Read Loomade ökofüsioloogia loengu programm 2004 text version

Loomade ökofüsioloogia loengu TEMAATILINE PLAAN JA PROGRAMM 2004

1. Aine kood: BGZH.03.016 2. Vastutav õppejõud: Urmas Tartes, Ph. D. Aadress: Zooloogia ja Botaanika Instituut, Riia 181 Tel: 7428 021, 5064 093 e-mail: [email protected] Õppejõud: Arvo Tuvikene, Ph. D., e-mail: [email protected] Alo Vanatoa, M. Sc., e-mail: [email protected] 3. Aine nimetus: Loomade ökofüsioloogia (Animal ecophysiology) 4. Aine maht: 3 ap 5. Õpetamise aeg: kevadsemester 6. Hindamine: kursus lõpeb kirjaliku eksamiga 7. Eeldusained: Üldine ja võrdlev zooloogia (BGZH.01.033), Inimese anatoomia ja füsioloogia (BGZH.04.022) 8. Aine sisu: Aine baseerub sünteetilisel teadusharul, mille väljakujunemine algas 20.sajandi 30-ndatel aastatel. Käsitletakse loomade füsioloogilisi ja bioenergeetilisi kohastumisi nii erinevatele keskkonnatingimustele kui ka looduslikele kompleksidele (arktika, ariidsed alad, mäestikud jne.). Aines on kesksel kohal terviklik organism ning eluvorm. Võrdset tähelepanu pööratakse nii selgrootutele kui ka selgroogsetele loomadele. 9. Põhikirjandus: Randall, D.; Burggren, W. & French, K., 1997. Eckert Animal Physiology. Mechanisms and Adaptations. Freemann & Co. 4th edition (Ilmunud on ka 5. trükk) Schmidt-Nielsen, K., 1993. Animal physiology: Adaptation and environment. Cambridge University Press. Fourth Edition. (On olemas ka 1997. a väljaanne). Withers, P. C. 1993. Comparative animal physiology. Saunders College Publishing. Willmer, P.; Stone, G. & Johnston, I., 2000. Environmental Physiology of Animals. Blackwell Science

II

Loengukursuse progaramm 2004. aastal 1. Sissejuhatus 2. (Bio)loogilised rütmid 3. Termoregulatsioon 4. Temperatuur ja keskkond 5. Organismi energeetika üldprintsiibid 6. Liikumine 7. Toitumine 8. Gaasivahetuse üldprintsiibid, keskkonna iseloomustamine gaasivahetuse seisukohast 9. Gaasivahetus erinevates keskkondades, kohastumused keskkonna hapnikusisalduse muutumisele 10. Vee- ja soolaainevahetuse üldprintsiibid. Veebalanss 11. Vee- ja soolaainevahetus veeloomadel 12. Vee- ja soolaainevahetus kuivamaaloomadel 13. Endokriinsüsteem 14. Immuunsüsteem 15. Parasiitide elukeskkond 16. Närvisüsteemi tööpõhimõtted 17. Informatsiooni saamine keskkonnast 18. Adaptatsioonide füsioloogilsed mehhanismid. Allomeetria 19. Aktuaalsed probleemid loomafüsioloogias I 20. Aktuaalsed probleemid loomafüsioloogas II Urmas Tartes Urmas Tartes Alo Vanatoa Alo Vanatoa Urmas Tartes Urmas Tartes Arvo Tuvikene Urmas Tartes Urmas Tartes Arvo Tuvikene Arvo Tuvikene Alo Vanatoa Arvo Tuvikene Dalial Freitak Dalial Freitak Alo Vanatoa Alo Vanatoa Alo Vanatoa Arvo Tuvikene Urmas Tartes

III

Loengukursuse detailne programm 1. Sissejuhatus (E: 1-35; L: IX-XII; W: 2-5)

Füsioloogia mõiste ja lühike kujunemislugu. Füsioloogia seosed teiste uurimisvaldkondadega. Võrdlev füsioloogia. Ökoloogilise füsioloogia olemus ja ülesanded ja seosed teiste distsipliinidega, uurimisprintsiibid ja metoodika. Funktsioon ja struktuur. Adaptatsioon. Aklimatisatsioon. Aklimatsioon. Homeostaas. Positiivne tagasiside. Negatiivne tagasiside. Sensor. Loomkatsed.

