Read kuukiri_A4_jaanuar_09.indd text version

NR. 1 (146) JAANUAR 2009

Jõulupuu ärasaatmise pidu Kõrveküla lasteaias

Kristiina Lemmats

Kõrveküla lasteaia õppealajuhataja

TÄNASES LEHES

lk. 1

Jõulupuu ärasaatmise pidu Kõrveküla lasteaias

lk. 2

Kutsed üritustele

lk. 3

O

ngi käes uus aasta, uute mõtete ja tegudega. Kõrveküla lasteaed ütles vanale aastale head aega ja uuele aastale tere, kuuskede ärasaatmise hommikuga. Kogunesime lasteaia saali laule laulma ja mänge mängima. Kõigi üllatus oli suur, kui saalis oli ka veel üks päkapikk, kes tuli meile head uut aastat soovima. Meie Lepatriinude, Tõrukeste ja Pardikeste rühma lastel oli kohe varnast võtta laulud päkapikkudest. Väikesed Kalakesed tantsisid päkapiku tantsu. Päkapikuga koos lauldi ja tralliti seni, kuni päkapikk ära väsis ning meiega hüvasti jättis ja koduteele asus, arvates, et viimaks jääb veel meie saali magama. Soovisime talle head puhkust ja uusi kohtumisi aasta pärast! Lõpuks laulsime kõik koos kuusepuule laulu ,,Oh kuusepuu" ja kõige vanemad lapsed koos õpetajatega korjasid jõulupuult ehted.

Seejärel kogunesime üle tee, koolimaja aeda, kuhu meie tubli töömees Rein oli toonud kuusepuud rühmadest ja saalist, et vana kombe kohaselt puud ära põletada. Lõkkesoojusest said sooja, nii väikesed kui suured. Loodame, et seda soojust jätkub nii meile endile kui ka meie sõpradele!

Volikogus Raamatukogude lahtiolekuajad

lk. 4

Lähte ÜG parimad õppijad

lk. 5

Kõrveküla PK parimad õppurid

lk. 5­6

2008 aasta oli valla noormaadlejatele edukas

lk. 7 ­ 10

Fotomaterjalid

lk. 11

Jaan Koorti näitus pealinnas TAS alustab projektitoetuste taotluste vastuvõtmist

lk. 12

Maanaine ­ iluandja ja kultuuri kandja

lk. 13 Jõulukuuse ärasaatmine.

Purjetamine on elu

lk. 14

Uusi raamatuid valla raamatukogudes

lk. 15

August Kree ­ 85

Kõrveküla tänavanimedest

Kõrveküla tänavanimede tutvustamine on ajalehe lk. 8 ja 9. Kaardil olevad tänavanimed on plaanis ametlikult kehtestada. Kui kellelgi on ettepanekuid eelnõu muutmise osas palume ühendust võtta Tartu vallavalitsusega. Tel. 733 7753 või mailil [email protected]

Jõulukuuse ärasaatmine.

VABA AEG

2

Miina Härma võistulaulmine

Kõrveküla Põhikooli aulas

HE HEI VÄIKESED, SUURED, N NOORED JA VANAD!

6. veebruaril

kell 15:00

PEREPÄEVAL

RAADIL PÄRNA ALLEEL laupäeval, 7.veebruaril kell 12­15 Kavas: pereolümpia, saanisõit jpm põnevat ja huvitavat KÕIKIDE OSALEJATE VAHEL LÄHEB LOOSI PÕNEVAID AUHINDU

SELGA SOOJAD RIIDED, KAASA KELGUD-SUUSAD JA HEA TUJU!

TULGE OSALEMA TARTU VALLA

Laulavad Tartumaa mudilas- ja lastekoorid

Üritus on tasuta

Miina Härma 145

"Emajõe ööbiku radadel "

Kõrveküla Põhikooli saalis

9. veebruaril kell 19:00

Üritus on TASUTA

Toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Vallavalitsus

Esinevad: Väägvere Pasunakoor Lähte naiskoor Äksi segakoor Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased

3

VOLIKOGUS

Volikogu kolmekümne kaheksas istung, 17. detsember 2008.a.

VOLIKOGU OTSUSTAS

Võtta vastu Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu (planeeringuala pindala ca 500 ha endisel sõjaväelennuväljal) II etapp. Korraldada nimetetud detailplaneeringu avalik väljapanek 12.­25. jaanuar 2009.a. Tartu Vallavalitsuse kantseleis. Mitte algatada Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu II etapi keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna käesolevaks hetkeks on keskkonnamõju hindamine algatamisel Raadi ümbersõidu ja Idaringtee eelprojektidele, mis asuvad nimetatud detailplaneeringu alal. Lõpetada Tartu valla osalus äriühingus Kagu­Eesti Jäätmekeskus. Volitada Jüri Reinpõld Kagu­Eesti Jäätmekeskuse erakorralisel üldkoosolekul esindama Tartu valda äriühingu lõpetamisel. Taotleda Tartu valla munitsipaalomandisse sotsiaalmaana: Vasula külas maa-ala suurusega 7,10 ha sihtotstarbega üldkasutatav maa, maaüksuse nimeks saab Veepargi ja Vedu külas maa-ala suurusega 17207 m2 sihtotstarbega üldkasutatav maa, maaüksuse nimeks saab Vedu park. Taotleda Tartu valla munitsipaalomandisse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks vajaliku maana: Vasula külas maa-alad suurusega 4419 m2 ja 2523 m2 sihtotstarbega maatulundusmaa, maaüksuste nimeks saab Köögivilja ja Väike-Köögivilja; Vedu külas maa-alad suurusega 2,09 ja 5,01 ha sihtotstarbega maatulundusmaa, maaüksuste nimeks saab Marjaaia ja Vedu aiamaa; Äksi külas maa-alad suurusega 11595 m2 ja 3,16 ha sihtotstarbega maatulundusmaa, maaüksuste nimeks saab Väikeaia ja Suureaia. 11000.-, intressid hoiustelt 3500.-, maa ainese kaevandamise õiguse tasu 40900.-, laekumine vee erikasutusest 2100.-, üüritulud Lähte internaadist ­ 10000.- ja saastetasud ­ 15700.-. Kokku 2126800.- Suurendada eelarve kulusid: planeeringud ja arendustegevus 450000.-, valla teede projektid 664800.-, valla spordikooli personalikulu 12000.-, Kõrveküla Spodihalli personalikulu 12000.-, Lähte Spordihoone korrashoid 35000.-, muusikakooli personalikulu 35000.-, Lähte Lasteaed (küte ja toiduained) 61000.-, Kõrveküla Lasteaed (küte, elekter, toiduained) 155000.-, Kõrveküla Põhikooli personalikulud 27000.- ja Lähte Ühisgümnaasium (küte, elekter ja korrashoid) 675000.-. Kokku 2126800.Vähendada 2008.a. eelarvet järgmistel tegevusaladel: jäätmekäitlus ­ 200000.-, tänavavalgustus ­ 380000.-, arvlemised huvikoolide eest teiste omavalitsustega - 35000.- ja Saadjärve Looduskooli majanduskulud ­ 90000.-. Kokku 705000.krooni. Suurendada 2008.a. eelarvet järgmistel tegevusaladel: valitsussektori võla teenindamine 235000.-, arvlemised lasteaia kohamaksuga teistele omavalitsustele 47000.-, arvlemised õpilaskohamaksuga teistele omavalitsustele 245000.-, sotsiaalne kaitse ja haldus 30000.-, eakate sotsiaalhoolde asutused 23000.- ja Kõrveküla põhikool 125000.-. Kokku 705000.- krooni.

