Read Kutsehaigused:TKKoht.qxd.qxd text version

Naomi Loogna

KUTSEHAIGUSED

Riskitegurid ja ennetamine

Tallinn 2007

Autor: NAOMI LOOGNA Professor, meditsiinidoktor Väljaandja: TEABEKIRJANDUSE OÜ Merivälja tee 5-E206, Tallinn 11911. Tel. 6300 904, faks 6300 901 [email protected] · http://www.teabekirjanduse.ee Seaduste ja määruste tekstid: http://www.riigiteataja.ee

ISBN: 978-9985-9783-2-0

© Teabekirjanduse OÜ 2007

SISUKORD

Saateks ......................................................................................................11 Kutsehaiguste probleemist Eestis enne ja nüüd ....................................13 Riski(ohu)tegurid tööl. Mis on kutsehaigus?..........................................17 Mõningaid ergonoomika küsimusi..........................................................21 Kuidas vältida kehalist ülepinget? ..........................................................23 Soovitusi õigeteks tööasenditeks ............................................................29 Tööülesannete vaheldumine ja puhkepausid ..........................................30 Milline peab olema töökoht? ..................................................................31 Kuidas vähendada vibratsiooni ja müra kahjulikku toimet?....................32 Kuidas vähendada keemia- (sh ka allergia) ning tolmuriski?..................35 Tehnilised abinõud ..................................................................................35 Kehalisest ülepingest põhjustatud kutsehaigused ................................39 Lihastehaigestumised ................................................................................41 Lihasevalu ehk müalgia ..........................................................................41 Lihasepõletik ehk müosiit........................................................................42 Möofastsiit ..............................................................................................42 Neuromüopaatia ......................................................................................42 Närvihaigestumised ....................................................................................45 Radikulopaatia (radikuliit) ......................................................................45 Kaelanärvipõimiku põletik ......................................................................60 Ühenärvihaigestumine ............................................................................60 Mitmenärvihaigestumine ........................................................................61 Kutsedüskineesia ....................................................................................63 Luude ja liigeste haigestumised..................................................................65 Liigesehaigestumine (artroos) ................................................................65 Randmeluude pehmumus ........................................................................69 Krooniline õlavarreluu põndapealiste põletik..........................................71 Kõõluste ja sidemete haigestumised ..........................................................72 Nn golfiküünarnukk ................................................................................72 Nn tenniseküünarnukk ............................................................................72 Õlaliigeseümbrusepõletik ........................................................................72 Ganglion (kooljaluu) ..............................................................................73 Bursiit (bursopaatia) ................................................................................73

KUTSEHAIGUSED · Riskitegurid ja ennetamine 3

Kõõlusepõletik (tendopaatia) ..................................................................75 Pihukile kontraktuur ................................................................................76 Kõõlustupepõletik ..................................................................................76 Kõõluseümbrisepõletik............................................................................79 Stenoseeriv tenosünoviit..........................................................................79 Stenoseeriv ligamentiit ............................................................................80 Randme ehk karpaalkanali sündroom......................................................82 Krooniline kõripõletik ................................................................................83 Veenide haigestumine ................................................................................84 Soovitused jalgade veenilaiendite vältimiseks ........................................88 Ülekoormushaiguste ravi ........................................................................89 Ravivõimlemine ......................................................................................90 Mürakahjustused (vaegkuulmine) ..........................................................94 Lubatud müratugevus ..............................................................................95 Müra mõju organismile ..........................................................................96 Müra toime kuulmiselundile....................................................................96 Kuidas kuulmiskahjustust kindlaks teha?................................................97 Vibratsioontõbi ........................................................................................99 Vibratsiooni iseloomustus ja toime..........................................................99 Üldvibratsioonist põhjustatud vibratsioontõbi traktoristidel ................101 Tähtsamad sündroomid ........................................................................102 Vaegkuulmine ........................................................................................103 Tööst põhjustatud allergiad ..................................................................107 Tähtsamad tööallergeenid ........................................................................107 Nikliühendid ..........................................................................................111 Kroomiühendid......................................................................................113 Koobalt ..................................................................................................113 Elavhõbedaühendid ..............................................................................113 Kaadmium ............................................................................................114 Uraan ....................................................................................................114 Muud metallid........................................................................................114