2. Bioloogilised rütmid (E: 704-706, 713-717; Pr2: 435-524; Sch: 147-156; W: 380385)

Rütmide üldised seaduspärasused. Rütmide perioodilisus. Infradiaansed rütmid. Ultradiaansed rütmid. Seosed keskkonnateguritega. Tsirkadiaansed rütmid. Nende neli tunnust. Vabajooksu periood. Temperatuurikompensatsioon. Tsirkadiaansete rütmide kadumine. Bioloogiline kell. Liivakella ja Bunningu mudelid. Bioloogilise kella rakulistest mehhanismidest ja mudelitest: molekulaarne mudel, tagasiside mudel, transkriptsioonimudel, membraanmudel. Endogeenne ja eksogeenne hüpotees. Kuurütmid. Tõusu-mõõna tsüklid. Annuaalsed rütmid. Aastarütmide seos tsirkadiaansete rütmidega. Loomade ränded. Puhkeseisundid. Uni. Aju elektriline aktiivsus une ajal. "Kiire une" faas ja "aeglase une faas". Keskkonnatingimustest indutseeritud puhkeseisundid. Talveuni. Suveuni. Torpiido. Putukate puhkeseisundid.

3. - 4. Termoregulatsioon. Temperatuur ja keskkond (L: 1 -- 79; W: 133 -- 180)

Sissejuhatav terminoloogia: kehatemperatuur, endotermia, ektotermia, poikilotermia, homoiotermia, Q10, letaalne temperatuur ja selle määramine; soojusvahetus, soojusjuhtivus, kiirguslik soojusvahetus, agregaatolek ja selle muutusest tingitud efektid, positiivne ja negatiivne tagasiside, termostaadi analoog; aklimatsioon ja aklimatisatsioon; suveuni, talveuni, nende erinevused ja sarnasused, keskkonnastiimulid, mis esile kutsuvad; soojusproduktsioon, motoorne aktiivsus, "shivering thermogenesis", "non-shivering thermogenesis"; palavik. Äärmuslikud temperatuurid: erinevus organismi ja keskkonnatemperatuuri vahel; kõrged temperatuurid, kõrgest temperatuurist tingitud häired organismi talitlustes; madalad temperatuurid, külmumine ja jää moodustumine, anitifriisid, alajahtumine, külma- ja külmumiskindlus, erinevad strateegiad madalate temperatuuride talumiseks, glütserooli osa külmakindluse tagamisel. Lindude ja imetajate kehatemperatuur: mis on kehatemperatuur, temperatuurigradient organismi piires, erinevate organite soojusproduktsioon, "normaalne" kehatemperatuur, kehatemperatuuri tsüklid, külmas kliimas elavate loomade kehatemperatuur; püsisoojase looma soojusbalanss, kehatemperatuuri säilitamise võimalused külmas kliimas, isolaatorid (karvad, suled), isolatsioonikihi jaotus, soojusjuhtivuse tsirkaansed muutused, "kobardumine" (huddling), värvuse efektid; veeimetajate soojusvahetuse probleemid, vee erinev soojusjuhtivus, teoreetilised võimalused olukorraga toimetulemiseks, isolaatorid veeloomadel; soojusvahetid, vastuvooluprintsiibi kasutamine soojas ja külmas kliimas; termoregulatsioon kuumas, aurumine kui soojusbalansi reguleerimise vahend, kehasuuruse mõju (suure ja väikese massiga looma võrdlus, võimalikud strateegiad); higistamine versus hingeldamine, hingamiselundite omavõnkesagedus ja selle kasutamise võimalused, mõlema aurumisel põhineva jahutusmeetodi analüüs; tardumus (estivatsioon) ja talveuni, nende erinevused, põhjustavad keskkonnategurid ja kulg, keskkonnatemperatuur ja ainevahetuse tase, kontrollmehhanismid, ärkamine tardumusest või talveunest. "Külmavereliste" loomade kehatemperatuur: veeloomad, kuivamaaloomad; termoregulatsioonist putukatel (HB: refereerib paljusid peatükke, lehekülgede väljatoomine raskendatud), lennueelse soojenemise mõte ja viisid (lihastöö, peesitamine), temperatuuri säilitamine lennu ajal termostaadi analoogi kasutamata, vastuvooluprintsiibi rakendamine, aurumise kasutamine jahutamiseks, ühiseluliste putukate termoregulatsiooni iseärasusi.