VOLIKOGU MÄÄRAS

Kehtestada maamaksu määraks Tartu vallas 2009. aastal 1,2 % maa maksustamishinnast aastas. Kehtestada põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määraks 0,7% maa maksustamishinnast aastas. Kinnitada Tartu valla 2008. aasta 4. lisaeelarve tulude-kulude üldmahus 2 126 800.- krooni. - Suurendada eelarve tulusid: füüsilise isiku tulumaks 1360000.-, maamaks 11900.-, reklaamimaks 10000.-, riigilõivud 35000.-, tulud toitlustamisest 21000.-, lasteaia kohamaks teistelt omavalitsustelt 80600.-, koolikohamaks teistelt omavalitsustelt 300200.-, lasteaedade ja koolide toiduraha 82000.-, Kõrveküla lasteaia õppemaks 30000.-, muusikakooli kohamaks teistelt omavalitsustelt 74700.-, spordikooli kohamaks teistelt omavalitsustelt 89600.-, laekumised elamu- ja kommunaalmajanduse teenustest

Tartu valla raamatukogude ja maakonna keskraamatukogu lahtiolekuajad

Raamatukogu Härma Kõrveküla Lähte Tammistu Vedu Äksi Esmaspäev 8.00-12.00 8.30-16.30 11.00-18.00 11.30-18.00 15.00-18.00 10.00-17.00 Teisipäev 8.00-18.00 8.30-16.30 14.00-18.00 11.30-18.00 11.00-18.00 13.00-20.00 Kolmapäev 8.00-16.30 10.15-17.15 12.00-19.00 11.30-18.00 11.00-19.00 13.00-17.00 Neljapäev 8.00-16.30 10.15-17.15 11.00-18.00 11.30-18.00 11.00-18.00 10.00-17.00 Reede 8.00-20.00 8.30-14.30 11.00-18.00 11.30-18.00 11.00-18.00 10.00-17.00

HARIDUS

Lähte Ühisgümnaasiumi parimad õppijad 2008/2009 õ.a. II õppeveerandil

Anti Alasi

õppejuht

4

1. klass

Eliise Anijalg * Kadi-Liis Peiponen * Even Luiv * Elar Veedla * Marthen Mooses Kätlin Smirnov Jennifer Järvetar Katri Sassi

3. klass

Mari-Liis Koster * Sigrid Lehtme * Norman Mikk * Gregor Nõlvak * Cätlyn Kikerpill Anne Mari Kotov Jarmo Lond Erik Martin Murde Sigrid Nahk Evelin Sandre

5. klass

Simo Jaanus * Agnes Anijalg Joonas Assor Eleryn Laisk Peeter Pung Lona Torim Heidi Haga Aron Lenzius Alli Paukson Kristiine Pärna Lisanna Unt Christopher Võsu

8. klass

Ave Ansper * Siret Jallai * Cätlin Kinz-Kiens Gelly Kulla Elo Lättemägi Kelly Pärnalaas Elen Tammet

9. klass

Kadi Järve Kristo Kaasik Mait Kraun Krislin Aru Anni Liina Mets Sirlys Siim

2. klass

Pille-Riin Mägimets * Brigita Joosing * Liis Tobreluts * Oliver Udu * Laura-Princessa Hainsalu Käthy-Carmen Kase Annabel Kuuseväli Nele-Maarja Kütt Kristo Sukk Tanel Armi Egert Ertmann Markus Kiisel Cärol Kikerpill Rando Lang Laura Raudsepp Jonatan Saarepuu Jaanika Sarapuu Kaspar Sarapuu Robert Sepp Kevin Sirk Ken-Krister Uuspalu Reno Vosmi Sandra Jaaska Matthias Kurs Kelly Kuusma Ingrit Lehtsalu Kaidi Liias Ander Peiponen Karli Pärna Oliver Robi Germo Rüütli Gert Rüütli Albert Sau

4. klass

Meril Freimann * Erel Lehtme * Emily Pärnalaas * Ketlin Suvi * Kirsika Vilt * Janek Alekand * Liis Kodas * Laura Tobreluts * Carmen Vaher * Tõnis Edela Oliver Jaas Sirelin Jürjenson Ingmar Kogri Mirko Merte Mikk Enrico Paloson Aiki Reimann Joosep Saarepuu Anita Võsu Oliver Helm Joel Jaemaa Agne Nikopensius Kristiine Reimann Ruben Rembel Henry Räppo Alex Tammearu Tess Vaas

6. klass

Anna Edela * Jaanika Unt * Laura Gutmann Aap Kirsel Mattias Kuusik Kadri Leheste Johhanna Räppo Joosep Künnap Kenn Laas Laura Laisk Ethel Poolakese Lauri Sandre Mihkel Vanamb

10. klass

Maarja-Liisa Aasna Isabella Maria Dege Kristel Laurits Veronika Nikisina Liina Sadam Kairi Varik Kristiina Maremäe Mariliis Maremäe Karin Torim

7. klass

Lembi Kaasik Kadi Lang Ivika Lehtsalu Grete-Liis Lepp Kerli Liias Kai-Agathe Lõhmus Karin Murde Merlin Mällo Eva-Johanna Võik Ken Kaur Eveli Kodas Kaarel Kree Kaspar Lepik

11. klass

Katrin Kukk Liis Liias Liis Lohur Elen Mihkelson Inna Niinemets Sirle Jaanus Liis Järvemäe Ats Kutter Siim Laanesoo Jane Leeben Birgit Luiv Marian Sarapuu Are Tallmeister

12. klass

Anni Ojala Tanel Aruoja Olivia Kranich Kristiina Kritt Kati Loid Jane Peiponen Juhani Võik

5

HARIDUS ja SPORT

Kõrveküla Põhikooli 2008/2009 õppeaasta II õppeveerandi parimad õppurid

Juta Laane

sekretär­juhiabi

1. klass

Merilin Hinno * Anna-Maria Kern * Marian Klaus * Age-Riin Pallum * Karolin Konrad Kristiina Külaots Ülo Makarevit Pille-Riin Ott Kert Pendla Henri Sarap Triinu-Liis Utrijainen Steven Õssu

2. klass

Sandra Järvala * Kärt Kriiva * Laura-Liisa Kärsin * Joleta Maria Laane * Kristel Pool * Kärolain Jaomaa Ülle Kass Martin Koitmäe Hanna Roosimaa Ave-Liis Õun