4 KUTSEHAIGUSED · Riskitegurid ja ennetamine

Hüdrokinoon ja metool ..........................................................................114 Arseeniühendid......................................................................................115 Vasevitriol..............................................................................................115 Daconil (chlorothalonil) ........................................................................115 Formaldehüüd (metanaal)......................................................................116 Epoksüvaigud ........................................................................................118 Atsiridiine sisaldavad värvid ja lakid ....................................................118 Ultraviolettkiirguse abil kõvendatavad värvid ja lakid..........................119 Atsetoon ................................................................................................119 Nitrolakid ja -värvid ..............................................................................119 Ammoniaak ja väävelvesinik ................................................................120 Kivisöe- ja naftatooted ..........................................................................120 Pesemisvahendid ..................................................................................121 Kaitsekinnaste materjal (lateks) ............................................................121 Kosmeetiliste kreemide koostisosad......................................................122 Peruu palsam ........................................................................................122 Isotiasoliin ............................................................................................122 Kvaternaarium-15..................................................................................122 Glutaaraldehüüd ....................................................................................123 Kinoliin..................................................................................................123 Tsiraam ..................................................................................................123 Hüdrasiin ..............................................................................................123 Tsement..................................................................................................124 Põlevkivitooted......................................................................................124 Dietüülparafenüleendiamiinsulfaat ......................................................125 Asovärvid ..............................................................................................126 Parafenüleendiamiin ..............................................................................126 Ursool ....................................................................................................126 Dinitroklorobenseen ..............................................................................127 Ravimpreparaadid ................................................................................127 Antibiootikumid ....................................................................................128 Promasiin (aminasiin)............................................................................130 Prokaiin ................................................................................................131 Vitamiinid ..............................................................................................131 Disulfiraam ............................................................................................131 Piperasiin ..............................................................................................132

KUTSEHAIGUSED · Riskitegurid ja ennetamine 5

Ensüümid ..............................................................................................132 Organiekstraktid, seerumid....................................................................132 Taimsed allergeenid ..................................................................................132 Dekoratiivtaimed ..................................................................................132 Puuvillatolm ..........................................................................................133 Puidutolm ..............................................................................................134 Turbatolm ..............................................................................................135 Hiid- ja sosnovski karuputk ..................................................................135 Õietolm..................................................................................................136 Looduslikud vaigud ..............................................................................138 Okaspuuvaik ja tärpentin ......................................................................139 Söödajahu ja silo....................................................................................140 Teraviljatolm..........................................................................................142 Raamatukogutolm ....................................................................................142 Hallitusseened ja seente spoorid ..............................................................144 Päikesekiirgus ..........................................................................................138 Loomsed allergeenid ................................................................................146 Loomakarvad ja nahaosised ..................................................................146 Kalalõhn ja -lima ..................................................................................147 Dafnia ....................................................................................................147 Niitussid ................................................................................................147 Putukad..................................................................................................148 Allergilised kutsehaigused ....................................................................152 Kuidas allergiliste kutsehaiguste põhjusi kindlaks teha ........................152 Allergilised nahahaigused ....................................................................156 Naha ehitus ............................................................................................157 Allergiline kontaktdermatiit ja ekseem..................................................159 Allergiline fotodermatoos......................................................................160 Nõgeslööve ja angioödeem....................................................................163 Allergiline konjunktiviit ........................................................................168 Allergiline nohu ....................................................................................168 Bronhiaalastma ......................................................................................170 Allergiline alveoliit................................................................................175 Anafülaktiline sokk ..............................................................................177 Allergiliste haiguste ravi ja ennetamine ................................................180 Toksilised ärritavad keemilised ained....................................................185 Ärrituslikud nahakahjustused ja nende vältimine..................................185