IV

5. Organismi energeetika üldised printsiibid (E: 665-672; W: 82-121; L: 161-179)

Energia. Energia mõiste. Energeetiliste uurimuste ajaloost. Sancto Sanctorio katse. Energiatarbimise mõõtmine. Kalorimeetria. Otsene ja kaudne kalorimeetria. Põhiainevahetuse tase. Standardainevahetuse tase. Puhkeseisundi ainevahetuse tase. Maksimaalne ainevahetuse tase. Keskmine päeva ainevahetuse tase. Hingamoskoefitsent. Energiabilanss. Loom kui avatud süsteem. Energia saamine, kasutamine ja energia kadu. Energiabilansi koostamine, selle komponendid. Energiabilansi analüüs. Erinevate loomade energiabilansside võrdlus. Energiabilanss populatsioonis ja ökosüsteemis. Troofiliste tasemete energeetiline analüüs. Produktsioon, selle efektiivsus ja füsioloogilised piirid. Keha suuruse ja ainevahetuse taseme vahekorrast.

6. Liikumine (E: 351-404, 706-713; KSN4: 393-453; W: 448-492)

Lokomotsioon. e. liikumine. Liikumise vajalikkus. Liikumist tagavad füsioloogilised mehhanismid: amöboidne liikumine, ripsmeline liikumine, muskulaarne liikumine. Muskulaarse kontraktsiooni mehhanism. Erinevad lihaste tüübid. Vöötlihased. Toonilised ja faasilised lihased. Putukate lennulihased. Südamelihased. Silelihased. Selgroogsete ja selgrootute silelihaste tüübid. Karpide sulgurlihas. Lihased vähilaadsete sõrgades. Skeletid. Jäik skelett, endoskelett ja eksoskelett. Hüdrauliline skelett. Ämblike jalad. Liikumiskeskkonnad. Keskkonnade iseloomustus liikumise seisukohalt. Liikumise võimalused erinevates keskkondades (aktiivne ja passiivne liikumine, liikumatus). Liikumise erinevad vormid. Jooksmine. Lendamine. Ujumine. Ujuvus ja selle tagamise võimalused. Elastsusjõu kasutamine liikumisel. Liikumisviiside energeetiline aspekt. Suurus, kiirus ja liikumise metaboolne hind. Endotermid ja ektotermid.

7. Toitumine (KSN5: 130-167; E:627-653)

Autotroofid ja heterotroofid. Energia. H2S oksüdeerimisest ookeani sügavustes. Troofilised tasemed. Pikemad ja lühemad toiduahelad. Materjali ja energia kadu ühelt troofiliselt tasemelt teisele liikumisel. Toitumismeetodid. Absorbeerimine. Endotsüoos (fagotsüoos, pinotsüoos). Filtreerimine kinnitunud ja liikuvatel loomadel (Bernoulli efekt). Vedelikust toitumine. Torkamine ja imemine. Antikoagulandid ja valuvaigistavad ained. Toidu tükeldamine. Lõuad ja hambad. Eri tüüpi hambad ja nende ülesanded. Pidevalt kasvavad hambad. Madude hambad ja elastsete sidemetega ühendatud lõualuud. Linnu nokk ja selle kuju. Loomade poolt kasutatavad toksiinid saakloomade püüdmiseks või kaitseks röövloomade eest. Hemolüütilised ja närvimürgid. Ülevaade seedesüsteemist Rakusisene ja -väline seedimine. Ühest ja kahest otsast avanev seedetrakt. Peasool, eessool, kesksool, tagasool. Mäletsejate seedetrakt. Keel. Mäletsemine - kohastumuslikult kasulik savannides elavatele loomadele. Eelseedimine mäletsejatel bakterite ja protozoa kaasabil. Ühe ja mitmeosaline magu. Kesksool ja selle pikkus Kaksteistsõrmik ja ensüümid. Maks, sapp, sapisoolad. Seedetrakti peristaltika ja kokkutõmbumine. Jämesool ja bakteriaalne käärimine. Koprofaagid. Keemiline kaitse ärasöömise vastu. Taimede mürgid. Taimemürke kaitseks kasutavad loomad. Mürgised loomad.