3. klass

Gerda-Liisa Lokk * Nora Nurme * Gerli Täpsi * Jürgen-Allan Jüriado Pürg Kojus Taavet Kuusik Ursula Ohvril Anett Raudla Taavi Reinthal Hannes Treier Tanel Vaher Sten Varik Don-Rico Õssu

4. klass

Lehar Luulik * Helina Roosimaa * Robert Juhkam Elin Kass Leevi Luts Mari Merileid Metsni Dagmar Ojavee Margit Sinimets Silver Zikaras

5. klass

Tuuli Reinthal * Tebbo Teppo * Jaagup Jalajas Johanna Karp Taavi Lubja Katrin Ploomipuu Kristo Pool Liis Tarkus

7. klass

Kristiina Kuusik Kevin Sokk Age Õun

8. klass

Katrin Kolossova Eret Luik Negle Nilp Anne-Mai Ott Helina Reisalu Katre Salumets

9. klass

Kristiina Matrosov Alvar Nõmme Karoline Paide Tõnis Vaher

2008 aasta oli Tartu valla noormaadlejatele edukas

Vahur Proovel

maaldustreener

2

008 aasta oli Eestile väga tähtis aasta, kus eelkõige tähistasime riigi 90-ndat sünnipäeva, kuid see aasta oli juubeliaasta ka kõigile maadlejatele. Nimelt, 2008 aastal täitus 120 aastat Eesti raskejõustikku ning möödus 100 aastat legendaarse maadleja, Eesti eelmise sajandi parima sportlase ja kahekordse olümpiavõitja Kristjan Palusalu sünnist. Need nimetatud tähtpäevad on iga maadleja jaoks tähtsad ning seetõttu olid kõik möödunud aasta maadlusvõistlused rohkem või vähem seotud Kristjan Palusalu sünniaasta tähistamisega. Tartu vallas on maadlus noorte seas väga populaarne spordiala ning tagasivaadates möödunud aastale saan öelda, et valla spordikooli noormaadlejad võtsid osa kõikidest noortele suunatud võistlustest ning saavutati häid tulemusi. Kokkuvõttes saab möödunud aasta tulemustega väga rahul olla.

2008 aasta Eesti esimene rahvusvaheline võistlus oli märtsis Jaan Jaago mälestusvõistlus, kus meie noormaadlejad jõudsid medalikohtadele. Jaan Jaago võistlus on läbi aegade olnud tugeva tasemega, kus osavõitjaid Lätist, Leedust, Venemaalt ja Soomest. Meie noored poisid ­ Anti Privits, Karli Pärna, Joosep Künnap saavutasid kõik auväärse kolmanda koha ja said peale medalikoha ka väärtusliku kogemuse võrra rikkamaks. Märtsikuus toimus Tallinnas Kristjan Palusalu mälestusvõistlus noortele, kus meie noored olid samuti maadlemas ja uhkusega toodi koju medaleid.: Anti Privits saavutas teise koha, Marek Kadai, Janek Alekand ja Endi-Brendon Timofejev olid kolmandad. Kevadel, mais tuli maadlusrahvas kokku Koosale, kus peeti Tartumaa endise maadleja ja treeneri Eldur Edela mälestusturniir, kus konkurentsi pakkusid külalisvõistlejad Soomest. Tugeva maadlusriigi noormaadlejaid võtsid küll 4 esikohta, kuid meie noored ei jäänud sugugi alla, tuues samuti koju kõiki värvi medaleid. Esikoha võitsid: Joosep Künnap, EndiBrendon Timofejev ja Aniti Privits; teise

Lähte maadlejate auhinnad.

koha võitlesid välja Andri Raja ja Aimar Pikk ja kolmanda koha võitsid Mario Kadai, Marek Kadai ja Mihkel Laansalu. Suvel toimus Tartus traditsiooniline Georg Hackenschmidti mälestusvõistlus, kus küll põhiosa võistlesid täiskasvanud, kuid osades kaaludes maadlesid ka noored. Joosep Künnap saavutas kehakaalus -42 kg. 2. koha ja Aimar Pikk -50 kg 3. koha. Maadlejate sügishooaeg algas septembris Võrus, olümpiavõitja Eduard Pütsepa mälestusvõistlusega, kus Tartu valla noored korjasid taas medaliheitlustes hinnalisi kohti: Aimar Pikk I, Janek Alekand ja Joosep Künnap II, Endi-Brendon Timofejev ja Anti Privits III.

SPORT

Maadlejate sügishooaeg algas septembris Võrus, olümpiavõitja Eduard Pütsepa mälestusvõistlusega, kus Tartu valla noored korjasid taas medaliheitlustes hinnalisi kohti: Aimar Pikk I, Janek Alekand ja Joosep Künnap II, Endi-Brendon Timofejev ja Anti Privits III. Kuna 2008 aasta oli eesti kõige tuntuma maadleja Kristjan Palusalu sünniaastapäev, siis võib oktoobris peetud Kristjan Palusalu rahvusvahelist mälestusvõistlust täiskasvanutele pidada aasta kõige esinduslikumaks ja tähtsamaks maadlusvõistluseks. Peale Eesti tippude võis sellel suurvõistlusel näha maadlemas paljude riikide tippmaadlejaid, olümpiavõitjad ja maailmameistreid. Eesti meeste medalisaak jäi seekord oodatust väikemaks, koju jäeti vaid 3 medalikohta. Eksmaailmameister Heiki Nabi võitis esikoha ning Toomas Proovel ja Tõnis Naarits olid mõlemad pronksmedali väärilised.

6

Mälestuskivi Kristjan Palusalu poolt istutatud tamme juures Jõgeval.

Tartu valla maadlejate kohad "Vooremaa" auhinnavõistlustel: teise koha auhinna võitsid Joosep Künnap, Keyt Muuga ja Marek Kadai; kolmanda koha väärilised olid Anti Privits, Aimar Pikk ja Mihkel Laansalu. 2008 aasta viimaseks võistluseks oli traditsiooniline rahvusvaheline Lähte Jõuluturniir noortele. Turniirist võttis osa 124 noort maadlejat Tartust, Tartumaalt, Jõgevamaalt, Pärnumaalt,Valgamaalt, LääneVirumaalt ja külalised Ida-Soomest ja sõprusvallast Jyväskylast Vaajakoskist. Kui 2007.a. jõuluturniiri aastal võitsid Tartu valla maadlejad kokku 6 auhinnalist kohta aga esikoht jäi tulematta, siis sellel aastal hoidis meie au üleval Joosep Künnap tulles võitjaks kehakaalus -46 kg., kehakaalus -29 kg olid finaalis eelmise aasta finalistid ja ka sellel korral ei suutnud Janek Alekand enda oskusi realiseerida, seega 2. koht; kolmandad koha võitsid Aimar Pikk,Keyt Muuga ja Ahti Privits. Olgu märgitud, et Joosep võitis Jõuluturniiril esikoha juba neljandat korda, enam kordi on võinud vaid Rainer Änilane ja Timo Tampel. Lõpetuseks soovin noortele maadlejatele vastupidavust treeningutel,sest võidud tulevad ainult läbi treeningute.