6 KUTSEHAIGUSED · Riskitegurid ja ennetamine

Mürgistused ............................................................................................188 Mürgistused värvidest ja organilistest lahustitest ..................................188 Benseen, ksüleen ja tolueen ..................................................................189 Amüülatsetaat ........................................................................................190 Atsetoon ................................................................................................190 Triklooretüleen ......................................................................................191 Keevitusaerosoolide mürgistus..............................................................193 Etüleeritud bensiin ................................................................................193 Vingugaas ..............................................................................................194 Plii ........................................................................................................194 Elavhõbedamürgistus ............................................................................196 Hingamisteede kutsehaigused................................................................199 Krooniline bronhiit ................................................................................201 Kopsutolmumus ....................................................................................202 Silikoos..................................................................................................203 Keevitajate penumokonioos ..................................................................205 Asbestoos ..............................................................................................205 Keevitusaerosoolide toime ....................................................................206 Kutsenakkushaigused ............................................................................208 Puuknakkused ja nende vältimine ........................................................208 Puukborrelioos ......................................................................................209 Puukentsefaliit ......................................................................................212 Erlihhioos ..............................................................................................213 Tulareemia ............................................................................................216 Marutõbi ehk rabies ..............................................................................217 Suu- ja sõrataud ....................................................................................218 Brutselloos ............................................................................................218 Lüpsjakühmud ......................................................................................219 Trihhinelloos ehk keeritsusstõbi ............................................................219 Aktinomükoos ehk kiirikseentõbi..........................................................219 Leptospiroos ..........................................................................................220 Põrnatõbi ehk siberi katk ehk antraks....................................................220 Teetanus ehk kangestustõbi ..................................................................221 Erüsipeloid ehk ebaroos ........................................................................222

KUTSEHAIGUSED · Riskitegurid ja ennetamine 7

Ornitoos ................................................................................................223 Toksoplasmoos ......................................................................................224 Tuberkuloos ..........................................................................................225 AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) ..........................227 Viiruslik maksapõletik (hepatiit) ..........................................................228 Malaaria ................................................................................................229 Niitusstõbi ............................................................................................231 Kollapalavik ..........................................................................................232 Q- palavik ..............................................................................................233 Sügelised (scabies) ................................................................................233 Legionelloos ..........................................................................................234 Kutsekasvajad ........................................................................................235 Nahakasvaja ..........................................................................................235 Kopsukasvaja ........................................................................................236 Mesotelioom..........................................................................................237 Ülemiste hingamisteede kasvajad..........................................................237 Põiekasvaja ............................................................................................237 Leukeemia ja lümfoom..........................................................................238 Maksakasvaja ........................................................................................238 Kutsekasvajate vältimine..........................................................................238 Õhu- ja veerõhu muutuste tervistkahjustav toime ..............................239 Kõrgustõbi ............................................................................................239 Ülemäärase õhurõhu haigus ..................................................................239 Ekstreemsete (madalate või kõrgete) temperatuuride toime..............243 Organismi liigjahtumine ........................................................................243 Külmetus ja külmumine ........................................................................243 Jäsemete närvide ja veresoonte haigestumine ......................................244 Tuule ja õhuniiskuse toime....................................................................245 Kuumarabandus ....................................................................................246 Krooniline ülekuumenemine ................................................................247 Ioniseeriva kiirguse toime ......................................................................248 Mitteioniseeriv kiirgus ..........................................................................250

8 KUTSEHAIGUSED · Riskitegurid ja ennetamine

Elektri- ja magnetvälja toime tervisele ................................................254 Madalsagedusliku ja staatilise elektri toime..........................................254 Elektromagnetvälja mõju ......................................................................254 Kõrg- ja (üli)kõrgsagedusliku elektromagnetvälja toime ......................255 Ultraheli mõju tervisele..........................................................................256 Kutsehaiguste ennetamise üldpõhimõtted............................................258 Tööandja abinõud ....................................................................................258 Terviseedendus ......................................................................................258 Töötervishoid ja tööohutus töökohtadel ................................................258 Töötaja väljaõpe ....................................................................................261 Kutsesuunitlus ja kutsesobivus..............................................................261 Töötaja abinõud ........................................................................................263 Toitumine ..............................................................................................264 Õiged töövõtted ....................................................................................265 Tervisekontroll ......................................................................................265 Hoidugem kahjulikest harjumustest ......................................................265 Alkoholi tarvitamise hukatuslikud tagajärjed........................................267 Stress ....................................................................................................271 Läbipõlemissündroom ..........................................................................276 Ülekaalulisus ........................................................................................280 Tööandja tähtsamad kohustused ..........................................................286 Töövõtja tähtsamad kohustused............................................................289 Kutsehaigestumise registreerimine, teatamine ja uurimine ..............291 Kutsehaigestumise registreerimine ......................................................291 Kutsehaigestumise registreerimise vorm ..............................................292 Kutsehaigestumisest teatamine ............................................................293 Töötervishoiuarsti teatis kutsehaiguse diagnoosimisest ........................294