8. - 9. Gaasivahetuse üldprintsiibid, keskkonna iseloomustamine gaasivahetuse seisukohast (2h) (KSN: 6-16, 170-178; E: 517-534)

Gaasivahetuse üldprintsiibid. Robert Boile. Joseph Pristley.J Antoine Lavoisier ja tema katsed ja üldistused. O2 ja CO2. Keha pindala ja ruumala suhe. Gaaside otsene difusioon läbi keha pinna väikestel loomadel. Suurematel loomadel spetsiaalsed respiratsioonialad. Keskkonna stagnatsiooni vältimine gaasivahetuse epiteeli lähedal. Gaasivahetuse intensiivsus. Mitokondrite arv ja suurus. Putukate trahheesüsteem. Gaasivahetuspigmendid. Respiratoorsed pigmendid - komplekid valkudest ja metalliioonidest. Pigmentide värvus ja selle olenevus. Arteriaalse ja venoosse Hb värvus. Müoglobiin ja selle erinevus Hb-st. Oksühemoglobiin, desoksühemoglobiin, methemoglobiin. Methemoglobineemia ja lämmastikühendid. Hb - CO ja O2 afiinsus. Teised respiratsiooni pigmendid.O2 transport veres. Pigmentide O2-dissotsiatsiooni kõverate kuju eri loomarühmadel. Hb kui O2depoo. Hb O2 afiinsust mõjutavad tegurid. Bohri efekt. Hb ja orgaanilised fosforiühendid (273-difosfoglütseraat, ATP, jt.). Root'i efekt. Hb muutumine

V organismi arengu käigus. CO2 transport veres. CO2, H2CO3, HCO3-, CO32-, karbamino ühendid Hb-ga. CO2 transportimine bikarbonaatidena kui peamine tee. Bikarbonaatide sisalduse sõltuvus pH-st. Kas O2 ja CO2 difusiooni kiirus sõltub raku suurusest? Erütrotsüütide suurus eri loomadel.

10. - 11. Vee- ja soolaaisnevahetuse üldprintsiibid. Vee- ja soolaainevahetus veeloomadel KSN5:(302-391) E:(301-346)

Vee- ja soolaainevahetus merevees. Vee- ja soolaainevahetus luukaladel ja kõhrkaladel. Vee ja soolaainevahetus magevees. Vee- ja soolaainevahetuse füsioloogiline kontroll. Vee ja soolaainevahetus anadroomsetel ja katadroomsetel kaladel. (M. Merimaa videofilm Vaikse Ookeani lõhe, nerka kudemisrändest). Vee- ja soolaainevahetus amfiibidel. Dehüdratatsiooni piiravad kohastumused. Vee- ja soolavahetuse füsioloogiline regulatsioon. Veevahetus maismaaloomadel ja kohastumused ariidseteks tingimusteks. Metaboolne vesi. Veekaod naha kaudu. Vee eritumine neerudest. Diureesi regulatsioon. Reabsorptsioon sooltes. Veevahetuse eripärad kõrbeloomadel. Adaptiivne käitumine. Veevahetus putukatel (absorptsioon katete kaudu). Soolaainevahetus maismaaselgroogsetel. Soolade eritumine neerudes. Soolanäärmed. Adaptiivne käitumine. Soolaainevahetus putukatel (ka kõrbetes). Veebilanss.