Vahi külas elava tuntud maadleja Vello Pärnpuu järjekordne võit. Vello on kümnekordse vabariigi valdade köieveovõistluse võitnud Tartu valla meeskonna liige.

Vahi külas elava tuntud maadleja Vello Pärnpuu järjekordne võit. Vello on kümnekordse vabariigi valdade köieveovõistluse võitnud Tartu valla meeskonna liige. 2008 aasta sisse jäi veel hulgaliselt teisi maadlusvõistluseid, nii maakonnasiseseid meistrivõistluseid kui ka mälestusturniire, kus meie noored matimehed maadlesid ikka medaliheitlustes ja suures osas oldi ikka esimeste seas. Teiste maadlusvõistluste seas sooviks esile tuua veel toreda võistluse Jõgeval ajaleht "Vooremaa" auhindadele, kus suur rõhk oli pandud võistluse korralduslikule poolele ja loomulikult Kristjan Palusalu mälestusele. Võistlust austas oma kohalviibimisega ka kahekordne maailmameister August Englas. Tähtis on ka teada, maadluskuulsuste Kristjan Palusalu ja August Englase poolt on Jõgeva linna parki tammed istutatud.

Kahekordne maailmameister August Englas istutatud tamme juures.

7

AEG PILDIS

Noorte maadlejate jõuluturniiri avarivistus Lähte spordihoones.

Edukad noormaadlejad Marek Kadai, Joosep Künnap, Aimar Pikk, Mihkel Laansalu.

Kati esimene võit.

Künnapite pere maadlusturniiri jälgimas.

Spordikooli diektor Rein Lellep koos sõprusvalla Jyväskyla maadlustreeneritega.

Lähte kooli jõululaat.

Hetk Lähte kooli jõuluballilt.

Minnakse koolivaheagsele matkale.

KÕRVEKÜLA ALEVIKU

8

9

TÄNAVANIMEDE NIMETAMINE

AEG PILDIS

10

Veepump pumpab järvevee lumekahurisse.

Lumekahur toodab Palalinnas kunstlund.

Petanque kaunistusega.

Lumesahkadel tööd ikka on.

Uut hooaega ootamas

Koolitunnis.

12. jaanuaril avati taas Lähte kohvik

Kohviku perenaine Kersti.

11

Jaan Koorti näitus pealinnas

Valter Toots

eie kodukandis, meie Vooremaa Kalevipoja künnivagudel kõndinud ja sirgunud suurmehe tähtsat daatumit ­ 125-ndat sünnipäeva pidas meeles heade mõtete linn ­ kodulinn Tartu, kus ligi kaks kuud oli linna esinduslikus kunstikoldes Raatuse Galeriis kunstihuvilistele avatud suure raidekunstniku tööde näitus, mis sai teoks tema tänase kolleegi skulptori Ahti Seppeti hoolel ja eestvedamisel. Juubelidaatumit pidas meeles ka koduvald. Kõrveküla raamatukogus, milline teatavasti kannab maakonna pearaamatukogu tähtsat staatust, tervelt kuu aega olid esitletud meie skulptori elu ja loomingut tutvustav ekspositsioon. On veelkordset teavitamist väärt tõsilõik, et Pupastverest pürit kunstniku sünnipäev vallamajas algas piduliku austushommikuga, mis oli omamoodi ainulaadne ja meeldejääv ning vääriks järeletegemist teistelgi taolistel tähtpäevadel. Koduvalla poolt üles näidatud tähelepanelikkus omakorda väljendas tõsist suhtumist oma suurmeestesse, kes on Eestimaale toonud mitte ainuüksi kuulsust, vaid mis tähtsam ­ rikastanud tema vaimuvaramut. Just selliste suurnimede meelespidamine vabariigi juubeliaastal on üks mosaiik EV 90 pidulike sündmuste pannos. Kunstniku väljapaistvat loomeisiksust tema juubelidaatumiga seostatuna pidas meeles mitte üksnes kodulinn ja koduvald. Ja ehkki meie pealinna Kadrioru kunstitemplil, kallil ja kuulsal KUMUL, oli palju muid tähtsaid tegemisi, millistest mõned õsnagi öllesummereid meenutavad, ei jäänud Jaan Koorti tähtpäev Tallinnaski tähistamata. Kunstniku sünnipäeval 6ndal novembril toimus pealinna Jaan Koorti tänaval tema elutööd ja loomingut tutvustava ekspositsiooni avaüritus. Tänuväärne ettevõtmine sai teoks kunstniku nime kandval tänaval asetsevas koolis ­ Lasnamäe Vene Gümnaasiumis. Sündmusea on seotud teinegi üllatus ­ kool tahab tulevikus kanda Jaan Koorti nime. Veel tahetakse olla kunstniku nime väärilised ja seda tahtmist mitte ainult sõnade vaid tegudega näidata. Juba juubeliaasta kevadel, möödunud õppeaasta viimasel veerandil kooli õpilaste koda arutas nimetaotluse ettepanekut ja otsustas uurida taotluse elujõulisust. Selleks kuulutati välja ülekooliline J. Koorti elu ja loomingut tutvustavate õpilastööde konkurss. Nagu veendus vallarahva esindus, kes külastas kooli, olid tulemused enam kui suurepärased. Selle tunnistuseks oli kunstniku sünnipäevaks üles seatud hoolikalt tehtud näitus, milline tutvustas kunstnikku kui mitmekülgset loomeisiksust. Välja oli pandud korralikud värvikoopiad kunstniku maalidest, arvukalt fotokoopiaid Jaan Koorti skulptuuridest, esindatud olid rakenduskunsti näited ja keraamika. Vallarahvale jäi mulje, et koduvalla ekspositsioon ja kunstniku tutvustus pidi alla vanduma koolis nähtule. ne". Puhketeenuste mitmekesistamist ja majandustegevuse keskkonnasäästlikkuse suurendamist toetab meede ,,Keskkonnasõbralike elamis- ja puhkevõimaluste mitmekesistamine". Kogukonna tugevdamiseks ning avalikuks kasutamiseks mõeldud objektide rajamiseks ja arendamiseks saab küsida toetust meetmest ,,Jätkusuutlikud kogukonnad". Noorte tegevusvõimalusi laiendavaid projekte toetatakse meetme ,,Noorte suurema sidususe saavutamine kogukonnaga" kaudu. Organisatsioonide-vahelise koostöö ja arendustegevuste toetamiseks on meede ,,Võrgustike arendamine ja teadmuse ülekanne". Toetust saavad taotleda TASi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud ja omavalitsused. TASi piirkonna moodustavad 16 valda Tartumaal: Võnnu, Meeksi, Alatskivi,Peipsiääre, Vara, Haaslava, Mäksa, Kambja, Nõo, Konguta, Puhja, Laeva, Ülenurme, Luunja, Tartu ja Tähtvere. Toetust saavad mittetulundusühingud,