KUTSEHAIGUSED · Riskitegurid ja ennetamine 9

Kutsehaigestumise uurimine ................................................................295 Tööandja kohustused ................................................................................295 Kutsehaigestumise raport ......................................................................297 Tööinspektori kohustused ........................................................................299 Tööõnnetuse registreerimine, teatamine ja uurimine ........................300 Tööõnnetuse registreerimine ................................................................300 Tööõnnetuse registreerimise vorm ........................................................301 Tööõnnetusest teatamine........................................................................302 Arsti kohustused ......................................................................................302 Arsti teatis tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest ........................................................303 Tööandja kohustused ................................................................................304 Tööandja teatis tööõnnetuse toimumisest..............................................305 Tööõnnetuse uurimine............................................................................306 Tööandja kohustused ................................................................................307 Tööõnnetuse raport................................................................................309 Tööinspektori kohustused ........................................................................311 Töötajate tervise kontroll ......................................................................313 Kutsehaiguste loetelu..............................................................................317 Kasutatud kirjandus ..............................................................................325

10

KUTSEHAIGUSED · Riskitegurid ja ennetamine

SAATEKS

Suur osa Eesti elanikest puutub tööstuses, maamajanduses, aga ka mujal kokku ohuteguritega (kehaline ülepinge, müra, vibratsioon, keemilised ained, tolm, bioloogilised tegurid jms). Täiuslikumate masinate ja tehnoloogiliste protsesside ning uute keemiliste ainete juurutamine tööstuses nõuavad suuremat tähelepanu töötervishoiule ja võimalikele kutsekahjustustele. Mitte kõik, mida rakendatakse, ei ole tervishoiu seisukohalt positiivne. Seetõttu peavad kutsehaiguste põhjusi ja nende vältimise teid tundma mitte üksnes meditsiinitöötajad, vaid ka tööandjad ja eelkõige töötajad ise. Kutsehaigustel on oluline sotsiaalne tähendus, sest nad tabavad töövõimelisi isikuid ja põhjustavad ajutist töövõimetust. Töötajad kardavad vallandamist või vähetasuvat tööd. Seepärast pöörduvad nad haiguse algstaadiumis harva arsti poole ja haigust diagnoositakse peamiselt alles hilises staadiumis, kui töötaja on juba invaliidistunud. Oma tervist ei väärtustata. Üheks põhjuseks on nõrgal järjel terviseedendus ­ inimese tervist väärtustava ja hoidva käitumise, elulaadi ning tervisliku elukeskkonna sihipärane kujundamine. Seoses turumajanduslike suhete tekkimisega Eestis pööratakse sageli tähelepanu ainult kasumi saamisele, mitte töötervishoiule, kuigi on selge, et kulutused töötaja tervise säilitamiseks on tunduvalt väiksemad, kui kulub haige ravile, rehabilitatsioonile, sotsiaaltoetustele ja uute töötajate väljaõpetamisele. Iga töötaja on kohustatud oma tööülesannete täitmisel teadma ja kõrvalekaldumatult täitma töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning eeskirju. Väga olulised on töödistsipliin, töökultuur ja oma kutseala

KUTSEHAIGUSED · Riskitegurid ja ennetamine 11

hea tundmine. Tervist kahjustavate tööteguritega kokkupuutuvad inimesed peavad hoiduma alkoholi kuritarvitamisest ja suitsetamisest. Tööandja on kohustatud tagama ja kontrollima töötajate kutse- ja tööohutusalaseid teadmisi ja vajadusel viima läbi täiendõppe. Töövõtja peab saama tööandjalt tööohutusjuhendi, vajadusel ettenähtud isikukaitsevahendid ning sobiva tööriietuse. Käesolevas raamatus antakse ülevaade peamistest riskiteguritest. Põhitähelepanu on seejuures pööratud võimalikele kutsehaigustele ja töötervishoiule. Haigus loetakse kutsehaiguseks, kui töökeskkonna ohutegur on töötaja tervist mõjutades põhjustanud töötaja haigestumise. Selle raamatuga püüame täita veel ühe lünga töötervishoidu ja kutsehaigusi käsitlevas eestikeelses kirjanduses. aomi Loogna