12. Vee- ja soolaainevahetus kuivamaaloomadel (L: 80 B 136; W: 806 B 827)

Veeauru omadused: suhteline ja absoluutne niiskus, veeauru rõhk, vee aktiivsus. Metaboolne vesi: võimalused toidust vett saada, vee säilitamine rasvana, võimalused säilitada veebalanss positiivne ainult metaboolset vett kasutades (neli teoreetilist võimalust). Veekaod: veekadu katete kaudu ja võimalused seda vähendada; veekadu sooles, reabsorptsioon; veekadu neerus, diureesi hormonaalne regulatsioon. Adaptiivne käitumine: elupaiga valik, estivatsioon. Veebalanss: veekadu mõjutavad keskkonna- ja füsioloogilised faktorid, võimalused veebalansi tasakaalustamiseks. Vee absorptsioon katete kaudu (lülijalgsed): võimalused selleks (hügroskoopsed karvakesed, temperatuuri mikrogradient, kontsentreeritud soolalahused). Kõrbes elavad amfiibid: käitumuslikud adaptatsioonid, vee säilitamise võimalused, aurumine katete kaudu. Soolaainevahetus: soolade eritumine neerudes, soolanäärmed, adaptiivne käitumine, kohastumused soolapuudusele. Sekundaarselt meres elavad selgroogsed: kuidas erinevad primaarselt vees elavatest selgroogsetest; roomajate ja lindude soolanäärmed, nende iseärasused seoses merelise eluviisiga; mereimetajad, nende neerude iseärasused, imetamisest tulenevad probleemid.

13. Endokriinsusteem: hormoonid, nende aktiivsus ja regulatsioon KSN5:(498529), E:(301-346)

Hulkrakse organismi ilmumine evolutsiooni kaigus. Eri kudede spetsialiseerumine eri ülesannete täitmisele. Walter Cannon ja homöostaas. Hormoonide keskne osa homöostaasi säilitamisel. Rakuvaheliste kommunikatsioonide erinevad teed. Ernest Starling ning termin hormoon. Hormoonide eritumine vereringesse ja transport toimekohtadesse. Retseptorid. Produtseeritud hormoonide hulk ja organismide tundlikus nendele (Sorenseni katsed kuldkaladega, A. Tuvikese elektrofüsioloogilised katsed kogre olfaktoorse organi tundlikkuse uurirniseks). Hormoonide keemilised tüübid ja üldised funktsioonid. Amiinid. Prostaglandiinid. Steroidid. Peptiidsed ja valkhormoonid. Hormoonide eritumise regulatsioon. Neuroendokriinne süsteem. . Hormoonide mõjumise rakulised mehhanismid. Hormoonide füsioloogilised mõjud. Stressireaktsioonid (A. Tuvikese originaalmaterjal). Kortisool. Insuliin ja glükagoon. Kasvuhormoon. Vee ja elektrolüütide bilanssi reguleerivad hormoonid. Suguhormoonid ja ökoöstrogeenid. Keskkonna reostus ja feminiseerumine loomariigis.

14. Immuunsüsteem

Immuunsüsteemi jaotus. Innaatne ja omandatudimmuunvastus. Selgroogsete loomade immuunsüsteem. Innaatse immuunvastuse osad. Omandatud immuunvastus. Selgrootute loomade immuunsüsteem. Innaatne

VI immuunvastuse osad ­ humoraalne ja rakuline immuunvastus. Immuunvastuse mõju organismile. Lõivsuhted erinevate eluks vajalike funktsioonide vahel.

15. Parasiitide elukeskkond (WSJ)

Parasiidi elukeskkond. Ekto- ja endoparasiitide keskkond. Parasiidi füsioloogia. Milliseid nõudeid esitab parasiitne eluviis loomafüsioloogiale? Sigimine ja edasikandumine. Sigimise ja edasikandumisega seotud kohastumised. Parasiidi mõju peremehele. Kuidas ja milliseid peremehe omadusi parasiit mõjutab. Peremeesparasiit suhted. Viisid parasitismi vältimiseks. Parasiidi kohastumised peremehe nakatamiseks.