SÜNDMUSED

Tutvumisretkele ,,pani krooni pähe" 8nda klassi õpilaste poolt esitletud kinofim meie pupastverelase elutööst. Mulje oli, et see kooliõpilaste tõõ ,,annab silmad ette" mõnelegi ETV ja teistegi tänaste tegijate töödele. Üldmulje nähtust jäi kui tõsisest, muljeterikkast ja sisukast loometööst. Linatööle on koostatud kahekeelsed saateja tiitritekstid, antud helitaust. Õpetajate kõrge hinnangu sai sõnaline saatetekst oma sisukuse ja emotsionaalse värvikusega. Konkursi võitjaks tunnistati kooli 8-nda klassi kunstihvilised. Oleks ülekohtune mitte mainida kooli ,,oma Jaan Koorti", kes valmistas-vormis kunstniku kõige kuulsama taiese ,,Metskits" teisiku, millist esitleti isegi Tallinna ,,Linnalehes". Kooli õpilased ja õpetajaskind kavatsevad järgmisel kevadel, kui mitte enne, ära käija kunstniku sõnnipaigas, et paremini tunda inimest, kelle nime kannab nende tänav ja ehk peatselt ka kool. Tahetakse tutvust sobitada ka kunstniku kodukoha gümnaasiumiga, mille meediaklass pakub huvi tallinlastelegi. Hoolika ühistöö tulemusena sündinud näitus jääb kooli püsinäitusena. Täna on päevakorral J. Koortile ja tema loomingule pühendatud tubamuusemi probleem. Lühiinformatsiooni lõpetuseks olgu mainitud, et Jaan Koorti tänaval asuv Lindakivi kultuurikeskus kavatseb gümnaasiumi õpilaste poolt koostatud näitust tutvustada tallinlastele oma kaasaegses galeriis ja selle kohviu siduda Jaan Koorti nimega, kes teatavasti oli nii Tartu Werneri kui Tallinna kunstirahva kohvikute sagedane külaline. sihtasutused ja omavalitsused kuni 90 % ja ettevõtjad kuni 60 % projekti abikõlblikust maksumusest. Maksimaalne toetussumma ühe taotleja kohta on 1 500 000 krooni. Toetus erinevate tegevuste elluviimiseks tuleb Euroopa Liidu Leader-programmist. Meetmete ja taotlustingimustega saab lähemalt tutvuda TASi koduleheküljel www.tas.ee. Lisainformatsiooni küsida tel. 743 0088 või e-posti [email protected] teel. Taotluste vastuvõtu alguskuupäev sõltub sellest, millal Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet kinnitab TASi rakenduskava nõuetele vastavaks. Taotlusi plaanitakse vastu võtta alates 16. veebruar 2009 kuni 2013. a. sügiseni. TAS korraldab 20. jaanuarist 26. veebruarini valdades meetmete infopevd. Infopäevad on osalejatele tasuta, täpsemat teavet saab TASi veebilehelt.

M

Tartumaa Arendusselts alustab projektitoetuse taotluste vastuvõtmist

Kristiina Liimand

16. veebruaril 2009 plaanib Tartumaa Arendusselts (TAS) alustada Leader meetme raames antava projektitoetuse taotluste vastuvõttu. Käivitatakse TASi strateegia kõik kuus meedet ning projekte rahastatakse aastal 2009 orienteeruvalt 10 miljoni krooni ulatuses. TAS keskendub oma tegevuses noortrlr, ettevõtjatele ja küladele-kogukondadele eesmärgiga edendada elu Tartumaal. Meetme ,,Asukohapõhised tooted ja teenused" abil soovime panustada mittetulundusühingute ja ettevõtete toodete pakkumisele ja teenuste arendamisele. Uudsetel ideedel põhinevate toodete jateenuste arendamist ja turustamist toetab meede ,,Väike-ettevõtluse toetami-

MAANAISTE ELUST ,,Maanaine ­ ilu andja ja kultuuri kandja"

Elle Ott

Tartu Maanaiste Liidu juhatuse liige, konverentsi projektijuht

12

Sellise teema oli valinud Tartumaa Maanaiste Liidu juhatus VI Baltimaade maanaiste konverentsile, mis seekord peeti jälle Eestimaal Tartus. Ühtlasi tähistati antud konverentsi raames ka Tartu Maanaiste Liidu tegevuse 15. aastapäeva. Siinkohal on paslik ära tuua Tartu maavanema pr. Esta Tamme soojad õnnesoovid: ,,Õnnitlen teid aastapäeva puhul. Küllap imestate isegi, kui kiiresti on viisteist aastat möödunud, kui palju on selle aja Tartu Maanaiste Liidu 15.sünnipäeva tähistamine Luunja kultuurimajas. jooksul juhtunud ja muutunud. On väga Kolme vabariigi maanaised torti lõikamas. ilus, et te olete sellel tormilisel ajal hoidnud püsiväärtusi ­ maa, pere, kodu, kul- Läti ja Leedu delegatsiooni juhid ja TML-i tuur. Maanaiste seltsitegevus loob mõtte- liikmesseltsid. sideme ka sõjaeelse Eesti vabariigiga ning Tartu Maanaiste Liidu esinaine Urve Kaakannab sel viisil meie järjepidevust. sik tänas kõiki endisi ja praegusi juhatuse Nüüd, mil maalähedus ja isetegemine on liikmeid, naisseltside esinaisi, kohale tuljälle ausse tõusmas, jätkub teie tegemis- nud külalisi ja sponsoreid, kingituseks seotesse uusi avaraid väljavaateid ja väljakut- ti kõigile ette TML-i juhatuse liikme Ene seid. Soovin teile jõudu ja energiat, haa- Pae valmistatud imekaunis põll. Õhtut airamaks kaasa eriti nooremat põlvkonda, tasid sisustada Lähte naiskoor, Haaslava kelle kaudu maanaiste seltside väärikad meeskoor, Väägvere külakapell, peomelu traditsioonid võiksid tulevikus jätkuda ja ohjas ja suunas Astrid Hallik. Siinkohal tänu ka Atlantise kokkadele ja kelneritele, areneda." Tartu Maanaiste Liidu 15. sünnipäeva kes olid katnud kauni peolaua ja pakkutähistamine Luunja kultuurimajas. Usun, et iga inimene, lugedes seda tervi- sid maitsvaid sünnipäevaroogasid. Sügav Võõrustajad Leedu delegatsiooniga. tust ja neid häid soove, tunneb südames, kummardus Luunja kultuurimaja haldajatele ja valdajatele ­ saime maakonna Need kaks imeilusat tegusat päeva annaet see on mõeldud just talle. avaraimas saalis maha pidada meeleoluka vad meile õiguse öelda, et seni, kuni püsib Baltimaade maanaiste konverents toimus juubelipeo! alles tegus, toimekas ja oma ettevõtmistes 14.-15.oktoobril. Esimesel päeval külastavõimas maanaine, ei kao ka ilu ja kultuur sid meie külalisdelegatsioonid Eesti Põl- Laupäeval toimunud konverentsil esinesid meie ümbert. lumajandusmuuseumi, kus saadi maitsta Rahvakultuuri Arendus- ja koolituskeskuomatehtud leiba ja tutvuda maaeluga läbi se Tartumaa spetsialist Astrid Hallik, kes Konverentsi lõppedes jäi kõlama soov ja sajandite. Ülenurme Käsitöö-ja Rahvus- rääkis maanaisest kui ilu andjast ja rahvus- tahe korraldada edaspidi ühiseid suviseid kultuuri Selts ,, Nurmenukk" pakkus või- kultuurikandjast; Eesti Rahva Muuseumi käsitöömeistrite suveseminare, laatasid ja malust külastada oma uusi ruume ja tutvu- giid-metoodik Virve Tuubeli ettekanne näitusi ning vahetada lektoreid. Maanaiste da naiste poolt loodud iluga. Külalised olid ,,Sõbast vaibani. Naiste käsitöö läbi aegade" organisatsioonid saavad ja peavad olema vaimustuses nii käsitöönaiste tehtust kui kujunes väga sisutihedaks ja meeldivaks üheks lüliks, kelle kaudu antakse põlvkonka tingimustest, milles ülenurmelased ja eeskätt selle tõttu, et palju oli fotomater- dade viisi edasi oma teadmisi ja oskusi. jali ja esitleti nii rahvarõivaid kui ka tänanende sõbrad-tuttavad tegutseda saavad. päevaseid riideid, mille tegemisel on palju Konverents võeti ka filmilindile ja siinjuuReede õhtuks oli TML-i juhatus palunud kasutatud Eesti rahvuskäsitöö mustreid. res tänusõnad firmale Kämmu Disain. kõiki oma sõpru-tuttavaid Luunja kul- Väikesel moedemonstratsioonil näidatu tuurimajja, kus peeti üks korralik ja lust- autoriks on vabariigis tuntud käsitöömeis- Lõpetuseks Rõngu maanaiste lausutud sõlik sünnipäevapidu. Selle alguses kõlasid ter Aina Kirsipuu, kes oli ka ise konverent- nad: ,,Maanaine võtab oma jõu õhust ja tervitused Tartu Maanaiste Liidu patroo- si külaliste hulgas. maast, veest ja mullast, mis kallim kullast; nilt Jaan Õunapuult, Tartu Omavalitsuste teab töö tähtsust ja leiva hinda." Liidu esimehelt Aivar Soobilt. Tervitama Ilmeka sõnavõtuga esines Tartumaa Käsiolid tulnud Eesti Põllumajandusmuu- töö Keskseltsi esinaine Maire Henno. Toseum, Eesti Vabaharidusliit, Lääne- Viru- redaid elamusi ja ohtrasti häid ideid said maa Maanaiste Liit . Häid soove jagasid kuulajad Leedu ja Läti delegatsiooni esindajate ettekannetest.