12

KUTSEHAIGUSED · Riskitegurid ja ennetamine

KUTSEHAIGUSTE PROBLEEMIST EESTIS E E JA ÜÜD

Kutsehaiguste uurimine algas Eestis 19. sajandil ja on seotud Tartu Ülikooliga. Tähelepanu väärib H. Koppeli väitekiri "Maailmakirjanduse ülevaade (1880­1890) veresse toimivate mürkide põhjustatud mürgistustest"(ilmus 1891). Autor analüüsis kutsemürgistusi, mis olid tingitud vesiniksulfiidist, valgustusgaasist, süsinikoksiidist, süsiniksulfiidist jt orgaanilistest ühenditest. Kutsehaiguste probleemiga hakati süstemaatiliselt tegelema, kui Tallinnas Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis asutati tööhügieeni ja eksperimentaalse toksikoloogia osakond (1949, osakonna juhataja I. Akerberg, hiljem V. Jaakmees) ja kutsepatoloogia osakond (1952, osakonna juhataja I. Maripuu, hiljem N. Loogna). Kuna tööd oli rohkesti, rajati 1971. aastal 40 voodikohaga kutsehaiguste kliinik (peaarst A. Luts, hiljem E.-R. Soonets) ning kliinilise toksikoloogia osakond (juhataja H. Kahn). Kutsepatoloogia ja kliinilise toksikoloogia osakonnad töötasid kutsehaiguste kliiniku baasil ja moodustasid vabariikliku kutsehaiguste ning allergoloogia keskuse (juhendaja professor N. Loogna). Seal töötas üle 20 arsti (tööhügieenikud, füsioloogid, sisehaiguste arstid, närviarstid, kõrva-nina-kurguarstid, nahaarst, allergoloogid, röntgenoloogid ja psühholoogid). Tähelepanu pöörati Eestis esinevate kutsehaiguste diagnostikale, ravile ja ennetamisele. Esialgu tegeleti varem uurimata põlevkivitööstuse töötervishoiu ja kutsehaiguste probleemidega. Peamised ohutegurid olid põlevkivitööstuses põlevkivitolm, -tuhatolm, -õlid ja nendest valmistatud tooted; vibratsioon, müra ning kehaline ülekoormus. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud tervishoiuküsimuste

KUTSEHAIGUSED · Riskitegurid ja ennetamine 13

lahendamisel saadud uurimistulemused leidsid laialdast tunnustust väljaspool Eestit. Hiljem uuriti ka teistel tööstusaladel (fosforiidi-, tekstiili-, klaasi-, tsemenditööstus, elektrijaamad jm) ning põllumajanduses esinevaid ohutegureid ja sagedasemaid kutsehaigusi. N. Loogna selgitas allergiliste kutsenahahaiguste põhjusi Eestis ja nende diagnoosimise võimalusi. Koostöös Helsingi Ülikooli allergia ja nahahaiguste kliinikuga ning Helsingi Töötervishoiu Instituudiga töötati välja nende haiguste kompleksne uurimismetoodika. Tõestati, et põlevkiviõlidel, -tolmul ja -tuhal on organismi allergiseeriv toime. Täpsustati (T. Tatar, L. Rodman, J. Verrev, I. L. Puussaar) kroonilise kutsebronhiidi ning -bronhiaalastma tekkepõhjusi ja kulgu ning nende

Kutsehaiguste Kliiikule ehitati 1971. aastal oma maja.