16. Membraanide füsioloogia. Närvisüsteem (W: 204 B 243, 332 B 380; E: 165 B 170,174 B 182,193 B 198, 218 B 231, 248, 253 B 256)

Membraanide füsioloogia: rakumembraan kui vooluring; membraani polarsiatsioon (hüper-ja depolarisatsioon); aktsioonipotentsiaali olemus, selle püstitumine, erandid; aktsioonipotentsiaali omadused (lävi, latentsus, tugevuskestus sõltuvus, "kõik või mitte midagi" printsiip,akommodatsioon, refraktaarperiood; keskkonnategurid, mis mõjutavad aktsioonipotentsiaali omadusi; aksonaalne propagatsioon, passiivne juhtivus, autoregeneratsioon, saltatoorne levimine. Sünaptiline transmissioon: elektrilised sünapsid, nende ehitus ja kasutusvõimalused; keemilised sünapsid, ehitus, põhilised tööfaasid (mediaatori vabanemine, retseptoriga seostumine, EPP, sünaptiline viivitus); mediaatroite tüübid ja omadused; sünaptilised antagonistid ja agonistid (mõnede nurotoksinide tööpõhimõte). Neuralne integratsioon sünapside kaudu: ajaline summatsioon, ruumiline summatsioon, IPSP, sünaptiline depressioon, teetanus, teetanuse-järgne potentsiatsioon, pstsünaptiline pidurdus ja hõlbustamine (fasciliation). Närvisüsteemi ehitus: närvikude, selle koosseisu kuuluvad rakud (neuronid ja gliia); neuronid, nende funktsioon ja klassifikatsioon, neuronite paiknemine närvisüsteemis, vaheneuronid ja nende funktsioonid, anterograadne ja retrograadne aksoplasma voog; gliia, selle funktsioonid ja ehitus. Närvivõrgud: ilma tsentraalse keskuseta süsteemid (nn primitiivsed närvisüsteemid); tsentraalse keskusega süsteemid, tserebralisatsioon, rütmigeneraatorid; kordaatide närvisüsteem, preifeerne närvisüsteem, parasümpaatiline ja sümpaatiline haru, nende erinevused, seljaaju ja refleksikaared; aju, selle üldine organisatsioon ja osad: tagaaju, siin paiknevad olulisemad keskused (hingamiskeskus, hingamisrütmi kontroll, seda mõjutavad stiimulid); keskaju; eesaju: limbiline süsteem, peaaju koor ja siin paiknevad struktuurid, sensoorne korteks, assiotsiatiivne korteks, motoorne korteks. Visuaalne protsessing: silmast tulevate signaalide töötlemine (väga redutseeritult); binokulaarne protsessing, ruumiline nägemine. Mälu ja õppimine: engramm, assiotsiatiivne ja mitteassiotsiatiivne õppimine; sensoorne mälu; primaarne mälu; sekundaarne mälu; tertsiaarne mälu.

17. Informatsioon ja meeleelundid (W: 254 B 322)

Meeleelundite klassifikatsioonid: informatsiooni saamise koha järgi (intero- ja eksteroretseptorid); modaalsuste järgi (keemilised, termilised, mehaanilised, elektrilised, magnetilised stiimulid, hügroretseptsioon, fotoretseptsioon, notsioretseptsioon). Sensoraalne kodeerimine: keskkonnastiimuli kodeerimine närviimpulsside jadaks, analoogsignaali (keskkonnast tulev stiimul) viimine digitaalseks (närviimpulsiks) koos gradatsiooni säilitamisega; primaarsed retseptorstruktuurid (rakumembraani tasandil); signaalide võimendamine; signaalide filtreerimine (highpass, low-pass, band-pass filtrid); signaali lokaliseerimine; suhted stiimuli intensiivsuse ja vastuse vahel (kompromiss kõrge tundlikkuse ja eristatavate tasemete hulga vahel); adaptatsioon; lävi. Kemoretseptsioon: definitsioon,erinevus olfaktsiooni ja gustatsiooni vahel, kemoretseptorite kasutusvõimalused ja piirid; kemoretseptiivsed süsteemid selgrootutel, feromoonid; kemoretseptiivsed süsteemid selgroogsetel, kalad, õhku hingavad loomad; võimalused lõhnade klassifitseerimiseks. Mehhaanoretseptsioon: definitsioon; heli definitsioon ja tinglik erinevus vibratsioonist, heli vastuvõtvad süsteemid, bell (ja detsibell); suuna tajumine heli vastuvõtvate struktuuride abil; kajalokatsioon erinevatel loomadel (nahkhiired, delfiinid, linnud), infraheli kasutamine kajalokatsiooniks; puutetundlikkus (definitsioon); hüdrostaatiline rõhk (definitsioon, tajumise viisid); gravitatsioon