13

Purjetamine on elu ehk möödunud aasta Saadjärve jahtklubis

Marge Kohtla

HOBID

gavust, veetemperatuuri, taimestikku ja läbipaistvust uurimas. Suurt rõõmu valmistab see, et noored ja täiskasvanud üha enam järve äärde tee leiavad - tullakse pereti aerupaadiga sõitma või püütakse hoopis tuult purjedesse. Ka abiellu astuvad paarid ei pea paljuks jahilt või parvlaevalt pruudi nime lendu lasta või hoopiski uputada.

T

aas on üks aastaring täis ning oleme astunud uude, 2009. aastasse. Mis Lisanna Unt aga jäävad meenutama möödunud aastat Saadjärve jahtklubis? Kõhklemata võib öelda, et hulk särasilmseid purjespordi- na meistriks. Traditsiooniliselt toimusid sõpru, pikenenud paadisild, remondist Saadjärve karikavõistluste kolm etappi ja tulnud Messalina ja Tartu Kalevi Jahtklu- laste purjelaager - juulikuu lõpus oli jahtbi purjetajate edukas esinemine nii kodu- klubi terve nädala laagripaigaks ligi 70 lapkui välismaal.Veebruaris sõbrapäeva paiku sele. Purjelaager tipnes Saadjärve veesporvõtsid Poolas mõõtu jääpurjetajad - toi- dipeo ja regatiga, mis viis üle 40 purjetaja musid Euroopa juunioride meistrivõist- jahtklubist Tabiverre ning siis juba tagasi lused. Juba mitmendat aastat järjest näi- jahtklubisse. Lisaks Optimistidega võisteltas oma võitlusindu ja oskusi edukalt Ken nud lastele tõi regatt järvele hulga Lut e, Kaur, kes 49 osalejaga Ice-Optimist klassis kompromissjahte, katamaraani, 470- ja saavutas tubli 17. koha. Mainimata ei saa Finn-klassi esindajad. Karikavõistluste koljätta ka vaprat Lisanna Unti, kes tuli sa- me etapi lõpuks selgusid septembris aga mas klassis 38. kohale. Mõlemad noored parimad Optimist-, Lut - ja 470-klassi esinesid suveperioodil edukalt ka kodu- purjetajad. Purjetamise kõrvalt tegelesid maal - Lisanna oli Eesti meistrivõistlustel jahtklubi liikmed ja tublid abilised ehitaOptimist-klassis tüdrukute arvestuses tei- misegagi - kuna jahtklubis on oma kodu ne, Ken tuli üheksandaks. leidnud üha enam jahte, tuli sildumise Nagu ikka algas järve ääres jahtklubis paremaks korraldamiseks pikendada oleusinam askeldamine soojade kevadiste il- masolevat paadisilda. Mitu pikka tööpäemadega - klubi territoorium vajas korras- va ning uus sillaosa võiski järves oma koha tamist, paadid sättimist ning hooaeg ava- leida. mist. Tallinnast Piritalt toodi Saadjärvele Tihedad tööpäevad olid jahtklubi parsuur merejaht. Põhjaliku uuenduskuuri vel - jaanipäeval sõidutas parv traditsiooläbis sinine poolsajandivanune puulaev niliselt Kukulinna jaanipäevalisi; sellel korMessalina, mis sai oma remondijärgset raldati erinevaid seminare, firmad pidasid minemist näidata juulis Võrtsjärve nädala suvepäevi ning tihedad külalised olid ka regatil, kus jahi meeskond tuli Tartu lin- looduskooli õpilased, kes käisid järve sü-

Abiellujad jahtklubis

Suvest meenuvad aga näiteks ka noored, kes Saadjärve ääres esimest korda kanuusse istusid. Nagu eestlastele omane alul ei saadud vedama, pärast pidama. Või noormees, kes tahtis väga purjetada, ent siiski tuli järve ääres hirm nahka - ometi kujunes tema plaanitud tunnisest sõidust mitmetunnine õppepäev. Igatahes teeb inimeste rõõmsate nägude nägemine heameelt ning tekib lootus, et ehk tärkab neiski mingi pisik, mis neid ikka ja jälle veele toob. Ilma veeta ei saa aga jahtklubigi - hetkel käivad ettevalmistused uueks hooajaks ning kui külmataat lubab, näeb järvejääl kihutavaid jääpurjekaidki. Mast mutta või siis hoopis positiivsemalt - tuult purjedesse! Navigare vivere est - purjetamine on elu!

