha loobuda, siis ei aita ükski ravim. Kõige tähtsam on hingerahu. Hing on surematu. Haigused tulevad hingevalust, ka kadedusest ja õelusest. Samuti nagu arstim, ravib iga heategu, mis sa teed. Kui minult küsitakse, kas ma olen usklik, siis vastan, et ma püüdlen usu, s.t paremuse poole. Kümmet käsku pean väga oluliseks ja olen püüdnud neist kinni pidada. Lisaks tütrele ja pojale on mul neli lapselast ja olen ikka püüdnud, et nad oskaks meieisapalvet. Ma armastan Loodust ja tema Loojat. Usun, et ükski Jumala asi pole asjata loodud, ka ravimtaimed. Kui inimesed, keda olen aidanud, tulevad ja tänavad, siis ütlen: "Tänage Loodust ja Loojat, mina olen ainult vahendaja."

Information

Saialillesuvi

52 pages

Find more like this

Report File (DMCA)

Our content is added by our users. We aim to remove reported files within 1 working day. Please use this link to notify us:

Report this file as copyright or inappropriate

181208