VII (retseptori ehitus ja tööpõhimõte); nurkkiirendus (retseptori ehitus ja tööpõhimõte). Fotoretseptsioon: valguse definitsioon, polarisatsioon, intensiivsus, lainepikkus; fotoretseptori ehitus, liit- ja lihtsilmad, silmtäpid, kaamerasilm; tundlikkus erinevate lainepikkuste suhtes, selle saavutamise viisid, kromaatiline aberratsioon, selle vältimise võimalused; retinaalsed pigmendid, värvinägemise võimalused (RGB-mudel); polarsieeritud valguse tajumise võimalused; infrapunane kiirgus; fotoopne ja skotoopne nägemine. Elektroretseptsioon: näiteid elektrielundit omavatest loomadest, elektrinähtuste kasutamise võimalused (kaitse, orienteerumine, saagi avastamine); elektrielundi ehitus; elektroretseptorite ehitus, erinevused soolases ja magedas vees; elektromagnetväli, selle tajumise võimalused; magnetoretseptsioon. Hügroretseptsioon: suhteline ja absoluutne niiskus, võimalused niiskuse detekteerimiseks

18. Allomeetria. Adaptatsioonide füsioloogilsed mehhanismid (WSJ) 19. Aktuaalsed probleemid loomafüsioloogias I 20. Aktuaalsed probleemid loomafüsioloogias II Kirjandus (sulgudes on viitamise lühend):

Heinrich, B. 1993. The Hot-Blooded Insects. Strategies and Mechanisms of Thermoregulation. SpringerVerlag. Berlin. 601 pp. (HB) Louw, G. 1992. Physiological Animal Ecology. Longman Scientific & Technical. 288 pp. (L) Prosser, C. L. (ed.) 1991. Environmental and metabolic animal physiology. (Comparative animal physiology). Wiley-Liss publication. Fourth Edition. (Pr1) Prosser, C. L. (ed.) 1991. Neural and intergative animal physiology. (Comparative animal physiology) Wiley-Liss Publication. Fourth Edition. (Pr2) Randall, D.; Burggren, W.; French, K. & Fernald, R. 1997. Eckert Animal Physiology. Mecahnisms and Adaptations. W. H. Freeman and Company, New York. 728 pp. (E) Schmidt, R. F. & Thews, G. (Eds.) 1997. Inimese füsioloogia. Tartu Ülikooli Füsioloogiainstituut, Tartu. 880 lk. (Sch) Schmidt-Nielsen, K. 1993. Animal physiology: Adaptation and environment. Cambridge University Press. Fourth Edition. (KSN4) Schmidt-Nielsen, K. 1997. Animal Physiology. Adaptation and environment. Fifth Edition. (Ed.) J. B, Duke. Cambridge University Press, UK, 607 pp. (KSN5) Willmer, P.; Stone, G. & Johnston, I., 2000. Environmental Physiology of Animals. Blackwell Science (WSJ) Withers, P. C. 1992. Comparative Animal Physiology. Saunders College Publishing. 949 pp. (W)

Information

Loomade ökofüsioloogia loengu programm 2004

7 pages

Report File (DMCA)

Our content is added by our users. We aim to remove reported files within 1 working day. Please use this link to notify us:

Report this file as copyright or inappropriate

343159

Notice: fwrite(): send of 199 bytes failed with errno=104 Connection reset by peer in /home/readbag.com/web/sphinxapi.php on line 531