14

KUTSEHAIGUSED · Riskitegurid ja ennetamine

haigete töövõime küsimusi. Leiti ka, et põlevkivikaevuritel diagnoositud algstaadiumis kopsutolmumus ei progresseerunud aastate vältel ega põhjustanud tervisehäireid. Vibratsiooni ja müra uurimisel (A. Sillam, A. Luts) ilmnes, et põlevkivi puurijad haigestusid vibratsioonitõppe. Põlevkivi sorteerimis- ja rikastusosakondades arenes töölistel intensiivse müra korral vaegkuulmine. Kirjeldati põhjalikult nende haiguste põhilisi kliinilisi sündroome ja psühholoogilisi muutusi puurijatel (M. Ilves-Teichmann). J. Müürsepp uuris ja täpsustas puurijate tasakaaluhäireid. A. Sillam selgitas, et põlevkivikaevuritel esines sageli nimme-ristluuradikulopaatiat (varasem nimetus: radikuliit). Kutsepatoloogia osakonna antud soovituste ja töö parema organiseerimise tulemusena paranesid töötingimused ja töötajate tervis, vähenes haigestumine. Kliinilise toksikoloogia osakonnas selgitati toksiliste ainete varajast toimet ning täiustati töötajate tervisekontrolli metoodikat. Uuriti põlevkivikeemiasaaduste üldtoksilist toimet inimorganismile. Täiendati põlevkivikeemiaettevõtete töötajate tervisekontrolli metoodikat. Koostöös Helsingis Töötervishoiu Instituudiga tehti tööd pliimürgistuste varase diagnoosimise valdkonnas. Uuriti porfüriiniainevahetust ja tõestati selle häirumist benseeni toimel. Kogunes rohkesti uut teaduslikku informatsiooni ja kaitsti neli meditsiinidoktori ja mitu kandidaadi väitekirja. Süstemaatiliselt viidi läbi arstide täienduskursuseid ja seminare kutsehaiguste ja allergoloogia alal. Anti välja üle 50 metoodilise juhendi. 1991. aastal liideti kolm osakonda töömeditsiini osakonnaks, mille juhatajaks sai professor H. Kahn. Osa töötajaid lahkus oma soovil, osa läks pensionile. Pikkamööda hakkas töötajaid nappima ja lõpuks osakond likvideeriti.

KUTSEHAIGUSED · Riskitegurid ja ennetamine 15

Kutsehaiguste kliinik kaotas oma maja ja lõpuks liitus Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga (praegune nimetus töötervishoiu- ja kutsehaiguste keskus). Keskus jätkab V. Pille juhtimisel tööd vähendatud koosseisus (4,75 arstikohta). Voodikohti on osakonnas ainult 10. Kahjuks suunatakse kutsehaiged sellesse osakonda alles siis, kui nad on juba invaliidid. Arstid tegelevad erinevate töötajaskondade tervisekontrolliga ja kutsehaiguste diagnoosimisega, haiglaravi enam ei teostata.

16

KUTSEHAIGUSED · Riskitegurid ja ennetamine

RISKI(OHU)TEGURID TÖÖL. MIS O KUTSEHAIGUS?

Töökeskkond on osa töötajat ümbritsevast keskkonnast, kus toimub tööprotsess. Seal võib olla mitmeid riske (ohutegureid). Iga tööandja on kohustatud tundma töökoha ohtusid ja nendest tulenevaid riske, et tagada ohutus. Kõigepealt tuleb ohud kindlaks määrata (riskianalüüs). Selgitatakse, mis toimub töökohal töö tegemise ajal. Riski lihtsaks hindamiseks võib kasutada ohutegurite jaotuse alusel koostatud ohtude loetelu (joon 2). Vajadusel tuleb üht või teist ohutegurit (näiteks müra) mõõdistada. Selgitatakse välja ohustatud isikud. Edasi peab leidma võimalusi riski kõrvaldamiseks või haldamiseks. Tuleb hinnata olemasolevate kaitsevahendite piisavust, organiseerida töötajate tervisekontroll, määrata lisaabinõud ohutuse parandamiseks. Tööohutusnõuete mittearvestamine võib kaasa tuua tervisehäireid ­ kutsekahjustusi. Kutsehaigus on töökeskkonna ohuteguritest või töö laadist põhjustatud tervisekahjustus, mis on kantud kutsehaiguste loetelusse. Viimase kehtestas Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium oma määrusega. Kutsehaiguse korral on tegemist järk-järgult progresseeruva kroonilise kuluga haigusprotsessiga. Enamasti on haigestumise peamiseks põhjustajaks kestvalt üle viie aasta toiminud töökeskkonna ohutegurid (see ei kehti kutsenakkushaiguste puhul). Kutsehaigused võivad olla ka ägedalt või kroonilise kuluga alanud, töökeskkonna tegureist põhjustatud nakkushaiguste tagajärjel kujunenud tervisehäired. Samuti võivad need olla kroonilised haigused, mis on kujunenud ühe- või mitmekordsete tööga seotud mürgistuste tagajärjel. Kutsehaigused võivad olla spetsiifilised ja mittespetsiifilised. Esimesel juhul on haigestumise põhjustanud erandlikult kutsetegurid. Selliseid

KUTSEHAIGUSED · Riskitegurid ja ennetamine 17

Information

Kutsehaigused:TKKoht.qxd.qxd

17 pages

Report File (DMCA)

Our content is added by our users. We aim to remove reported files within 1 working day. Please use this link to notify us:

Report this file as copyright or inappropriate

674434