Kas alanud on robotite invasioon?

bootika, et edendada robotiteadus Eestis. Kooliroboti projekti raames käiakse koolides esitlemas robotite showd ning veidi vanemate õpilastega õpitakse töötoas ka robotite programmeerimist. Nii said ka Tiit Helm meie kooli 8. klassi noored kätt proovida Lähte ÜG infojuht robotite liikuma õpetamisega. Aasta alguses jõudsid majja aga juba Kostab müstiline muusika, robotikuninga esimesed 6 kooli oma robotit. Tegemist kiretu manööverdamisega kaasnev moo- on LEGO väljatöötatud õppevahendiga torite vaikne surin ­ see kõik on vaid sis- LEGO Mindstorms, mille komplekti peasejuhatus järgnevale. Siis äkki kostuvad miseks osaks on robot nimega NXT. Liründava robot-skorpioni astla naksatused saks on kaasas ka erinevad moodulid ning ning kui üks mees astus ohule vastu ro- lisaseadmed nagu mootorid, sonar, puubotite armee. Kolksatades põkkusid vasta- te-, valguse- ning ­ heliandurid. sed ning kui vaenlane oli tagasi löödud, liiEsmalt hakkavad robotite ehitamise kusid robotsõdurid tansiskleval ,,sammul" ning programmeerimisega tegelema arvutagasiteed otsides oma lähtepunkti tagasi. tiringi õpilased vastava koolituse läbinud Tegemist pole ,,Tähtede sõja" järjekord- arvutiõpetaja Toivo Reitalu juhendamisel. se seeriaga, vaid nii esitleti detsembri al- Loodetavasti leiavad robotid peagi oma guses Lähte koolis robotite teatrit. Tartu koha ka gümnaasiumi tehnoloogiasuuna Ülikooli juures tegutsevad arvuti- ning ro- õppekavas. botihuvilised on moodustanud MTÜ Ro-

Aap Kirsel tutvumas uue robotiga.

Uudsete õppevahendite soetamist on 50% ulatuses toetanud Tiigrihüppe SA.

Lähemalt vaata: http://www.robootika.ee/lego http://www.robootika.ee/lego/failid/NXT_robot_Tutvustus.pdf

UUED RAAMATUD Uusi raamatuid valla raamatukogudes

Koostas Kaja Schulz

Ergon Ergonoomilised soovitused. 276 lk., tlk. Virve Sirak, TTÜ Kirjastus 2008

14

Selle, 128 ergonoomilisest soovitusest koosneva väljaande eesmärgiks on anda abi ohutuse, tervise ja töötingimuste paran parandamiseks. Siin on lihtsaid, praktilisi ja odavaid lahendusi, mida saab rakendada mitmesugustes valdkondades. Abiks on pildid. Käsiraamatus olev ergonoomika küsimustik aitab kergesti hinnata töökohtade ergonoomilisust.Raao mat on valminud Rahvusvahelise Tööbüroo ja Rahvusvahelise Ergonoomika Ühingu koostöös. Leidu Leidumus: Kõrveküla

Mart Laar, Andres Herkel, Kuuba südames. 144lk., Varrak 2008 Mart Laar ja Andres Herkel vaatlevad Kuuba kommunismi kujunemist ja tänapäeva, kirjeldades erilise kaasaelamisega vabad vabadusvõitlejate maailma ning isiklikke kokkupuuteid nendega. Mart Laar on korduvalt külastanud Kuuba pagulasi v ning vahendanud neile Eesti teed vabadusele. Ta on ka mainekatest ühiskonnategelastest koosneva Rahvusvahelise Kuub Kuuba Demokraatiakomitee liige. Andres Herkel osales 2007. aasta suvel Kuubas salamissioonil, kus kohtus tähtsamate dissidentidega, kes parasjagu ei olnud vangis. Reisi käigus tuli tal tegemist teha ka Kuuba eriteenistustega. Leidu Leidumus: Kõrveküla, Lähte

T Elo Tuglas, Tartu päevik 1928-1941. 504 lk., Tänapäev 2008 Friede Friedebert Tuglase abikaasa Elo päevik maalib ilmeka pildi Eesti Vabariigi aegsest Tartust, selle intriigiderohkest vaimuel muelust ning tolleaegsetest kultuuritegelastest. Päevik on illustreeritud fotodega Eesti Kirjandusmuuseumist ja Tuglaste p pildikogust. Leidu Leidumus: Kõrveküla, Lähte

Paul Ariste, Mälestusi. 362 lk., Eesti Kirjanduse Selts 2008 A Paul Ariste oli soome-ugri keeli uurivate teadlaste mitme põlvkonna vaimne tuletorn, alati reibas ja rõõmus. Kuid oma pikas elus nägi ta ka näguripäevi, millest rääkimisel oli ta väga napisõnaline. Mälestusteraamatus paotab Ariste stalin stalinlike ülekuulamistubade ja vangikongide uksi ning hilisemat põlu all olemist. Raamatu saateks on Ariste kirjutanud, et hakkas mälestusi üles tähendama jõulupäeval 1978 haiglas infarktist toibunult. Viimased read on ta kirja pannud m mõni päev enne jõule 1984. Sel ajavahemikul on ta mälus heitnud pilke alates aastast 1905 kuni 1950. aastate keskp keskpaigani. Ariste mälestused trükiks ette valmistanud ajakirja Akadeemia toimetaja Mart Orav on lisanud tekstile rohke rohkesti fotosid. Leidu Leidumus: Kõrveküla, Lähte, Vedu

Juhan Nurme, Ligimene. 448 lk., Varrak 2008 Juhan Nurme18-aastaselt halvatud alakehaga ratastooli jäänud autori jutustus oma elukäigust, inimestest, kellega ta kokku on puutunud ja sellest, kuidas ka pärast haigust ja operatsiooni eluga toime tulla ja sellest rõõmu tunda. Raao mat on kirjutatud optimistlikult ja elutargalt, sest autor on inimene, kes pole lasknud ennast elul muserdada. Leidu Leidumus: Härma, Kõrveküla

Gertr Gertrud Hirschi, Mudrad. Sinu käte jooga. 212 lk., sari Tervis Pluss raamat, Ajakirjade Kirjastus 2008 Mudr Mudrad on käte ja sõrmede jooga asendid, millest on abi: füüsiliste vaevuste leevendamisel, emotsionaalsete probleemi leemide tervendamisel, energiavarude laadimisel, suhete parandamisel, igapäevaprobleemide lahendamisel. Raamat sisald sisaldab ka hulgaliselt kogu keha mudrasid ja harjutusi selleks, et võimendada meditatsiooni ja jooga praktikat. Leidu Leidumus: Kõrveküla, Vedu

15 August Kree ­ 85

Heino Sepp

JUUBILAR

ugust Kree sündis 21. jaanuaril 1924. aastal Soomaal asuvas Lehtsaare talus. Läbi Olustvere põllukooli, Alatskivi ja Otepää jõudis ta märtsis 1952. aastal Sootagale. Vanem- ja peaagronoomina töötas August kuni 10. jaanuarini 1962.a., mil ta määrati Sootaga sovhoosi direktoriks, kus ta töötas kuni pensionileminekuni 18. aprillil 1986.a.

A

Töö kõrvalt lõpetas August Kree Eesti Põllumajanduse Akadeemia Agronoomiateaduskonna ja kaitses põllumajandusteaduste kandidaadi kraadi rohumaade alal. August Kree töömeheaastatest on palju kirjutatud, kuid seekord otsustasin tema käest küsida, kuidas on need pikad pesioniaastad möödunud?

Kas Sul jätkus tahtmist peale pikaajalise sovhoosi juhtimise lõpetamise tegeleda ühiskondliku tööga?

Tegevust jätkub ka koduaias?

­ 8 aastat olin Eesti Jahimeeste Seltsi nõukogu ja revisjonkomisjoni liige. 15 aastat olin Tartu Jahindusklubi juhatuse esimees. Alates 1987.a. olen Tartu Jahindusklubi revisjonikomisjoni esimees.

3 korral valiti mind Tartu vallavolikokku. Pidevalt olen tegelenud jahimajanduse arendamisega, kuuludes Vahelaane jahiseltsi.

­ Kunagi pole tööst puudus. Aias on meil nii köögivilju kui marju. Olen aidanud hooldada ka metsataimede istandust.

Sovhoosi direktorina olid Sa abikaasa Milviga tõsine rännumees. Kas pensionärina olete ka reisinud?

­ Oleme käinud Rootsis, Sveitsis, Taanis ja palju kordi Saksamaal, kus meil palju tuttavaid, kes ka meid külastavad ja sageli jahil käivad. Jõuludeks saime 12 saksa pere käest õnnitluskaartid.

Kas praegune pension võimaldab ära elada?

Jahilaskurina olen aidanud kaasa valla jahilaskesportlaste tegemistele. Võistelnud jahilaskmises olen vabariigi veteranide, piirkondlikel Emajõe mängude ja omavalitsuste võistlustel.

Kuidas on lood jahilkäimisega?

Jahimehe toanurk.

­ Jahilkäimine on minu elupõline hobi. Mis saab veel paremat olla, kui viibida vabas looduses, metsas. Ega jahisaagi üle saa ka nuriseda. Küttinud olen põtru, metssigu, hunte, karu, hirve.

Minu teada oled Sa suur metsaarmastaja?

­ Tuleme toime, abi küsinud ei ole. Päris normaalseks elamiseks pensionist ei jätku, tuleb ikka lisa teenida. Meil on põhimõte, et las noored kasvatavad oma peresid, meie saame ikka hakkama. Rõõm on meie tütrest ja pojast ning nende lastest, keda on 7 (6 poissi ja 1 tüdruk).

­ Metsaga olen ma seotu juba lapsepõlvest. Pensionipõlves on metsa hooldamine ja istutamine olnud üks minu lemmiktegevusi. Olen suutnud korraldada metsaistutamist 12 ha. Noore istandike kõrvalt olen korrastanud 1500 m kraave, et liigniiskus ära juhtida. Hooldusraiega saan meie maja tarbeks vajalikud 15­20 ruumimeetrit küttepuid.

Parimad õnnesoovid auväärse juubelisünnipäeva puhul. Päikest ja ettevõtmisi Sinu päevadess. Täitugu Sinu soov, et oma silmaga saaksid näha suureks kasvanud rajatud kuuse- ja kaseistandikke.

Hinnalised hirvesarved.

ÕNNITLEME

SÜNNIPÄEVALAPSED VEEBRUARIS

100 85 80 75 ELISE-AMANDA LUHA LAINE-ROSALIE KÕND MAGDA-HELENE TREI HELJU KLAASSEN KOIDULA HENNO PÄRJA KIVI INGRID KASK 70 AINO ORNEFELDT HELJU TARO JUHAN NOORMETS ELVI KOTSALAINEN VAIKE MÄNNINGU 65 TOIVO ERM OLEG VOROBJOV VELLO LEHTSALU 60 SIIRI TATTAR VALENTIN VELBAUM LEMBI RATASSEPP TAMARA TRETJAKOVA PEEDU KASEMETS 10.II 12.II 20.II 28.II 05.II 22.II 27.II 02. II 04.II 20.II 27.II 28.II 12.II 19.II 27.II 04.II 05.II 10.II 24.II 26.II

TEATED

Lähte lasteaia BEEBIKOOL ootab pisikesi põnne tutvuma laulude, tantsude ja pillimänguga. Kolmapäeviti kell 16.30 Info tel. 5343 2933 Jana Käär

NÄITUS

Kõrveküla raamatukogus on alates 9. jaanuarist avatud näitus "Pildid Eesti elust Rootsis Eesti Vabariigi juubeliaastatel 1918 - 2008".

TEENUS

OÜ Paadikoda teostab järgnevaid töid: paatide müük,valmistamine, parandamine. Samuti klaasplasti ja vormitööd nii paatidele, autodele, kui ka bussidele. Info: www.paadikoda.ee [email protected] Tel. 557 2607 Germet Kesa

MÜÜK­OST

Eesti Metsamaakler (Sojamaa külas) · Müüb küttepuid. Info tel. 523 8674 või 744 6656 · ostab metsakinnistuid ja raieõigust. Tel. 528 5038, 744 6655

MÄLESTAME

GLORINDE JÕGI 25.10.1926 ­ 12.12.2008 25.10.1927 ­ 16.12.2008 26.01.1935 ­ 16.12.2008 27.10.1942 ­ 13.12.2008 06.09.1943 ­ 16.12.2008 28.03.1950 ­ 17.12.2008

SÜNDINUD

LARSEN LUBI REBECCA HALAPUU VIKTORIA ASSOR MARTIN OJALILL EGLE-LIIS VIIDING LIISA SUKK 29.11.2008 30.11.2008 04.12.2008 11.12.2008 22.12.2008 24.12.2008

MAIMU VAIN VIKTOR LEOVER JOHANNES LUGA KALJU GUTMANN REIN PÄRN

Väljaandja: Tartu Vallavalitsus ja Vallavolikogu Toimetaja: Heino Sepp | tel. 523 3972 E-mail: [email protected] Tartu Valla Kuukiri TASUTA

Tartu Valla Kuukirja saab elektrooniliselt lugeda valla koduleheküljelt aadressil: www.tartuvv.ee Trükk ja küljendus: AS Ecoprint

Mälestame töökat osakonnajuhatajat JOHANNES LUGA

Endise Kärkna osakonna töötajad ja Sootaga sovhoosi spetsialistid.

Information

kuukiri_A4_jaanuar_09.indd

16 pages

Find more like this

Report File (DMCA)

Our content is added by our users. We aim to remove reported files within 1 working day. Please use this link to notify us:

Report this file as copyright or inappropriate

898042